Ehitusfoorum

Vana süsteemi ühendamine õhk soojus pumbaga
http://www.altenergo.lv/ru/prods/combined

potsataja kirjutas:Vana süsteemi ühendamine õhk soojus pumbaga
http://www.altenergo.lv/ru/prods/combined

minu arvates on selise akupaagi kasutamine kütte süstemis puhas raiskamine maksab üle 20000eek ja mis kasu selest on siis kui kamin katel ei tööta ja soojuspump küttab tervet seda hulka vett plus kütte süsteem (radikad,põrand,fancoil)tahkekütte katel todab korraga suurt energijat seleks on akupaak

enne kasutaks selist segusõlme

Muidugi võib ka osta ainult ÕVSP välisosa ja plaatsoojusvaheti koos automaatikaga ja
ühendada T klappidega vana süsteemi külge.

selle teema alustaja püstitas just selle küsimuse Tahkekütte katel akupaak 1500l ja Õhk-vesi soojuspump

kui õvsp ei suuda juhtida 4tee klappi mis tahkeküttele ümber lülitaks , siis on võimalik ka täiesti iseseisvat klappi paigaldada mis sõltuks ette antud temperatuurist. saab ka 2tee ja 3tee klappidega lahendada aga teostus kallim. eelneval pildilt see nn pudeli teema pole ka paha kui kogu süsteem ainult soojuspumba taga. aga kui tahkeküttega seda paralleelselt kasutada, st tahkekas sinna juhtida, siis see lõppeb soojuspumba kõrgsurve häirega kuna temp läheb kõrgeks.

Huvitav, kas on jõutud mõne lahenduseni? Endal samad mõtted liikvel, akupaak 1500 l.Kas lihtsalt tennid akupaaki ja elektri pealt- tasuvus? Tuule ja päikese energia!

Tere. Netiavarustes leidsin järmise variandi:http://www.solarpower.fi/products.php?p=e17892, lae sealt alla Tekniset tiedot PDF ning ava see. Minu meelest päris näokas variant, ainult ei tea kui tõhusalt toimib. Ehk keegi spetsialist kommenteeriks? Sama seade ka Eestis saadaval:http://www.sternord.ee/SHPC45DEN4500W.html. Ei tee mingit reklaami, lihtsalt leidsin esimese ettejuhtuva.

http://www.sanyoshop.fi/tiedote.php
Kahjuks ei tea, mida poisid täpselt pakuvad kuid eeltoodud link on tootja ametlik info põhjamaadele.
St Sanyol ja Sanyol on vahe.
Kui tähistuses puudub N täht siis on seade mõeldud kasutamiseks välisõhu +tempeatuuridel ja valmistaja on andnud ametliku hoiatuse.

Jõudu kaasvõitlejatele!
Ma saan aru, et enamik siin foorumis küsijatest tahavad saada valmis lahendust nende spetsiifilisele ülesandele. Seda pole kunagi lihtne anda ehk ma üritan soojuspumba ja kütte seisukohalt kokku võtta mõned tõed, mis võiks erinevate lahenduste häid ja halbu külgi aidata analüüsida.
Esimene, vast kõige olulisem: soojuspumpa tagastuv vesi peaks olema võimalikult madala temperatuuriga. Seda ei olegi nii lihtne saavutada! Ehk kõik kes propageerivad soojuspumba lahendust ilma akupaagita, lendavad kohe selle probleemi otsa. Ehk külma ilmaga, kui toas jahe ja radikate pead lahti, tormab vesi süsteemis ringi suurel kiirusel ning temperatuuri langus radikates väike ning soojuspumba soojusvahetisse läheb kõrge temperatuuriga vesi. Samas plaatsoojusvahetis suure tsirkulatsiooni puhul temperatuuri tõus suht minimaalne, mis omakorda saadab radikatesse suht madala temperatuuri mis tuba ei jõua kütta - pead lahti ja soe vesi tagasi jne. Võimalik on tsirkulatsioonipumba tootlikkust reguleerida aga need lahendused on keerulised ja kallid. Parim lahendus minu meelest on siiski akupaak milles spiraaltoru ülevalt alla soojusvahetiks freooni vahel. Vesi paagis kihistub ning kihistumist omakorda soosib ülevalt kuuma freooni sisenemine. Alt väljudes on gaas võimaliku madalaima temperatuuriga.
Teiseks. Kõrgema temperatuuriga vesi on kallim. Ehk iga tarbija peaks endale sobiva temperatuuri saama ilma segamiseta. Jällegi parima lahenduse pakub akupaak, milles ülemises kihis on tarbevee spiraal. Sellest altpoolt võetakse radikatesse. Sedasi saab tarbevesi 'superheated' kõrge temperatuuri ning on alati prioriteetsem radikatest. Samas, kui akupaagi ülemine kiht on kuumaks köetud ning vett ei tarbita, liigub kuuma front akupaagis allapoole ning radikatesse minev temperatuur tõuseb. See omakorda kütab maja paremini, termopead radikatel sulguvad pisut, esmajoones tubades kus temperatuur küllaldane. Tarbimine väheneb, sama küttenominaali juures temperatuur tõuseb ning aitab järgi neid tubasid mis ei ole veel soojad. Tagastub järjest madalama temperatuuriga vesi mis on kasutegurile ainult hea.
Kolmandaks. Süsteemis peab hoidma alati võimalikult madalat temperatuuri. Ehk mida soojem ilm väljas, seda külmem vesi liigub süsteemis, ning seda kõrgem on kasutegur. Seda on soojuspumba juhtimisega lihtne saavutada. Reeglina piisab mõõta majja mineva ja sealt tagastuva temperatuuride vahet (eeldusel et radikatel on termopead) Mida väiksem temperatuuride vahe, seda rohkem peab kütma...
Neljandaks. Mida rohkem sellesse süsteemi variatsioone lisada, seda kasulikumaks see muutub. Ehk kui on kamina plaan, pange veesärgiga! Ja soe mis muidu korstnasse (või ühte tuppa) läheb, suunake akupaaki. Ventilatsiooni sissepuhkele võiks panna vee kalorifeeri, vähendab radikate koormust ning annab hea külma vee tagasi. jne.
Viiendaks. Kõike eelnevat arvestades peaks süsteem jääma veel hästi lihtsaks. Iga tsirkulatsioonipump maksab tonni ning kulutab kuus 50 eegu jagu elektrit. Igasugused T ventiilid ja ajamid tuleks välja optimeerida sellega, et võetakse paagist vesi sobivalt kõrguselt.
Kuuendaks. Halukatla akupaaki ei sobi soojapumba akupaagiga samastada. Nende tööpõhimõte on nii erinev, et nad hakkaksid üksteist segama. Kalukatla akupaagi eesmärk on temperatuuri salvestamine ning temperatuur tõuseb seal üle 100 kraadi isegi. Ehk parim lahendus oleks see, kui eraldiseisev halukatla akupaak on katlaga loomulikus tsirkulatsioonis (kihistuminie ning turvalisus voolu kadumisel) ning selle ülemisest otsast võetakse kontrollitult (tsirkulatsioonipump tööle mõneks sekundiks) ning segatakse vajadusel soojapumba akupaaki ülemistesse kihtidesse.
Keeruline jutt aga tegelt lihtne lahendus. Ilma ühegi reguleerventiilita ning tsirkulatsioonipumpasid jääb kah üks radikate ahelasse ning üks siis halukatlast sooja üle pumpama ainult valitud hetkedel.
See soojapumba akupaak on muidugi kallis tükk. Mina sain 950L paagi ca 2000 eeguga, teine samasugune on halukatla taga. Vasktorusid spiraalideks selle akupaagi sisse läheb kah mitme tuhhi eest. Soojapump taga ON-OFF ca 16 kW, paagi alumises kihis 3x2,2 KW tenne, majas ruute üle 300 ja elu nagu lill. Varsti panen kamina kah taha..
Ahjaa, ilmselt kerkib kohe automaatika küsimus. Minul ajab asja ära Linuxi opsüsteemiga ruuter, voolutarbega 5vatti, peotäis termoandureid ja 8 kanaliga võimsuslüliti ruuteriga liidestatult, ning ülilihtne programmijupp. Välistemperatuuri vaatan kah arvutist graafikult, juba 4 aastat...

TU jutu iga lõigu esimene lause (eeldus) on õige ja edasi (järeldus) paksult vigadega kubisevat arvamust pooltõdedest poolvaledest.

TU kirjutas:Ahjaa, ilmselt kerkib kohe automaatika küsimus. Minul ajab asja ära Linuxi opsüsteemiga ruuter, voolutarbega 5vatti, peotäis termoandureid ja 8 kanaliga võimsuslüliti ruuteriga liidestatult, ning ülilihtne programmijupp. Välistemperatuuri vaatan kah arvutist graafikult, juba 4 aastat...

Ega sa pole seda lahendust kuhugi internetiavarustesse teistelegi tutvumiseks üles laadinud?

Miks kasutada mingit ruuterist aretust, kui onud Siemensist on sobiva asja ammu välja mõelnud ? (Mitte et see ruuteri asi nüüd kehvake oleks..)

Selle spetsiaalselt õhk - vesi pumpade juhtimise nimi on Siemens Polycool RWR470.10

Tutvuda saab manuaaliga siin lehel

http://www.soojustehnika.ee/files/siemens.pdf

Asi on küll ruuterist kordades kallim, aga funktsioone on ka oluliselt rohkem, koos oma reguleerimisparameetritega.

Jah , see Siemens on meie soojuspumpades kasutusel juba 5a.Hästi suurte võimalustega blokk.Maasoojuspumbale on teda liiga palju 90% võimalustest jääb kastamata,kuid õhk-vesi pumpadele just paras.Viimases versioonis ka EVI kompressorite juhtimiseks positsioonid olemas..Arvestades tema võimalusi on hind üpris hea.Miinuste poole pealt niipalju ,et puudub distantsjuhtimise võimalus,ka repiiterit ei ole võimalik paigaldada.... ja seadete muutmiseks(ka temp.) tuleb agregaat viia OFF asendisse (välja lulitada A/C lüliti)...

Ehk siis siit eelnevast järeldub, et ÕV pumpa ei ole mõistlik töötavasse halukatla (akupaagiga) süsteemi paigaldada?

Aga mida toob see endaga kaasa kui siiski ÕV panna akupaagi ülemisse ossa ja las ta seal toimetab soojemate ilmadega kuni -10 (on ju odavam kui el tenn sama asja teeks)?
Automaatikaks oled ise et lülitad talveks välja

Lihtsale inimesele tundub, et mugavust annab see juurde ja tarbimine peaks olema väiksem kui el tenn paagis!

Sellise ennatliku ja vist mittetõese järelduse teed sa ise.
Soojuspumpa saab ühendada katlasüsteemiga, kuid on mõned agad. Kas kaotad COP-is või jääb veidi lahja kütmine, kuid saab ühendada. Tuleb lisada mõned klapid ja/või korrigeerida küttesüsteemi juhtimist. Palju sõltub kui automaatselt või kuidas keegi plaanib kasutada. Mida automaatsemalt asja tahad, seda kallim, keerulisem saab ühendamine olema.
See akupaagi ja muu jutuga aeti sul pea pulki täis nii et keegi ei saa enam aru millest jutt käib.

Kas võib suures plaanis tõmmata võrdusmärgi ehk el. tenn = ÕV pump. Kui jah siis arvan et ÕV pump on mõistlikum (toodeb sooja odavamalt) "paaki" paigaldada kui el. tenn.
Kui ÕV paaki ajada siis ei ole erivevaid klappe jms vaja, täidab ta seal ju sama ülesannet mis el. tenn. Kui ÕV edaldi süsteemi lisada siis on loogiline et vaja klappidega reguleerima hakata kus kohast sooaj võtab.

Kui ma õigest aru olen saanud.

ÕV soojuspump pole elektritenn, saadav sooja hulk, temperatuur, elektrikulu ja võimsus sõltuvad palju sise ja välistemperatuurist. Nende erisuste tõttu ühendatakse soojuspump küttesüsteemi teistmoodi ja teistesse kohtadesse kui elektritenn.