Akumulatsioonipaagi suurus

[juroku]

esimesena jah pane soojuspump seisma ja kraanid 3,4 kinni siis oleks veel mõtekas kraan 1 kinni panna siis peaks katlast vesi akupaaki minema ,see küsimärgiga asi peaks vast olema ajamiga kolmik kraan ? aga mootorit pole mis asendis ta sinul on? kuum vesi sinu süstemi järgi peaks radikatese tulema läbi kraani 2 ja selle kolmiku?

[vaaderman]

võin asja korda teha kui huvi on

[Rainer_U]

Akupaagis on vesi 35-40 kraadi, väga harva saab kõrgemaks. ÖÖpäev läbi on katlas tuli :S

Muud siin ei saa olla, kui katel on liiga väikese võimsusega selle energiakuluka maja kohta. Lülita kõik tarbijad üheks üleskütmise ajaks välja ja vaata, mis temperatuuri saad akupaaki. Kas sul sooja tarbevee tegemine käib ka katla pealt?
Ma ei tea küll soojuspumpadest suurt midagi, kuid teoreetiliselt võib ju selline variant ka kõne alla tulla, et soojuspump töötab nö tagurpidi - võtab sooja maja küttesüsteemist ja puhub selle õue?

Keerasin kraanid kinni ja soojendasin katlaga ainult akupaaki, 30 kraadi pealt tõusis vesi katla ülemise termomeetri järgi 50 kraadini 45 minutiga. Tarbevett ei küta katlaga. Soojusvaheti kraanid keerasin hetkel üldse kinni, kuna tarbevee soojendamiseks oleks vaja tarbeveepaaki uued toruotsad keevitada, kuna hetkel läheb tarbevee paaki ainult 2 toru, nendest kahest peab minema külm vesi katlasse, soe vesi kraanidesse ja samas ka veel soojusvaheti otsad, ei saa seda toimima kahe otsa kaudu. Soojusvaheti ei saa vastupidi siiamaani toimida, kuna soojusvahetisse minev vesi võetakse akupaagi alt ja seal ei ole vesi üle 30 kraadi kunagi.


Muidu maja soojuskadudest rääkides, eelmine aasta saime maja katlaga täitsa soojaks, polnud mingit probleemi.
Ja teine asi, mida lisaksin soojuskadude kohta, on see, et +5 välistemperatuuri juures piisas maja soojana hoidmiseks 35 kraadise vee ringiajamisest.

[Rainer_U]

Mina soovitaksin ka õhk-vesi alustuseks välja lülitada ja kuulid ka sulgeda. Kui temperatuur 30 minuti jooksul radiaatorites tõusma ei hakka, siis sulge maja kuulkraanid ja vaata, kas katla ja akupaagi vahel olev katlasse tagastuv toru temperatuur hakkab tõusma. Kui see tõusma ei hakka, siis peab olema viga katlas või katla siseringi kolmikkraanis.

Mis temperatuuriga katla siseringi möödaviik on?

Samas kui katlast väljuva vee temp on vaid 70C, siis peaks soojus akupaaki jõudma. Termomeeter ei valeta?

Siseringi möödaviik on 60 kraadine.
Termomeeter ei valeta kindlasti, katelt kytnud aastaid ja torusid samamoodi katsunud aastaid, katsudes katlast väljatulevat toru, on see kindlasti 65-70 kraadi, toru on ikka väga soe.

[Rainer_U]

See on hilisem Atmose katel .ma kütan sama katlaga 2t akupaagi 3-4 tunniga 80 kraadini.
Aga see õhu klapp on liiga vähe lahti sellest sõltub kui kuumaks katlas vesi läheb.Veel põleb ära plekist luuk mis taga ei lase suitsul otse korstnasse minna.Seda liigutab see keskmine kang esipaneelil.

See õhuklapp seal all ,seda reguleerib mingi junn ise, mille küljest läheb kett õhuklapi juurde alla. Kui ma ta väga lahti teen, siis läheb ta mingi aja pärast ise kinni jälle ja kui ma hommikul katlaruumi lähen, ja katlas on tuli ära kustunud, siis on see luuk jälle jumala lahti läinud.

Plekist luuk on terve, olen katelt puhastades seda vaadanud.

Muidu see kõige alumine kang, suitsusiiber , see ei tööta, on kinni jäänud, aga see ei ole töötanud juba mingi 3-4 aastat. See on suitsusiibri kang ja see asub katlast väljamineva korstnatoru alguses, see on alati kinni olnud. Ehk siis sees on kang. Selle kangi kohta öeldi, et vaja kasutada ainult katlasse tule tegemist alustades.

[Rainer_U]

Küsiksin veel sellist asja, et katla külje peal on kaks ümmargust auku, kust haarab ka õhku sisse. Ongi õhuvõtu jaoks. Kui lahti need olema peaksid?

[Katlakütja]

Küsiksin veel sellist asja, et katla külje peal on kaks ümmargust auku, kust haarab ka õhku sisse. Ongi õhuvõtu jaoks. Kui lahti need olema peaksid?

Millest sa järeldad, et soojuspump ei saa teisipidi töötada??? seepärast sul ei lähegi akupaak alt soojemaks, kuna soojuspump jahutab selle maha?
Mõõda järgmised tempearatuurid:
- soojuspumpa mineva vesi; (so sul vist ka maja kütteringidest tulev vesi)
- soojuspumbast väljuv vesi;
- akupaagi ülemise/alumise otsa temp
- maja küttesüsteemi minev vesi.
kuna katel eelmisel aastal toimis ja maja oli soe, siis tasuks viga just otsida sealt, mis viimati on juurde kruvitud.

[juroku]

kui ika ilma soojuspumbata vee temperatuur tõuseb siis soojuspump jahutab , ega ta sul auto rezimi peal ei ole see on tavaline õhk-õhk soojuspumpade omanikude viga siis pump soendab välja pandut temperatuurini ja siis kui temperatuur tõuseb hakkab jahutama

[juroku]

veel küsiks kas oled proovinud see kraan 1 kinni panna

[Külaline]

Paistab, et algatuseks pead katla ehituse selgeks õppima ja teiseks sellega ka kütma õppima. Mulle katlakaugele inimesele tundub see katel kangesti altköetava katlana tunduma. Omast kogemustest võin öelda, et kui kütta ei mõista, siis ei saagi sellega vett akupaagis soojaks. Muidugi või veel ju süsteemi ehituses apsakaid olla. Nendest õhuaukudest annad järelpõlemisel õhku, aga kui tuli all kehv siis hoia need parem kinni.

taastaja

[frei]

See ketiga on primaarõhu termostaat mis hoiab katlas soovitud temperatuuri.Kett tuleks reguleerida nii et vajaliku temp.saavutades luuk sulguks ja kui katlas temp.alaneb avaneb luuk ja põlemine läheb aktiivseks.Külma katlaga on ta muidugi avatud.Need külje luugid
on sekundaarõhu regulaatorid.Need peaks olema teoorias sellises asendis et leek oleks puhas kui klaasiga avast vaatad,praktikas max lahti.Aga kui sul siiber ei sulgu hakkab
tule kustudes külm õhk katelt jahutama.Mina panen tule kustudes õhuluugi ja siibri kinni
ja pump lülitub ise välja kui temp.alaneb 70 kraadini.

[Rainer_U]

Kraan 1 panin kinni ja sekundaarsed õhuvõtuavad ka praktiliselt kinni, tundub et veidi on asi paremaks läinud.
Katlast väljuva vee temperatuur ei muutunud, aga põleb paar tundi kauem katlatäis puid.
Püüan selle primaarõhu luugi parajalt paika reguleerida, kui all on 1 cm avatud primaarõhu luuk, siis katlast väljuva vee temperatuur tõuseb lausa 75 kraadini, aga puud põlevad ka suht kiiresti ära.

Küsimus:
Kuulsin kusagilt, et puiduga kyttes sekundaarse õhu vajadus üldse puudub. Et puiduga kyttes vaja ainult primaarset õhku ja altpoolt tahab õhku.

Mis võimsuse peal peaks olema katlapump?
Kas 30 , 46 või 65 watti ???

[juroku]

pumba võimsus on seotud vee hulgaga mis jookseb läbi katla ja jahutab seda kiiremini pane kuldne keskmine ja siis vaata kui katel läheb kiiresti kuumaks tsirkulatsioon on nõrk ja pane võimsamaks kui vesi jahtub kiiresti vastupidi madalamaks nende kraanide jutuks veel nendega saab suunata kuuma vee otse katlast radikatese kraan 1 lahti ja 2 kinni proovi

[Rainer_U]

Tekkis selline mõte veel:

Hetkel läheb läbi poole soojusvaheti vesi tarbeveeks ja läbi teise poole kütte jaoks.
Tagasiminev freooni toru on aga liiga soe ikkagi, seega tahaks teda rohkem ära kasutada nn.

http://www.plastor.ee/?nodeid=270&lang=et
Kas sellisele soojusvahetiga boileriga on võimalk soojusvaheti torusse lasta sisse kuum freoongaas?
Sellisel juhul kütaks freoon otse tarbevee sees vett ja kogu soojusvaheti läheks küttevee jaoks.

Muidugi kahtlen, kas siukseid boilereid toodetakse, kus freoon liigub tarbevee sees. Võimatu ju soojusvahetit parandada ja keegi ei saa garanteerida, et suure surve juures freoonitoru katki ei lähe jne. Sellisel juhl satub freoon tarbevette. Aga mida mina ka tean.


Rainer

[juroku]

seles boileris ei ole freon soojusvaheti

[juroku]

miline siseosa sinul on

[Rainer_U]

Minul on tavaline elektriküttekehaga tarbevee boiler, millesse tuleb soojusvahetist sooja tarbevett. Soojusvaheti on kaheks osaks jagatud, pool sellest tarbeveele, teine pool kütteveele. Tagasiminev freoon on liiga soe. Oleks vaja freoon rohkem maha jagutada.
Kas on olemas tarbeveeboilereid, millel on küljes või sees freoonitoru? Siis paneks kogu olemasoleva soojusvaheti maja kütte jaoks.

[juroku]

seliseid boilereid on aga nad on hirm kallid kas sina võiksid teha pilti oma freon soojusvahetist

[juroku]

naiteks see http://www.soojuspumbad.com/?leht=energiamahutid see on küll nagu akupaak ja tall on võmalus ühendada päikesepannelid

[Külaline]

[quote="Rainer_U"]Kraan 1 panin kinni ja sekundaarsed õhuvõtuavad ka praktiliselt kinni, tundub et veidi on asi paremaks läinud.
Katlast väljuva vee temperatuur ei muutunud, aga põleb paar tundi kauem katlatäis puid.


Nüüd ei saanud hästi aru...et põleb paar tundi kauem küttešahtitäis puid! Mitu tundi siis kokku esimene üks täis põleb?
Kas sellel katlal saab põlemist jälgida küljeaknast?

taastaja

[Rainer_U]

Kui enne panin ööpäevas 3 katlatäit puid ehk a la 0,2 ruumi, siis nüüd läheb 2 katlatäit ja paar halgu peale ning radikatesse tuleb suht soe vesi ikka.
-10 juures hoidus ruumides, kus on üks ribi m2 kohta ilusti 22 kraadi. Hakkab looma vaikselt. Jah, katlal peaks saama põlemist jälgida küljeaknast, aga see on no nii ära tahmanud vm, et seal ei näe mmmm-gi. Keegi sellise katla omanikest äkki oskab öelda, kas seda nn küljeakent kannatab suurte torutangidega lahti keerata ja ära puhastada? Ma proovisin, aga liiga kõvasti ei julgenud keerata, kuna ei tulnud.

Mida siiski arvate sekunaarsetest õhuvõtuavadest, kas peavad olema lahti või kinni puiduga küttes?


Rainer

[Kalvis]

Altpõlemise katlal on need ikka nähtud sekundaarse põlemisõhu pealeandmiseks. Kui muidu ei oska, pane poole peale (sõltumata kütte liigist)

[sashaobrok]

Ma arvaks, et pole ta sul parem ühti. Märkamatult tõusis õues temperatuur 0-i lihtsalt

[Külaline]

ega ma loll ei ole

[pipeline]

Elentinole!

Parandada saaks sellist asja, et ringvoolu pump panna sagedusmuunduriga (see pump jääb seisma kui juhuslikult termostaadid kõik rad. ventiilid sulgevad) ja soojaveeboilerist läbivool hoida avatuna ainult kütmise ajal. Kui ringvoolu pump lööb ka sel ajal soojaveeboilerist läbi kui maja kütmine käib ainult akupaagis salvestatud soojuse arvel, siis töötab sees soojaveeboiler lihtsalt soojusvahetiga akupaagina ja sealt kantakse soojus rigluspupumba poolt radiaatoritesse ja nii ongi hommikuks akupaagis ja soojaveeboileris mõlemas vesi 30 kraadi.