Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus

[Külaline]

Kui ostad muud kütte, näiteks kas õli või gaasi vms. siis pead ka ikka ju selle välja ehitamise eest maksma. Maksad ehk natuke vähem kui maakütte eest, kuid kui võtad selle kütte ka laenu peale siis ei ole vahet kui maksan kuus 100.- rohkem. Teiste kütete ülalpidamis kulud on ka suuremad kui maaküttel. Isegi kui maksad maakütte eest järelmaksu, siis on ta ikkagi odavam.
Keegi ei käse "külalilne" sinul osta pumpa, ei saa aru miks nii maha teed neid kellel on või plaanis?

ps! maasoojuspump koos kogu krempliga 125 000.-

Sugugi mitte, ei tee ma maha maakütet. Maaküte on väga hea ja ökonoomne.
Minu postituse eesmärk on juhtida tähelepanu ÄRATASUVUSE ajale.
Minul endal momendil on paraku ahiküte ja õhksoojuspump. Ja mõtlen ka uue maja puhul kindlasti maaküttele.
Postituste ironiseeriv mõtteviis oli tingitud sellest, et linnakodanikud, kelledel on hangitud maaküte, ei halvustaks teisi inimesi. Sellesmõttes, et minul on odav ja teil rumalatel ja laiskadel on kallis.

[2korda2]

Märkus on täiesti kohane. Maakütte propageerijad unustavad tihtipeale ära mitmesugused "agad", mis selle kütteviisi juurde käivad:
a) sobiva krundi olemasolu vajadus (seejuures eeldus, et sellel "sõjatandril" ei asu mõnd vanaisa istutatud tamme vms).
b) suur alginvesteering - ükski teine levinud kütteliik ei vaja sellises mahus alginvesteeringut
c) pump ei ole igavene ja varuaosana päris kallis osta (garantii ei ole 20 aastat ja neid tõepoolest läheb katki).
d) elekter peab olema saadaval piisavas mahus.
Juba ainuüksi teine punkt tingib selle, et maaküte pole sugugi "tasub ära" ja "odavaim lahendus". Hüpoteetiline 100m2 hästi soojustatud maja - küttevajadus on niivõrd väike, et maaküttele tehtud alginvesteering ei tasu ennast kunagi ära kui võrrelda paari elektriradikaga (investeeringu suurus paar tuhat krooni).
Ehk siis iga asja jaoks tuleb ikka eraldi mõelda, mis on parim lahendus. Suuremate küttevajadustega objektide puhul, millel lage suur krunt ümber, on maaküte tõenäoliselt üks paremaid lahendusi. Vanaema suvekodust aastaringseks elamiseks ümber ehitatud väikse "putka" puhul ilmselt mitte.

[haggitu]

Märkus on täiesti kohane. Maakütte propageerijad unustavad tihtipeale ära mitmesugused "agad", mis selle kütteviisi juurde käivad:
a) sobiva krundi olemasolu vajadus (seejuures eeldus, et sellel "sõjatandril" ei asu mõnd vanaisa istutatud tamme vms).
b) suur alginvesteering - ükski teine levinud kütteliik ei vaja sellises mahus alginvesteeringut
c) pump ei ole igavene ja varuaosana päris kallis osta (garantii ei ole 20 aastat ja neid tõepoolest läheb katki).
d) elekter peab olema saadaval piisavas mahus.
Juba ainuüksi teine punkt tingib selle, et maaküte pole sugugi "tasub ära" ja "odavaim lahendus". Hüpoteetiline 100m2 hästi soojustatud maja - küttevajadus on niivõrd väike, et maaküttele tehtud alginvesteering ei tasu ennast kunagi ära kui võrrelda paari elektriradikaga (investeeringu suurus paar tuhat krooni).
Ehk siis iga asja jaoks tuleb ikka eraldi mõelda, mis on parim lahendus. Suuremate küttevajadustega objektide puhul, millel lage suur krunt ümber, on maaküte tõenäoliselt üks paremaid lahendusi. Vanaema suvekodust aastaringseks elamiseks ümber ehitatud väikse "putka" puhul ilmselt mitte.

a) soojuspumba kaableid saab ka edukalt puudevahelt tuua, ei juhtu nende puudega midagi. Annab ka püstiloodis maase kaevata asi.
b) millistel kütteviisidel peale el. radikate ei oleks suurt investeeringut, ning milline neist kestab eluaeg?
c) elekter peab olema saadav IGA küttesteemiga ja piisavalt.

Mis küte tasuks ennast 100% ära?

[Liisa26]

Märkus on täiesti kohane. Maakütte propageerijad unustavad tihtipeale ära mitmesugused "agad", mis selle kütteviisi juurde käivad:
a) sobiva krundi olemasolu vajadus (seejuures eeldus, et sellel "sõjatandril" ei asu mõnd vanaisa istutatud tamme vms).
b) suur alginvesteering - ükski teine levinud kütteliik ei vaja sellises mahus alginvesteeringut
c) pump ei ole igavene ja varuaosana päris kallis osta (garantii ei ole 20 aastat ja neid tõepoolest läheb katki).
d) elekter peab olema saadaval piisavas mahus.
Juba ainuüksi teine punkt tingib selle, et maaküte pole sugugi "tasub ära" ja "odavaim lahendus". Hüpoteetiline 100m2 hästi soojustatud maja - küttevajadus on niivõrd väike, et maaküttele tehtud alginvesteering ei tasu ennast kunagi ära kui võrrelda paari elektriradikaga (investeeringu suurus paar tuhat krooni).
Ehk siis iga asja jaoks tuleb ikka eraldi mõelda, mis on parim lahendus. Suuremate küttevajadustega objektide puhul, millel lage suur krunt ümber, on maaküte tõenäoliselt üks paremaid lahendusi. Vanaema suvekodust aastaringseks elamiseks ümber ehitatud väikse "putka" puhul ilmselt mitte.

Olen täiega nõus!

Kui lugeda maasoojuspumbaga kütjate küttekulude kohta, siis ei paista nüüd küll teiste omadest vähemalt 3 korda väiksemad olevat (Nagu nende müüjad kõva häälega välja reklaamivad!!!). Seega kui teha tasuvusarvutus reaalsete arvudega ... ei ma parem ei taha teada kuna see pump sel juhul ära tasuma hakkab....

Ise kavatsen varsti õhk-õhk soojuspumba panna. Võimsus parasjagu väike, insvesteering väike, ja selle külma jaanuari mis oli, võin ka kamina ja elektriga ära kütta (2200-.)

[haggitu]

Selle õhk õhk pumba eest pead ka rah välja käima, kuid kuna see sull ära tasub? Kõik oleneb ka kui suur ruum kütta on, mida suurem ruum seda suurem on kokkuhoid maasoojuspuba puhul.
Te räägite siin, et pump on kallis, kuid teised küttesüseemid maksavad ka raha, kuid millal need end ära tasuvad, kui keegi ei tea kuna maasoojus tasuma hakkab? Mõttle siis, et ostad õhk õhk pumba, ning maksad selle eest, lisaks selle töötamise, siis kamina puude, ning elektri kütte eest? See on päris suur summa, ennem maksan maakütte eest, kas või tiba rohkem ,kuid ma ei pea see eest midagi tegema.

[raivotartust]

minul läks 5 ruumi puid jaanuar 2010. 200m2 maja põllu peal tuulte keskel, kaks põnni kes solistavad iga õhtul vannis, ja keskmine temp 24-25c terves majas. all põrandakyte yleval radikat
puid ostan 280.- ruum. Tavaliselt läheb 4 ruumi ca iga kuu.

[2korda2]

haggitu,
a) ilmselt mõtlesid kaablite asemel voolikuid. Lihtsalt märkuse korras - puude vahelt neid tõmmates riskid puu kaotusega ka juhul, kui kaevetöödel juuri otseselt ei vigasta.
b) Lisaks elektriradikatele ka ahi, õhksoojuspump - mõlemad on maasoojuspumba lahendusest tubli 100KEEK odavamad. See on märkimisväärne vahe (intressikulu vahe üksi juba 5KEEK aastas).
c) on ikka vahe sees, kas elekter juhib katelt, millel võimsustarvidus paarsada vatti max (koos pumpadega) või on taga mitmekilovatine tarbija. Ahjust rääkimata. Näiteks minu vanemate suvekodu on plaanis ehitada aasta ringi elatavaks. Sinna jookseb sisse 220V ja kaitset üle 6A panna ei saagi (pingelangused).
Küttesüsteemi äratasuvusest saame rääkida võrrelduna teiste kütteliikidega. Eesmärk on ju kõigil 1 - soe tuba. Kui ühe kütteliigi puhul saame tulemuse summaga X ja teise puhul 2X, siis võib öelda, et teine kütteliik ei ole mõistlik (ei tasu ära). X on siin siis TCO ("total cost of ownership" ehk kulu terve lahenduse eluea peale kokku).

[Liisa26]

to Haggitu:

Arvasin, et ei pea uuesti üle kirjutama, et jutt käib nö. hüpoteetilisest 100 ruudusest majast. Tipp tuleb seetõttu katta kamina ja elektriga, sest õhk-soojuspumbaga kütmine on sel ajal sama hea kui elektriga. AGA(!) ülejäänud aja (s.o. va. jaanuar) saan ma 20 000 eest (õhksoojuspumba maksumus) sama kasutegurit mis maasoojuspump pakub. Ehk siis COP=3.

Olen suga täiesti nõus, et kui mul oleks 150 ruudune maja, siis tasuks maaküte tõesti ära. Olesin veel ostnud sellega, millega sooja vett ka saab teha (endal väike laps majas ning elektriboileriga on oi oi kui suured arved.... )

[trumm]

no ei saa ikka küll igale poole maasoojuspumpa panna. mul on maja paepealses männimetsas - kui isegi sinna ca 30 cm paksusesse pinnasekihti (mis on suvel tuhkkuiv) saaks voolikud panna, siis igal juhul lõikaksin ma sellel alal kõigi puude juured läbi. miks peaks ma seda tegema?

mul läks pelletikatla süsteem koos radikate-torudega maksma 75 000 eek.

[Külaline]

no ei saa ikka küll igale poole maasoojuspumpa panna. mul on maja paepealses männimetsas - kui isegi sinna ca 30 cm paksusesse pinnasekihti (mis on suvel tuhkkuiv) saaks voolikud panna, siis igal juhul lõikaksin ma sellel alal kõigi puude juured läbi. miks peaks ma seda tegema?

mul läks pelletikatla süsteem koos radikate-torudega maksma 75 000 eek.

Aga need vertikaalselt paigaldatavad

[Liisa26]

Loodetavasti ei räägi me liivapinnasest!? Sinna vist maakütet ei paigaldata!? või kui pannakse siis väääga sügavale

[GuidZ]

Ei panda sügavale. Lihtsalt rohkem toru

[Liisa26]

Minu viga

[Kalvis]

On olemas vertikaalne paigaldus, st, et puuritakse n auku vertikaalselt.

[Külaline]

Kahju, et ka see foorum on juba ära risustatud. Maasoojuspumba arutelu võiksite jätkata ikka vastavas foorumis.

[küttearve]

Kolmetoaline korter ca 65m2. Detsembrikuus kütsime elektriradiaatoritega toa temperatuuri hoidsime 16-17 ja kogu el.kulu oli 900krooni.
Jaanuar 4.ndal paigalatati Sharp inverter soojuspump XP12JHR ja kogu elekter oli 500krooni, hoidsime temperatuuri 18-19. Sealjuures olid kütmisel vahepeal abiks el.radiaatorid sest -20 külmemal ajal jäi pumba soojust väheks. Soojuspump oli koguaeg töös. Kordagi välja ei võtnud. Ise olen rahul.

[küttearve]

Kolmetoaline korter ca 65m2. Detsembrikuus kütsime elektriradiaatoritega toa temperatuuri hoidsime 16-17 ja kogu el.kulu oli 900krooni.
Jaanuar 4.ndal paigalatati Sharp inverter soojuspump XP12JHR ja kogu elekter oli 500krooni, hoidsime temperatuuri 18-19. Sealjuures olid kütmisel vahepeal abiks el.radiaatorid sest -20 külmemal ajal jäi pumba soojust väheks. Soojuspump oli koguaeg töös. Kordagi välja ei võtnud. Ise olen rahul.

Ehk siis tahtsin öelda, et jaanuari kuu elektrikulu oli 500 krooni. ja detsembrikulu oli 900.

[arttiast]

Kolmetoaline korter ca 65m2. Detsembrikuus kütsime elektriradiaatoritega toa temperatuuri hoidsime 16-17 ja kogu el.kulu oli 900krooni.
Jaanuar 4.ndal paigalatati Sharp inverter soojuspump XP12JHR ja kogu elekter oli 500krooni, hoidsime temperatuuri 18-19. Sealjuures olid kütmisel vahepeal abiks el.radiaatorid sest -20 külmemal ajal jäi pumba soojust väheks. Soojuspump oli koguaeg töös. Kordagi välja ei võtnud. Ise olen rahul.

Ehk siis tahtsin öelda, et jaanuari kuu elektrikulu oli 500 krooni. ja detsembrikulu oli 900.

Mul suvelgi pole elektri arve alla 500 kr... kuigi kütmist ju ei ole
Kas 19 kraadi toasoojust vähe ei ole ?

[gusgus]

Kirjutised on esialgsest teemapüstitusest veits mööda triivinud , aga see selleks. Ärge maasoojuse juures ära unustage siiski kõige tähtsamat aspekti - MUGAVAS (mitte segi ajada laiskusega). Puu katel ja õhk-vesi kombineeritult kaminaga on ju loomulikult hea lahendus aga see siiski teatud situatsioonides piirab vabadust ja teeb meist katlakütja. Toon näite: kui kütan pakasega iga päev 1 tunni ahju, mille asemel võiks hoopis objektil tööd teha jääb kuu lõpus teenimata- palgatöölisel 2000 krooni, spetsialistil 4500 krooni ja juhil 9000 krooni. See, kas maksan jaanuari kütte eest tuhat vähem või rohkem eriti ei morjenda. Vähemalt ei pea valves olema, et midagi lõhki külmub.

[Urmas]

Kirjutised on esialgsest teemapüstitusest veits mööda triivinud , aga see selleks. Ärge maasoojuse juures ära unustage siiski kõige tähtsamat aspekti - MUGAVAS (mitte segi ajada laiskusega). Puu katel ja õhk-vesi kombineeritult kaminaga on ju loomulikult hea lahendus aga see siiski teatud situatsioonides piirab vabadust ja teeb meist katlakütja. Toon näite: kui kütan pakasega iga päev 1 tunni ahju, mille asemel võiks hoopis objektil tööd teha jääb kuu lõpus teenimata- palgatöölisel 2000 krooni, spetsialistil 4500 krooni ja juhil 9000 krooni. See, kas maksan jaanuari kütte eest tuhat vähem või rohkem eriti ei morjenda. Vähemalt ei pea valves olema, et midagi lõhki külmub.

Kõik on põhimõtteliselt õige, aga palgad on sul buumiaegsed ja palgatöölised ning juhid reeglina ületunde ei tee, vaid neil on kuupalk vastavalt tundi arvule kuus ja jääb sinna 170 tunni kanti.

[Külaline]

to gusgus

Kas tund kauem tööl olla on mugavus? Sellest loogikast lähtudes võiks nagu koguaeg tööl olla ja ei peagi küttele midagi kulutama - mugav ju! Samuti sööme restoranis ja puhkame hotellis - veel rohkem mugavust! Tuhat siin või seal ei morjenda ju! Saab rohkem tööd teha

[Külaline]

mul läks pelletikatla süsteem koos radikate-torudega maksma 75 000 eek.

Liida siia juurde veel katlamaja (katlaruumi) maksumus 70 - 100 000 (olenevalt viimistlusastmest) ja alles siis saame rääkida küttesüsteemile kulutatud kogusummast.

[haggitu]

-Kui pinnas on kivine, ning ei anna panna kolektorit maha, siis saab lasta puurida vertikaalselt maasse kolektorid.
-liivasesse pinnasesse mis on veel niiske ka annab just väga hästi panna kollektorit.

OT: kuni 100m2 on jah suhteliselt ükskõik millega kütat, ning vahed küttespsteemide juures on väikesed kuid 150m2 on tõesti juba vahe olemas. Kuid eks igaüks tea ise mis temale parim on.

[Külaline]

1 tund oleks ennem kodus kui tööl ,savi see 9000 ,lapsega parem koos olla. Küttele läks jaanuar 2 ruumi puid 150m2 ja el 400,soojustus tervenisti peno.

[Imelik]

Kahju, et ka see foorum on juba ära risustatud.

Teema ongi bullshit.
Mis on asja mõte? Et mõned ohiksid (sul on pikem kui mul -vabandust). Samahästi võiks võrrelda palju kulub kellegil el.energiat vee soojendamise peale (selle osakaal on tunduvalt väiksem aga kindlasti saate märkimisväärsed vahed ). Energiakulu võrdlemine ei aita Teie rahakotti kuidagi?