Ehitusfoorum

No nii. rahu.
Suurema osa olen minagi pildimaterjali uurides sebinud ja kui midagi konkreetset ,siis olen alati ikka tõlkimise vaeva ka ette võtnud. Mida pea ei võta aitab masin ja siis kahepeale kokku saab teada küll. Aga aega võtab palju, seesamuse pärast ei meeldigi kui tahetakse kõike täisküpselt kätte.

Kirjutasid , et meeldib minu lähenemine. Olen oma lihtsuse kiiksuga paljud sassi siin ajanud aga nii jääb. Püüan edasi just selles suunas.




Ukseraam siis vasakul ja selle 2-kordse villa all kinnitused , 6x70 mm kruvi . villa peale tuleb sobivas suuruses ca 5mm paksune met. plaat.

Aga tüdruk oli tubli, et oma elamuse, nukruse viisi ja sõnad veel peale teatriõhtut klaverisse salvestas. Ka vaid üks ahi võib sind kogu elu soojendada ja maja katta. Iseenda loodud. Omal viisil.

kena köik

ps http://www.pyromasse.ca/ru_menu.html

Tänud,eks oma küttekolde asja olen kaua mõelnud ja palju vaadanud igasugu tegemisi,just nendelt sinu linkidelt,igasugu variante peast läbi lasknud aga vist jään lõpuks, pika kaalumise järele,selle soome kaminahju tüüpi ahju juurde.Selle kohta on rohkem õpetust saada ka,nii pildis,kui kirjas.Kuna mulle meeldib suurem uks,kui see 41x41,siis leidsin sellise ukse, millest siin juttu on olnud.Kui lubad natuke täpsustust,2kordne vill tähendab 2sentimeetrit ja metall tuleb siis sama lai,kui vill,omavahel nad(metallribad) siis kokku ei tohiks puutuda,näiteks külgmise metallriba alumine ja ülemine ots ei puutu vastu alumist ja ülemist riba ja ilmselt ei puutu ka külgepidi päris vastu ust?Kinni tõmbad nad kõvasti või jätad väikese varu ka?Sellega peaks see ukseteema saama ümber vast,kui nendele oma oletustele kinnitust saan,hakkab pilti looma ja võin julgelt selle ukse kasuks otsustada.Aga tänud sulle.

Vill ja met. plaadid tulevad külgedele ja üles ja see met. plaat ei tohi jah tihedalt olla. pole vaja ka. Mul omal pole üldse, neljas aasta. Noh see ,et rätsepp püksata ja kingsepal pole kalosse...Aga kusagil peab ju katseid tegema.
Kui viimistlus on väga kuumakartlik, siis võib seda villa rohkemgi olla, et ukseava ümbrus palavaks ei lähe.

Kas kellelgi on õnnestunud Valumehaanika suur ribiplaat terveks ka jätta? Mõtlen siis, et peale näiteks teist korda tulega kokkupuudet on raud veel ühes tükis? Kuidas see pliidipaadi sissekütmine käib? SVT toodang on igasugusel kütmisel vastu pidanud....ca 12-l pliidil
Kas valumehaanika toodang kuulub ka garantiiga toodete gruppi? Mul selle pasaga esimene kogemus
Sulu küla tahaks ka terve ribiplaadiga pliiti

Tere! Maakodu pliidil juba teine pliidiplaat ja lõhki! Esimene oli kahe keeduplaadiga plaat ja teine ilma avadeta - ribiplaat (numbrit ei tea, aga kõige suurem). Kaua kütma pidi, et lõhki läksid ei mäleta, aga siiani arvasin süüdlaseks olevat kütjat e. ennast. Olen ka teiste pliidiomanike pliidiplaate kaenud ja näinud nii lõhkiseid, kui terveid plaate. Seda ma nüüd küll ei tea, kas kõigil just olid Tartu plaadid!?
Andres

Andresto kirjutas:Tere! Maakodu pliidil juba teine pliidiplaat ja lõhki! Esimene oli kahe keeduplaadiga plaat ja teine ilma avadeta - ribiplaat (numbrit ei tea, aga kõige suurem). Kaua kütma pidi, et lõhki läksid ei mäleta, aga siiani arvasin süüdlaseks olevat kütjat e. ennast. Olen ka teiste pliidiomanike pliidiplaate kaenud ja näinud nii lõhkiseid, kui terveid plaate. Seda ma nüüd küll ei tea, kas kõigil just olid Tartu plaadid!?
Andres

Tänud sulle vastamast, Andresto.

Kui nüüd raha lugema hakata, siis oleks tulnud kohe keraamiline plaat mul panna, sest see maksab vähem kui kaks paska kokku ja ega siis see pask nende kahega lõpe. Jäädki lõhkise plaadiga pliidi ette elama. Mina tola arvasin, et ehk mul läheb õnneks. ..kas siis tõesti suurem enamus puruks läheb...Suure keraamilise panin hiljuti Ahvenamaal ja mees ei jõua ära kiita. Ikka seda pliidiplaati http://www.svt.ee/svt/index.php?id=14&s ... ct=5302080. Sai sama variandina paika, vaid plaat
Käivad siin teised pottsepad lugemas, aga keegi ei võta vastata. Palju neid siis lõhki läheb? Kas tõesti kõik? Sinna majja arvasin just sellise sobivat ja hind pettis ka näe ära.... Ja siis see garantii? Kas lähen sellega Valumehaanika juhataja kabinetti või tuleb tema uuega ja näitab kuidas selle ühes tükkis soojaks saab ...
Mida siis oskate soovitada?

kena köik

kaminahi kirjutas:

Kui nüüd raha lugema hakata, siis oleks tulnud kohe keraamiline plaat mul panna, sest see maksab vähem kui kaks paska kokku ja ega siis see pask nende kahega lõpe. Jäädki lõhkise plaadiga pliidi ette elama. Mina tola arvasin, et ehk mul läheb õnneks. ..kas siis tõesti suurem enamus puruks läheb...Suure keraamilise panin hiljuti Ahvenamaal ja mees ei jõua ära kiita. Ikka seda pliidiplaati http://www.svt.ee/svt/index.php?id=14&s ... ct=5302080. Sai sama variandina paika, vaid plaat
Käivad siin teised pottsepad lugemas, aga keegi ei võta vastata. Palju neid siis lõhki läheb? Kas tõesti kõik? Sinna majja arvasin just sellise sobivat ja hind pettis ka näe ära.... Ja siis see garantii? Kas lähen sellega Valumehaanika juhataja kabinetti või tuleb tema uuega ja näitab kuidas selle ühes tükkis soojaks saab ...
Mida siis oskate soovitada?

kena köik

Olen ka kuulnud, et need peale paari kütmist lõhki lähevad. Ja kodusooja foorumist tsitaat Valumehaanika teemal:

Re: Pliidiraud
Postitas villi99 » 21:34 Neljapäev Sept 24, 2009
Viimastel aastatel on suured pliidiplaadid lõhki läinud nagu pajuviled. Neil seal mingid valuprobleemid.

Kõigepealt hea uudis.
Homme hommikul toob peretütreke Tartu tehasest uue raua.
Halb uudis.
.... seda ei taha nii heas valguses avaldada. Jäägu vaateks.
Tänud igatahes mõistvale Valumehaanikale, kes ise ka oma toodanguga rahul ei ole.
kena köik

Saab teistestki midagi teada kui ka ise midagigi vastu pakud.


Thanks, Raivo.

That's very interesting. Seems like a good way to build a cookstove.
We have been using a cookstove here for about 35 years, and would
not live without one. Between the cookstove and the masonry heater,
we heat our house. Either one by itself would not be enough.

Best ........ Norbert

http://mha-net.org/docs/v8n2/v8n2.htm

http://woodheat.org/woodpile/index.php? ... &Itemid=10

Wood Heating and Energy Literacy

Sorry, masintõlge!!!

Teisipäev, 12 jaanuar, 2010 00:00
Kui teil pöörata tähelepanu arutelude energeetikaküsimustes, siis vaevalt vältida järeldust, et ei ole energiaallikad, mis on midagi head. Seda vaatamata tõsiasjale, et Kanada ja USA kodanike vahel on veel suur isu energia igat liiki. Samad inimesed, kes iga mõistlik meede on ülemäärane energia, võidelda järjekindlalt lõpetada energia arengut, kus nad elavad. Ilmselt ainus vastuvõetav energialiikidele on need toodetud silma alt ja välja pidada.

Siin on loetelu peamistest energiaallikatest ning täiesti mõjuvad põhjused, miks neid ei tohiks kasutada.

Me ei saa hoida põletavad fossiilseid kütuseid nagu nafta, gaasi ja kivisütt, sest need põhjustavad sudu, globaalne soojenemine ja saavad vähe ja kallid.
Me ei taha tuumareaktorit, sest need maksavad liiga palju ja on jube nüüd ja surmava igavesti.
Me ei pea tuulepargid sest suurte turbiinide teeb müra, tapavad linde ja seksikaid kaunid vaated.
Nr hüdroelektrijaama sest tammide tapavad kalu ja hävitada jõe orud.
Öelda "ei" biokütuste nagu etanool ja biodiisel, sest need suunatakse maa toidukultuuride ja teha vähe kasuliku energia.
Päikese elektriline ei ole hea allikas, sest see on liiga kallis ja tootmiseks päikeseenergia paneelide on mürgine ja tarbib umbes sama palju energiat nad toota nende kasuliku eluea jooksul.
Me ei tohi soodustada tööstus puiduenergia sest see Hävitada metsi.
Elamute puukamiina tuleks vältida, sest see haiseb, saastavad õhku ja teeb inimesed haigeks.
Vaevalt keegi on nõus igaüks need avaldused, kuid erinevate huvigruppide lobitöö vastu peaaegu kõik nii kõvasti, et nad mõjutavad avalikku korda. Tundub, enamik inimesi on oma lemmik energia Boogeyman.

Kui tegemist on elamu-puit kütte-, üha rohkem anti-puidu põletamine aktivist veebisaidid on üha rohkem ja rohkem tähelepanu meedias ja valitsus. Nende argumendid heli veenev, kuid nad tahavad keelata puukamiina arvesse võtmata keskkonnamõjud teiste kodus kütte võimalused.

Öelda, et me ei tohi põletada puitu, nad ütlevad peaksime selle asemel soojust meie maja söeküttega elekter, mis sisaldab mäetipp eemaldamise ja taevani kasvuhoonegaaside heitkoguseid? Või äkki tuumaenergia on rohkem nagu soovivad, tingimusel et reaktor ei ole nende naabruskond. Kas me soojuse õliga pumbatud vanuses ja lõhustavad auku või Alberta's õliliivad toiminguid, mis on teinud Kanada maailmas välista tema uimastamise kasvuhoonegaaside heitkoguseid? Või nad võivad eelistada õli imporditakse eeskätt Lähis-Ida ja Aafrika riigid, kus rahvusvahelised naftakompaniid salasepitsema koos korrumpeerunud valitsusi üles keelustama inimõigustega? Kas nad tähenda, et peaksime soojuse maagaasi kahandavate kaevud, et tarnitakse gaasijuhtme kaudu 3000 km? Kuidas need anti-puit aktivistid rääkida, puit on ainus energiaallikas, mis on mõju keskkonnale.

Tegelikult on kõik energia, mida me kasutame, on võimalikuks erandiks mõned vormid päikeseenergia, on mõju keskkonnale. Arvestades array energeetika ja keskkonnakaitse probleemide ees, soovitav allikas peab olema vähemalt need kolm tunnust: madal süsiniku heitkoguseid, kõrge energia kasum energiat investeerida ja seda tuleks pikendada. Oota, see kõlab nagu täpne kirjeldus küttepuud.

Uuringud teema esile, et kui küttepuid on töödeldud koristatud puude hulka kasutades säästva metsanduse tavade tõhusat kasutamist madalama net kasvuhoonegaase kui mis tahes muu kütteainena. Kui puud on tarbitud, ütleme, 100 km (umbes 60 mi.) Of Metsälö see tuli, see on kõrgem energia kasum energia investeerinud (neto energia) kui ükski teine kodu kütteainena. Küttepuud on taastuvenergia ressursside, sest puit on sisuliselt salvestatud päikeseenergiat.

Kui puukamiina on kaitstud rünnakute eest, järgmine Olkinukke argument on kindlasti järgima: Jah, aga kui kõik otsustatakse kütta puidu, metsa oleks hävitatud ja õhu puit olla saastunud. Tõsi, kuid keegi ei ole kunagi väitnud, et puukamiina on kõigile. Tegelikult on see rumalus arvata, et iga üksiku energiaallika on üldiselt asjakohased, kuid nii tuuma-ja maagaasi tööstuse edendada nende allikate kohta sellel alusel. Puit ei ole ilmselt hea kütuse tihedalt asustatud linnapiirkondades, kui mitte mingil muul põhjusel kui kütus maksaks rohkem kui muid võimalusi, sest laevandus ja ladustamise kulud.

Suur probleem elamu puukamiina on suitsu loodud puidu põletamisel halvasti vanemate tavalise varustuse. Plume suitsususe korsten ei saa õigustada, kuid vähemalt on nähtav kõigile näha, muutes homeowners koheselt oma tegevusest aru andma. Suits on suurim keskkonnamõju puukamiina pole ka keskkonna katastroofi peidetud ülesvoolu tarneahelas, kui on enamik teisi energiaallikaid. Teoreetiliselt metsa saaks selget küttepuude, kuid ökonoomika fuelwood tootmiseks tegema, et tõenäoliselt isegi moraalselt-vaidlustas metsnik. Seega, kui puidu suitsu on tõsine probleem mõnes kohas, siis võib vähendada vastuvõetavale tasemele kergesti kättesaadavat tehnoloogiat ja vastutustundlikku kasutamist.

Üks suuri eeliseid puidust kütet, et see õpetab kasutajatele kõike põhjuse ja tagajärje seosed energia tootmise ja tarbimise. Iga üks puutükk, et põletatakse soojuse tegeleb paar korda keegi, ja protsess on meile õpetanud, et energiat tarnivate on keeruline ja raske ja tekitab mõju keskkonnale. Selle tulemusena peredele, soojuse puitu on rohkem kirjaoskajad energeetikaküsimustes kui keskmine homeowners.

Mis vabandada mälestus Winston Churchill (kes rääkis demokraatia), küttepuud on halvim võimalik energiaallikas, mida saame kasutada, välja arvatud kõik teised.

JG

Mul tekkis seda ahju eest vaadates küsimus.Kolle tundub väiksem olevat,kui ukse laius.Mulle, puht isiklikust vaatevinklist meeldiks, kui kolde seina sisepind oleks vähemalt ühel joonel ukseraami sisemise pinnaga.Kas sellise ehituse tingivad mingid tehnilised parameetrid,kena oleks,kui need kolde sisemised seinad nii ei paistaks,aga see on vaid minu vaatevinklist ja minu maitse,omale tahaksin teistmoodi, nagu kirjeldasin.Teine asi veel,välismaiseid linke vaadates,pea igal pool kasutatakse julgelt koldeava sildamiseks prisket vinklit ja tundub ju ,et asi toimib.Meil nagu ei propageerita seda,kas kardetakse seda metalli ahjus või on asi milleski muus.Välismaalased aga kasutavad usinasti,ju nad vist ei viitsi selle valamisega liialt mässata ,kuigi jah,lagi ikka valatakse ja muid osi ka,nu aga kolle sillatakse peaaegu alati metalliga.Mida kostate

viewtopic.php?f=1&t=19318&start=75#p101255

viewtopic.php?f=1&t=17552#p100028 4.3 lk 7

Eile nähtu ajendas mind kirjutama.Sattusin mina ka oma tegemistega Sulu maile ja kuna see oli juba pikalt ette teada,et sinna satun,siis oli mul ka ootus,et näha oma silmaga mõnda aega kasutuses olnud kuulsuslikku unibuildi.Kuna olen seda foorumit juba pikka aega jälginud,seoses enda ahju ehitamisega,siis on nii mõndagi silma jäänud ja meelde.See,mida nägin,oli mulle pehmelt öeldes šhokk.Ma pole sellise välimise seisuga ahju veel näinud .Ma tõesti ei tea,millest see on kõik tingitud,kas valedest kütmisvõtetest,mingitest tõmbeprobleemidest, aga see ahi nägi esiküljelt välja täiesti süsimust,selline tunne,et suits ei käi mitte korstna kaudu, vaid ahju ukses ja küpsetusahju uksest.Silma hakkasid ka korralikud praod esiküljel,nii koldeukse ja küpsetusahju ukse vahelisel alal,kui ka edasi küpsetusahju ukse pealt ülesse serva välja,seal üleval oli ikka tõsine pragu mis jooksis astmeliselt mööda kivivuuki.Ma ei usu,et meister oleks mingeid konstruktsioonilisi vigu teinud.Kusagil siin on meelde jäänud sellised laused,ma arvan,et nad on rohkem jutu sees naljana öeldud meistri poolt,et unibuildi pole võimalik lõhki kütta ja isegi üleskutse tuleb meede kellegile,et tule ja küta mu ahi lõhki.Ma nüüd veendusin,et olgu kui tahes hea meister,pragunematut ahjutüüpi pole olema,iga ahi on võimalik ära rikkuda,ma kaldun arvama,et nii ka seal oli,vaevalt,et need olid ehituslikud vead ,kuigi praod olid üsna korralikud,mitte mingid kosmeetilised mikropraod.Olen isegi lõhkiköetud Nunnauuni näinud.Kahju,et mul telefon pilti ei tee,aga võibolla ongi parem,et see pilt jääb siia panemata,sest see mis seal on juhtunud oleks ikka kole kontrast võrreldes selle esimese pildiga ja muude tööde kõrval.Ma ei tea,kas omanik peab sellist seisukorda normaalseks,ma ei mõista ,kuidas saab ahi selliseks eest muutuda,hea küll kui vast uks hooga lahti teha,et mingit suitsu võib siis sisse tulla aga no nii mustaks ma ei usu,see küll ei lähe.Seal oli selline tunne,et nagu oleks tuli käinud välja nii ahju ukses kui ka küpsetusahju uksest,nu igatahes oli pilt masendav.Ma ei tea kas omanik on härra meistriga ühendust võtnud,nu igatahes normaalne see olukord seal küll polnud.Ehk oskab meister ise mingi kommentaari jagada,või on vaatams käinud,see pole ju kaugel.Mina igatahes ei oska küll seisukohta võtta,olen segaduses,kuidas selline olukord on saanud tekkida.Olen pisut pettunud,sellist tulemust ma ei osanud küll kõigevähemat oodata,kui seda ,mida nägin.

Kuna olen nende neetud altminemisega korstnasse konstruktsiooniga tuttav, siis tean ka seda "altminekut"!
Soovitan pilgud ja tegemised tuua tagasi ahjude maailma mitte ainult piirduda kaminahjude(kesklõõriga ja laskuvad) ehitamisega.
Ps. väga hoolikas tuleb olla valikul;
a.-kas küttekeha on ehitatud ühiskasutusse
b.- kas küttekeha on eravalduses olev
Palju, palju on erinevaid olukordi!

Voltsile,
Minu vastus nii pikk ei saa, pole materjali. Sulu külavanem ütles, et pliit toimib siiski väga hästi ja ahi ei taha peale pikemat pausi kohe vedama hakata. Tahtsin kokku saada siis ikkagist ja lubati öelda kui on sobiv aeg.

Minu vastus on, et eks iga küla teab ise mida oma ahjuga teeb. See ahi töötas, soojenes hästi ja jahtus sitasti. Olin ka valmis siiski vastu nende esialgset tahtmist korstnalöörid ringi jagama, aga ega ma siis vägisi ennast ka peale ei pea suruma.
Ootan uusi teateid.

kaminahi kirjutas: Olin ka valmis siiski vastu nende esialgset tahtmist korstnalöörid ringi jagama, aga ega ma siis vägisi ennast ka peale ei pea suruma.

Millise mõõduga on need lõõrid ja midamoodi on võimalik "ringi jagamine"?
Sooviks ikka argumenteeritumat vastust.
Kasuks algajatele!

kaminahi kirjutas:Juhan, ma olen sulle öelnud korduvalt, et ma ei vasta sinu küsimustele põhjusel, et sa ei oska ise olla selleks vääriline

Kui sa ise hästi mäletad, siis meie suhtlemine võttis teise pöörde, kui sa hakkasid omale mittemeeldivaid(kasulikke) kliente pehmeltväljendades siunama.
Aasta oli siis milline? Sa hakka elu vaatama natuke erapooletumalt ning rohkem keskenduma ka teiste tegemistele.
Ja tegijaid on küll ja küll!
Ei takista ennid ja direktiivid!
Majad põlevad hoopis muudest põhjustest.

"Meil põleb maja, see annab sooja...." ütles mu hää keraamikust sõber Tartu Supilinnas. Mina ütlen, et tegijal juhtub ja suuresti määrab saatuse kütja. Hr. Kaminahi on mõneti mu vihavaenlane filosoofilises plaanis, kuid usun, et ta ehitatu üldjoontes kestab kenasti ka Niburu katsetused.

Kui nüüd aus olla,oli praegune väljanägemine kordades hullem,kui siinkohal toodud pildil,ma ei tea kunas see on tehtud.Mulle oli selline pilt ,mis sealt avanes,ootamatu ja lihtsalt võibolla oli selle kirjutisega tahtmine teada,et mis võis sellise tulemuseni viia.Kui nüüd täiesti võhik inimene vaatab sellist pilti,eks esimene mõte liigub kindlasti pottsepa peale,et näe viletsa ahju ehitanud,ajab sisse.Eks see ahjunduse värk ole märksa keerulisem,kui pealtnäha paistab ja seda õpitakse ilmselt niikaua kui sellega tegeldakse ja juhtub ka parimatel.Eks jõudsin minagi tõdemuseni,et eks ahju saatus ole ka ahju omaniku ja kasutaja kätes,olgu ta siis nii hästi ja kuitahes hea meistri poolt tehtud,on täiesti võimalus asi nagu öelda, kihva keerata.Pole mõtet kohe alati hakata näpuga pottsepa peale näitama.See ahi oli tõesti soe,nu see oli pehmelt väljendudes,sest seda õhkamist oli tunda ka pooleteise meetri peale.Nu mina oma ahjule selliset "kuumavinti" küll ei julgeks sisse ajada ja paistab,et ikka iga ahi on võimalik lõhki kütta, olgu ta siis nii hästi tehtud kui tahes.Külgedelt oli ahi igati ok,mingeid märke mingitest pragudest ma ei täheldanud aga neid oli esiküljel ja muud ma nende kohta ei oska öelda,et ju nad on ülekütmisest tingitud.Eks sellest võib ka aru saada,kuna tegemist on külamajaga,,seest on ta üsna kõrge,vahelagi nagu puudub,sellisele ruumile peale kütmata olemist sooja saada,nu siis peab ikka tõesti kõvasti agu andma.Ma muidugi ei tea,milline oli seal kütmise reziim,teadupärast on sellist ahju ikka iga päev soovitav kütta ja külmadega 2xpäevas.Kui oletada,et seal iga päev tegevust ei ole,võib arvata ka et iga päev ei köetud ja kui siis ükskord jälle köeti,nu siis kindlasti pandi nii ,et vähe pole,selline stiil on ilmselt ahjule termiline šhokk ma arvan ja head ei tee see , tulemus ongi käes.Nagu ma aru sain ongi siis mingid tõmbe probleemid,no need peavad ikka üsna tõsised olema,et ahi selline välja näeb.Ma ei tea muidugi,kas korsten oli juba varem valmis,või tegi ahjumeister ka selle,kui varem,siis ju ei pruugi ka teada selle ehituskvaliteeti.Pliiti ma ei näinud,kuna ei hakanud kööki tungima aga kui mu mälu ei peta ,siis vilksatas ka kusagil siin see pliidi pilt ja seal oli ka samamoodi must,järelikult on tõmbeprobleem globaalsem,ma ei saanud muidugi aru sellest korstnalõõride ümbermängimise jutust,kas meistril oli juba siis aimdus,et asi võib sedasi minna ja tõmbega probleemid tulla,see jäi mulle segaseks.Vaatamat sellele olen ikka kaminahju stiili austaja ja jõudnud tõdemusele,et ikka paljust sõltub ka kasutajast,et kui ahi ikka lõhki läheb,siis ei maksa kohe hakata näpuga pottsepa poole vibutama,et näe kehva töö,tuleks ikka vaadata kuidas ise ahjuga ümber käiakse ja eks kindlasti tuleks kasuks meistri õpetussõnad kliendile ,kuidas ahju kütta ja kuidas mitte.See jutt pole muidugi sosseppade õigustuseks.Ma usun,et kaminahi on neid ahje niipalju vorpinud,et vaevalt ta mingit konstruktsioonilist viga tegi, aga lõhki ta on.Selle tõmbe osas ma nüüd ei tea,mis sellise tulemuseni viis,kas korsten oli varem tehtud juba jne.Kindlasti ei tahtnud ma mingit halba varju siin selle teema tõstatamisega heita,sest ikka võib juhtuda, võib olla ettenägematuid ja teadmata asjaolusi,mis võivad mõjutada jne.Õpitakse kogu aeg,eks kaminahjulgi ole omal huvi selgusele jõuda,et miks on nii läinud,nagu ta on,ja leida sealt jälle mingi iva oma kogemustepagasisse.

No kindlasti peaks kaminahi seda asja selgitama.Ja see korstna asi oleks ka vaja lahti seletada.Tundub ,et kaminahi siin juhib teema kõrvale. Inimene ikka õpib kogu elu ja tahaks ka teada saada ,et sellist asja ei juhtuks rohkem.Minuarust ei ole see kaminahi vaid ahi.Kui kütmata ahjul ja pliidil oleks otse lõõr siis ei tohiks tõmbe probleemi tekkida,kui ei ole siis küll.Ja ma arvan ,et kaminahi võtab nüüd küll sõnad tagasi kui ta ütles ,et tema ahju ei saa puruks kütta.

Olen ka lähiajal liikumas seal kandis ja heidan ehk pilgu peale.
Algusest peale, aga imestasin, et mida seal nii tillukese ahjuga üldse mängitaks.See rohkem iluasi, lihtsalt, et eelarve sisse mahuks ja midagi oleks...mõtlen endamisi. Kui seda, aga talvel külmaga, harva kasutati, siis polegi väga ime, et lõhki kõetud ja ega seda külma täis korstent ka kohe soojaks ei saa ikka (ülaühendus poleks üldse paha seal olnud), nii, et normaalne tõmme tekiks.
Siin on tegu, mitmete ebasootsate asjaolude kokkulangemisega.

Ega ma igale mehele eraldi küll seletama ei hakata nüüd.
Sulu küla teab ise mis oma ahjuga teeb. Vaadake tagasi teema algusesse ja näete, et see ahi ju töötab "hereda leegiga". Minge aga kohale ja küsige esitlust. Küsige, mida Kaminahi neile on rääkinud. Mida käskinud, mida õpetanud, mida keelanud.

PS Robi, väga südantsoojendav oli lugeda, et minu monsterahjud on tegelikult tillukesed mänguasjad

Iga mõtlev isend saab aru, et sellise ahjuga ei saagi sellist suurt saali soojaks ja seepärast see lõhki ongi kõetud. Mul lihtsalt üks tuttav teab seda maja hästi.

Robi 1 kirjutas:Iga mõtlev isend saab aru, et sellise ahjuga ei saagi sellist suurt saali soojaks ja seepärast see lõhki ongi kõetud. Mul lihtsalt üks tuttav teab seda maja hästi.

Aga võiks ju meelde jätta, et see "ahjuke" ei olnud mõeldud selle külma, paekivist ruumi kütmiseks üksinda. Ruumi pidi kõetama veel õhkküttekaminaga, 14(?) kW ja õhk-õhk soojuspumbaga ja siis meeleolu nostalgiaks ka üks soojust salvestav ahi, kus saaks ka mõne toidu küpsetada, soepingil istude selga soojendades vardaid klõbistada. Ahju lubati kütta min kaks korda nädalas ja külmaga üle päeva. Korraga siis max kaks kasinamat koldetäit ehk 2 x 15 kg. Hind koos materjalide ja tööga pidi mahtuma 25 000 + km. Kindlasti oleks võinud teha ka suurema, uhkema, kallima, aga ei tellitud Korstna ladus kohalik jahimees. Robi, kas see lihtsalt tuttav teab ka peale seda maja midagi infoks hästi?

Lugege sõbrad varem öeldut ja ärge võtke iga mees sama asja oma täiesti lambist jutuga uuesti vinguda. Teie raha pole seal sentigi sees.

Helistage Sulu külavanemale, kurtke oma muret, tel 53 424 236

kena köik

Postitas Robi 1 » 11 Apr 2011, 18:26

Iga mõtlev isend saab aru, et sellise ahjuga ei saagi sellist suurt saali soojaks ja seepärast see lõhki ongi köetud.

Arvan, et ka austatud kaminahi teadis seda pisiasja. Pigemini püstitus dilemma- kas ehitada piiratud ressursi tingimustes pisike ahjuke kujundades seda oma maitsetavadest lähtuvalt, asendada see mingi muu eelarvesse mahtuva ahjutüübiga või loobuda üldse. Pildilt on näha millega asi lõppes.

edevuse laat kirjutas:

Postitas Robi 1 » 11 Apr 2011, 18:26

Iga mõtlev isend saab aru, et sellise ahjuga ei saagi sellist suurt saali soojaks ja seepärast see lõhki ongi köetud.

Arvan, et ka austatud kaminahi teadis seda pisiasja. Pigemini püstitus dilemma- kas ehitada piiratud ressursi tingimustes pisike ahjuke kujundades seda oma maitsetavadest lähtuvalt, asendada see mingi muu eelarvesse mahtuva ahjutüübiga või loobuda üldse. Pildilt on näha millega asi lõppes.

Kontrolli sinagi oma teadmisi Sulu külavanemalt .