Ehitusfoorum

Vaielda ju võib, aga samas võiks meeles pidada, et praegu on katustel rohkem lund kui viimase 50 aasta jooksul.
Sulalumi või mitte. Suur raskus katusel mõjub 24/7. Ühel hetkel võib konstruktsioon puht väsimuse tõttu järele anda.
Kui oled 100% kindel, siis on hea. Kui on kahtlusi ehitajate kvaliteedis või on maja pisut vanem, soovitaks lumekoormust
vähendada, kasvõi kolmandiku võrra. Katused on ka kergemates oludes sisse varisenud.





Paar tundi katusel lund loopida vs. sadu tuhandeid kroone maksev laiskus.

Lükkasin enda maamaja katuse kah igaks juhuks enne sulailmasid puhtaks. Tekkis mingi 2m kõrgune lumevall maja ümber, kuhu siis poisikliku uljusega katuse pealt mõtlematult hüppasin. Järgmine hetk olin rinnuli lumes kinni ja omal jõul enam välja ei saanudki! Hea oli, et käed olid vabad ja telefon varruka taskus, sain naabrimehele helistada, kes mind sealt mingi 20 mintutit välja kaevas. Siit ka loo moraal - õppige minu vigadest ja ärge üksi katusel jamage.

Maik'ile teadmiseks, et vee soolasuse muutmine näiteks mõjutab vee massi. Samuti ka värv. (sest muutub vee tihedus).
Siiski ei saa päris täpselt aru, mille arvelt see katusel olev lumi sulailmaga siis raskemaks läheb? Kui juurde sajab veel ka näiteks vihma, siis tegelikult tuleb enamik sellest jamast üsna kiiresti ka veena alla. (Soovitan austet foorumlastele jälgida kevadel lume sulamist. Sajuta + kraadide juures kaub lumi oluliselt aeglasemalt kui näiteks täiendava vihmasajuga. Miks on see nii. Aga seepärast, et allasadanud vesi omab täiendavat soojusenergiat, mis lund intensiivsemalt sulatada aitab.

loogiline tundub see ühtlase rasku jaotumise teooria

http://www.ilmajaam.ee/?id=230638
Hakkab tulema, lumi pääseb liikvele, surve all olnud prussid vabanevad järsult või tekib lisa surve ning nõnda nad langevad. Toimub surve ümberjaotumine, vesi ja gravitatsioon teevad oma töö.
Ise sai eile juba ühele majale ajutist katust paigaldamas. Tundub, et läheb suuremaks katuste ehituseks.

Kui see lumi sinna jäämassiks ära külmub, tekib katuse servale palju suurem koormus. Seega ei ole koormus ühtlaselt jaotunud ja katus võib servadest ikka kannatada saada ning sulades jookseb vesi ikka fassaadi vahele.
http://skyproff.com/

Mul on mulje et kogu see meediakära ja ka arutlus siin foorumis käib kaldkatuste ja kergete lamekatuste ümber. Aga kuidas on betoonpaneelidele toetuvate katustega? Konkreetsemalt - 70-ndatel ehitatud kergplokkidest 2-kordne 3 paraadnaga kortermaja. Paar aastat tagasi tehti vana katuse peale uus - kergkruus, villaplaadid ja bituumen-rullmaterjal.

Ohtlikke purikaid ei teki, mina jätaksin katuse rahule. Paraku juhatus kuulab raadiot, kardab et maja kukub lume raskuse all kokku ja saadab suht suvalisi labidamehi lund alla kühveldama.

Kuidas neid veenda? ~100mm venttoru jupiga "näidiskogus" lund võtta, ära kaaluda ja m2-le teisendada? Kui palju selline katus rahulikult ära kannatab? 120 kg/m2-le?

Katuse kandevõime on küsimus insenerile.

Minu arust on väga vastutustundetu kutsuda meedias ja foorumites üles inimesi oma katustele ronima ja lund tõukama.
Üle terve ew.on laupäevast alates sadu inimesi katustelt alla libisenud ja saanud erinevaid traumasi.
Tavaliselt ei raatsita raha maksta vastavat teenust osutavatele firmadele ja neid teenuseid osutavad mehed on ka tegelt noored kogemusteta tõõtud, ning sajab neidki alla.
Olen arvamusel, et katuse sarikad ja üldse katus kui kontstruktsioon tuleks "räige" tugevus-varuga ehitada, nii-et kunagi ei peaks lume pärast stressi langema.

aero kirjutas:Mul on mulje et kogu see meediakära ja ka arutlus siin foorumis käib kaldkatuste ja kergete lamekatuste ümber. Aga kuidas on betoonpaneelidele toetuvate katustega? Konkreetsemalt - 70-ndatel ehitatud kergplokkidest 2-kordne 3 paraadnaga kortermaja. Paar aastat tagasi tehti vana katuse peale uus - kergkruus, villaplaadid ja bituumen-rullmaterjal.

Ohtlikke purikaid ei teki, mina jätaksin katuse rahule. Paraku juhatus kuulab raadiot, kardab et maja kukub lume raskuse all kokku ja saadab suht suvalisi labidamehi lund alla kühveldama.

Kuidas neid veenda? ~100mm venttoru jupiga "näidiskogus" lund võtta, ära kaaluda ja m2-le teisendada? Kui palju selline katus rahulikult ära kannatab? 120 kg/m2-le?

Mina ka seda katust ei puutuks.Kui siis ainult lükata ,, kanalid,, katuse nurkadest äravoolukaevudeni, et kui sulama hakkab saaks vesi vabamalt liikuda. Ise tegelen lamekatustega ja kevadeti on päris palju parandamist, mis need ,,suvalised labidamehed,, ära on lõhkunud,, Just uudistes rääkis kuidas Tartus veeti katusel lund atv ja järelkäruga.

Just praegu näitas "Ringvaates"kuidas muidu asjalikud mehed lund katuselt rookisid... aga ega nii ei tohiks, sest päris vastu katust labidaga(metall vastu metalli)nühkida ei tohiks.10-15 cm. lund peaks alles jätma katusele.Eriti valtside pealt hõõrutakse kaitsekiht( tsink, värv)sedasi maha.

Külaline kirjutas:

Mina ka seda katust ei puutuks.Kui siis ainult lükata ,, kanalid,, katuse nurkadest äravoolukaevudeni, et kui sulama hakkab saaks vesi vabamalt liikuda. Ise tegelen lamekatustega ja kevadeti on päris palju parandamist, mis need ,,suvalised labidamehed,, ära on lõhkunud,, Just uudistes rääkis kuidas Tartus veeti katusel lund atv ja järelkäruga.[/quote]

................................................................
Lamekatusemees võiks rääkida, et millega on selline lamekatus soojustatud, mis kannatab välja masinatega peal sõita ?:shock: Tavaliselt peab pealmise kihi soojustusplaat taluma lume- ja ainult käimiskoormust EN 12430 kohaselt.

taastaja

Kus ma seda väitsin, et kannatab peal sõita. Mõtlesingi seda, et ei tohi katusele lasta ,,suvalisi lumekoristajaid,, kes ise katustest midagi ei jaga.

Vabandust, sõnastasin vast segaselt. Huvitas lihtsalt, et kas sellises kohas võis olla sellise tugevusega soojustus, mis kannatas neil vendadel masinad katusele sõitma panna Kuulda oli, et nad vajusid sealt läbi... seda ei täpsustatud, et kas soojustus andis järgi või kandev alus?
Loomulikult on valus vaadata milliste võtetega katuseid puhastatakse. Sa võid ju alpinisti taustaga tegelane olla, aga katusel käitud nagu tank Aga mis meil sellest...vastikut tööd tuleb aina juure...sest küllaltki ebameeldiv on teiste järgi käia ja nende paska parandada.

taastaja

Võibolla ühe korra kannataks nii sõita, et soojustusega midagi ei juhtu. Aga kujutan ette, et nad sõitsid korduvalt sama rada. Ei tea kes sellega sõitis, aga millegipärast arvan, et eks ikka ,,anti talda,, ka selle atv-ga. Kandev plekk ei tohiks mudu selle raskuse all järgi anda.

Olen väga rahul Taastaja viimaste vastustega siin ja "Õhuvahede " teemas!