Ehitusfoorum

Veel vana teema juurde tagasi...
Kui peaks juhtuma tõsine voolu katkestus maaoludes, näiteks pikemal talvisel reisil ära olles või muu kriisi olukord(ka nn pingelöökidest untsuläinud automaatika), kas siis külmuvad põrandakütte torud lõhki ja tagasijõudes ootab ees basseinisüsteem? Radikatest peaks saama vett välja lasta, kui maja tühjaks jääb? Ka radika torusid on ilmselt lihtsam kontrollida siis ja vajadusel vahetada, kui põrandakütet.

Teoreetiliselt lähevad jah lõhki. Praktikas aga peab ikka üsna pikalt ootama, et asi alla nulli läheks. Ma vahepeal olen endal proovinud mitte kütta. Kui väljas on kuskil -10 siis 4 päevaga on temperatuur toas langenud umbes 9 kraadini. Ma pakun, et sõltuvalt majast (soojustus, ventilatsioon, jne) peaks ikka mingi nädal minema, enne kui asi ribadeks jäätub.

Pakuks teoorias, et hästi soojustatud majas, kui vendiaugud kinni, siis võib juhtuda, et ei lähegi miinusesse. Palju meil ikka sellist tänavust müstilist talve on ja maasoojus ja päikesepaiste aitavad kraadil püsida ehk kergelt üle nulli ikka...

sashaobrok kirjutas:Pakuks teoorias, et hästi soojustatud majas, kui vendiaugud kinni, siis võib juhtuda, et ei lähegi miinusesse. Palju meil ikka sellist tänavust müstilist talve on ja maasoojus ja päikesepaiste aitavad kraadil püsida ehk kergelt üle nulli ikka...

vesi peaks ringlema kah kogu aeg

vaaderman kirjutas:

sashaobrok kirjutas:Pakuks teoorias, et hästi soojustatud majas, kui vendiaugud kinni, siis võib juhtuda, et ei lähegi miinusesse. Palju meil ikka sellist tänavust müstilist talve on ja maasoojus ja päikesepaiste aitavad kraadil püsida ehk kergelt üle nulli ikka...

vesi peaks ringlema kah kogu aeg

Tingimus oli, et automaatika annab ostsad, kas ringluspump on autonoomne, kui vool tagasi tuleb?
Kui nii, siis ei pruugi 1,5m3 akupaagiga isegi radiaatorite külmumisega nädala jooksul probleemi olla.

Kindlasti külmub radiaatorküte kiiremini kui põrandaküte. Mõttetu siin seda arutada.

Mõttetu on isegi seletada, nagunii on siin ainult lambad koos ...

Veteran sõimab spetsi, ühed lambad mõlemad...

Arvan, et veteran oli lihtsalt sarkastiline arvamuse kohta -

Mõttetu siin seda arutada.

.

pole leida sellist infot, mis näitaks ära põrandakütte selge eelise ja säästlikkuse radikate ees
nagu ka väidetavalt mahetoidu ülitervislikkus või muud sellised vaieldavad asjad
sest põrandaküttel läheb ju osa soojust lihtsalt konstruktsioonide kaudu minema, sest soojus liigub ikka külmema poole
või arvavad põrandaküttemüüjad teistpidi ??
seda enam, et eesti ehitaja säästab veel isolatsiooni materjalide pealt ega raatsi põranda alla 200 mm penot panna
aga radikatorud paigaldatakse paljudel juhtudel pinnapealselt, vähemalt Soomes
lisaks põrandaküttel see inerts ja kevadpäikese ülekütmine, mis on vähendatav vastavate sirmide ja aknasüsteemidega
sama probleem tekib kui selles ruumis on lisasoojusallikas nagu kamin, palju inimesi ..
tänapäeva radikad on nii efektiivsed ja kiired, nii et Soome isolatsiooninormide järgi ehitatud majas saab
radikavesi vabalt olla graafikuga 55/40 ja veelgi madalam
samuti määrab küttevee temperatuuri ventilatsiooniseadme kasutegur, kuna ta tagastab ruumisoojuse 65-80 %
põrandaküte sobib ideaalselt sauna, pesu ja majandusruumidesse
kes soobiv eluruumis kivipõrandat, peab arvestama selle kütmisega altpoolt
aga korralik altpoolt soojustusega puit- või korkpõrand vaevalt enam lisakütet vajab
kuna need materjalid on nii hea soojusisolaatorid, tundub palja jalaga astumine nagu ideaalselt
alt soojendatud kivi või laminaatpõrand
siis on ju imelik soojusisolaatorist nagu kork või ka puu = palkmajade seinamaterjalist
soojuse läbiajamine
aga maitse asi, kes tahab, see teeb, iseasi kas tegu ka arukas on
siiski julgen soovitada bioküttega katlamajaga elamuomanikele-kasutage julgelt radiaatoreid
aga soojuspumbaga majadele 1.korrusele põrandaküte ja 2.-le madalatemperatuuri radikad
kuna soojus kerkib ikka ülespoole,( või on vastupidi kellegi arvamusel? ), siis pole mõtet üles ehitada kallist ja keerulist põrandasoojustust
ainult vannituppa, kus on kivipõrand

praegu ehitatavasse puusõrestikmajja tuli seina 300 mm Paroc villa ja põranda alla 200 mm peno
ka vundamendi siseküljes on 50 mm ja välisküljes nn. routaneristepeno
pööningul ca 400 mm villa
kõik see isolatsioonimaterjal tõstab maja maksumust 5-7 % võrra
mille juba osa säästsime Saksamaalt ostetud päikesekomplekti ja suure solarboileri abil
põhikütteallikas talvel on puukatel koos akupaagiga, mida soojendab lisaks varakevadest hilisügiseni hiigelsuur 14 m2 vaakumpaneel
ventilatsiooni soojuse jätab koju Vallox 150 Effect SE

vanakala kirjutas:kahju kohe lugeda kuidas inimesed võrdlevad põrandakütet ja radiaatorkütet. soovitan otsida internetist erinevate kütete termokaamera pilte või kus mõõdetud soojuse jaotus ruumides väljatoodud. lihtsaks vastuseks nii palju, et radiaator kütab esmalt laealust aga põrandaküte põrandast kuni ruumi keskosani ja siis jahtudes langeb uuesti küttepinnani.

külamiis kirjutas:pole leida sellist infot, mis näitaks ära põrandakütte selge eelise ja säästlikkuse radikate ees
nagu ka väidetavalt mahetoidu ülitervislikkus või muud sellised vaieldavad asjad.

Üldiselt minu arvamus ühtib eelöelduga. Ainult, et kas põrandaküte versus mahetoit on rahakotile mõlemad võrdselt kõrgehinnalised lahendused ja investeeringud tervisesse tulevikus? Kahtlen vastupidist põrandakütte puhul.

külamiis kirjutas:sest põrandaküttel läheb ju osa soojust lihtsalt konstruktsioonide kaudu minema, sest soojus liigub ikka külmema poole.

Betoonpõranda alla sai kunagi 100mm(200 oleks loomulikult olnud parem, kes siis teadis panna - 6a) peno, selle all omakorda pinnas. Ja kui põrandakütte peale tuleb esimesel korrusel elutubades laminaat, millistesse konstruktsioonidesse see soojus siis kaob, kui mitte tuppa?

külamiis kirjutas:aga radikatorud paigaldatakse paljudel juhtudel pinnapealselt, vähemalt Soomes.

Kuidas neid torusid siis veel panna? Pinnapealselt on torud jälgitavad, annavad sooja. Kas põrandasse süvistatult soojus siis ei kao konstruktsioonidesse?

külamiis kirjutas:lisaks põrandaküttel see inerts ja kevadpäikese ülekütmine, mis on vähendatav vastavate sirmide ja aknasüsteemidega
sama probleem tekib kui selles ruumis on lisasoojusallikas nagu kamin, palju inimesi ..
tänapäeva radikad on nii efektiivsed ja kiired, nii et Soome isolatsiooninormide järgi ehitatud majas saab
radikavesi vabalt olla graafikuga 55/40 ja veelgi madalam
samuti määrab küttevee temperatuuri ventilatsiooniseadme kasutegur, kuna ta tagastab ruumisoojuse 65-80 %.

Täiesti nõus!

külamiis kirjutas:põrandaküte sobib ideaalselt sauna, pesu ja majandusruumidesse.

Samuti nõus!

külamiis kirjutas:kes soobiv eluruumis kivipõrandat, peab arvestama selle kütmisega altpoolt.

Praegu laminaat kütteta betooni rohelise soojustuplaadi peal - ei kurda jalale tundub üsna soe.

külamiis kirjutas:aga soojuspumbaga majadele 1.korrusele põrandaküte ja 2.-le madalatemperatuuri radikad
kuna soojus kerkib ikka ülespoole,( või on vastupidi kellegi arvamusel? ), siis pole mõtet üles ehitada kallist ja keerulist põrandasoojustust
ainult vannituppa, kus on kivipõrand.

Omal on sama plaan mõtteis. Ka oleks vaja elutoa põranadat vaja tõsta teiste ruumidega samasse tasapinda, nii 45mm laminaadi alla. Ja teine korrus on vaja nädalavahetuseti soojaks kütta, järelikult ainus lahendus - radiaatorid.

külamiis kirjutas:praegu ehitatavasse puusõrestikmajja tuli seina 300 mm Paroc villa ja põranda alla 200 mm peno
ka vundamendi siseküljes on 50 mm ja välisküljes nn. routaneristepeno
pööningul ca 400 mm villa
kõik see isolatsioonimaterjal tõstab maja maksumust 5-7 % võrra.

Mees, sa loed mo mõtteid! Alumise korruse magamistubades tuleb laminaadialune betoon välja lõhkuda, alla 200mm peno ja vundament samuti soojustada ning siis radiaatorid seina.
Päikesepaneel on lisavõimalus akupaagile, praegu tundub vaakumtoru lahendus veidi toores(ja kallis - kõige suurem vajadus - kõige vähem päikesekiirgust), pigem basseinikütte lahendusena. Kardan, et pole sellist sooja kogust suvel kuhugi mahutada/salvestada, samas kui tarvidus minimaalne ja pelgan ülekuumenemise ohtu.

külamiis kirjutas:ventilatsiooni soojuse jätab koju Vallox 150 Effect SE.

Mõistlik mõte. Äkki on nii võimalik suviti öösel ka ruume veits jahutada? Kuidas saab hoida vent.torustiku puhta ja saastavaba?

Kuidas maja maha lammutamata aastakümnete taguseid ehitusvigu ja vajakajäämisi kõrvaldada?

külamiis kirjutas:pole leida sellist infot, mis näitaks ära põrandakütte selge eelise ja säästlikkuse radikate ees

Juhtimistehniliselt poolelt vaadates annab "raskemate" objektide (põrandaküte oma suure massi/inertsiga) operatiivne juhtimine võrreldes "kergemate" objektide (kerged radiaatorid oma individuaalsete regulaatoritega) juhtimisega halvema tulemuse.

S.t. radiaatorküte peaks andma rahalist kokkuhoidu võrreldes põrandaküttega, kuid seda julgeksin väita ainult eeldusel, et energiaallika (katla) kasutegur ei sõltu oluliselt koormatusastmest (radiaatorkütte hetkevõimsuse kõikumine on ilmselt oluliselt suurem kui põrandaküttelahenduse oma).

mul läheb radikatesse ca 50C vesi. paigaldaja küll ütles, et 40 on optimaalne ja termopead lahti, kuid ma lasin ikkagi 50 ja termopead osaliselt kinni.
samas mismoodi te väidate, et põrandakütte jaoks peab katel vähema temperatuuriga kütma? esiteks sooja vee jaoks tuleb ju ikkagi katel kuumemaks kütta. ja ntx pelletkatlal on optimaalne kütta katel 70 kraadini, mitte vähem. mis siis, et põrandasse läheb 25 (suvisel ajal 20) ja radikatesse 50.