Ehitusfoorum

Nuustaku Rantso on värskelt renoveeritud maakivihoone, 1.5 korrust, silma järgi ca. 110m2 ehitusalust pinda. Asub siis Nuustakul.

No tädi Ruth, tore , et tublid poisid sulle sellise rahulduse pakkusid , aga ei saa aru, millise paneeli kallal nad müttasid. Kutid tegid sulle paari liigutusega ära (ei tea mida), aga kas sellest tegemise soojast ikka kevadeni jätkub? Ja ei saa ka aru kes ja mida põletab väikese p.....ga, ja kas põletab öösel või päeval ja ka uduse ilmaga. Mis seos soojuspumbaga: keda-mida pumpasid? Nääd, nii palju küsimusi tekkis? Lausa kõlvatuid!

Leidsin sellise vahva koha, seal ka mingid paneelid sooduses.
http://www.cerbos.ee/kyte/index.php?opt ... Itemid=143

Eks neid soodukaid ole ka mujal.
see näiteks enne 14295.- ja nüüd 9295.-
http://www.viessmann.ee/et/uudised/Gas- ... 200-F.html
Või siis see enne 34595.- ja nüüd 22495.-
http://www.viessmann.ee/et/uudised/Gas- ... ers/0.html

Külaline kirjutas:Päiksepaneeliga maksab tarbevesi suvel 248EEK/986kWh = 25 senti 1kWh
Maasoojuspumbaga maksab tarbevesi suvel 378EEK/986kWh = 38 senti 1kWh
Mul on võimalik säästa ühelt kWh-lt 38 senti - 25 senti = 13 senti
Aastas teeb see sii 13 senti x 986 = 128.18 krooni
Tasuvusaeg on siis 50 000EEK paneelide maksumus / aastase säästuga 128.18EEK = 390 aastat.

Paneelide tasuvusaeg tuleb siis 390 aastat.

imho ülesande lähteandmetes on jäme viga
miks sa TASUVUSAJA saamiseks teed säärase tehte:
38 senti - 25 senti = 13 senti
Tasuvusaja saad kui korrutad paneelidest saadavad kWh- d selle hinnaga ütleme elektrihinnaga. Ütleme, saad 5000 kWh aastas. Võtad süsteemi maksumuse ja jagad aastase toodanguga. Proovi nii uuesti arvutada.

Õigus, kuid siis ei võrrelda enam tasuvust maasoojuspumbaga.

Jaanuar - 461
Veebruar - 493
Märts - 387
Aprill - 379
Mai - 311
Juuni - 239
Juuli - 367
August - 380
September - 422
Oktoober - 465
November - 512
Detsember - 598
KOKKU: 5014

Päikesepaneeli töötunnid - 4392 (mai algusest oktoobri lõpuni)
Elektri 1 kWh hind EEK - 1,15
Soojuspumba COP - 3
Paneeli elektritarbimine tunnis kW - 0,1

Sesoonne kulu
Tarbevee soojenduskulu elektriküttega kWh - 2184 (mai algusest oktoobri lõpuni)
Tarbevee soojenduskulu soojuspumbaga kWh - 728
Tarbevee soojenduskulu päiksepaneeliga kWh - 439

Sesoonne kulu
Tarbevee soojenduskulu elektriküttega EEK - 2512
Tarbevee soojenduskulu soojuspumbaga EEK - 837
Tarbevee soojenduskulu päiksepaneeliga EEK - 505

Tarbevee kWh hind elektriga EEK - 1,15
Tarbevee kWh hind maasoojuspumbaga EEK - 0,38
Tarbevee kWh hind päiksepaneeliga EEK - 0,23

Aastane sääst elektriküttega võrreldes EEK - 2 006,52
Aastane sääst soojuspumbaga võrreldes EEK - 332,12

TASUVUARVESTUS
Päiksepaneeli maksumus - 50 000 EEK

Päiksepaneeli tasuvusaeg elektriküttega - 25 aastat
Päiksepaneeli tasuvusaeg soojuspumbaga - 151 aastat

Ehk siis pangalaenuga soetamisel (intress 5% aastas) tuleb aint intressiks maksta igal aastal jämedates joontes sama palju, kui otseelektriga kütmisel raha kuluks Pluss veel seadme hind.

Kui kütta maja oma metsast ise langetatud ja välja veetud saetud- lõhutud- lapitud puudega on põhiküte veel odavam. Küttekolded- ahi ja pliit soemüüriga. Igaühele oma. Kellele tütar, kellele ema, kellele vanaema.
Kui palju maksab maaküte ja kui pikk on tasuvusaeg?

khm... kirjutas:Kui kütta maja oma metsast ise langetatud ja välja veetud saetud- lõhutud- lapitud puudega on põhiküte veel odavam. Küttekolded- ahi ja pliit soemüüriga. Igaühele oma. Kellele tütar, kellele ema, kellele vanaema.
Kui palju maksab maaküte ja kui pikk on tasuvusaeg?

jutus on iva sees
eelmine aasta tegin küttepuid, müüsin maha ja ise kütsin hakkega. väga kasulik
tavalises katlas saab edukalt haket põletada. eriti hästi põleb suuremat sorti materjal.
loobusin juba 4 aastat tagasi pelletiküttest, pelgalt hinna tõttu.
entusiastidele soovitan ise ehitada käepärastest materjalidest päikesekütte kollektor.
olen seda teinud ja ka katsetanud, töötab küll

Nii teema jätkuks. Kas päikesekütte kollektori vakumeerimine annab lisaeffekti. Madal välistemperatuur peaks vähem mõjutama?

entusiastidele soovitan ise ehitada käepärastest materjalidest päikesekütte kollektor.
olen seda teinud ja ka katsetanud, töötab küll [/quote]


mismoodi seda ehitatakse?

http://www.sunearthinc.com/Tech_notes/P ... umTube.pdf

sellel lingil on toodud ingliskeelne kokkuvõte Saksamaal tehtud võrdluusuuringust ( kuskil kesksaksamaal, niiet eesti oludele tegelt väga ei vasta )

vaakumtorud VS lameplaadid,

Kokkuvõtteks niipalju, et vaakumtorudele kogunev lumi nullib nende eelised lamedate paneelide ees, paigaldades peaks siis mõtlema ka kerge ligipääsu ja regulaarse hooldamise peale (lumelükkamine - ETTEVAATLIKULT!)

Päikeseküttesüsteemide projekteerimine ja tasuvusarvutused sõltuvalt hoone asukohast, tarbevee vajadusest, hoone orientatsioonist päikese suhtes jne.
Savenergy OÜ, +372 56 602 796, http://www.savenergy.ee

mis võsakontor see savenergia on, kodulehel pole ühtegi inimese nime, ühtegi tehtud eesti tööd ja rodu linke mida iga loll oskab guugeldada. ju pole mõtet sinna midagi kirjutada kui nimed ei ole usaldusväärsed ja ei oma selles valdkonnas autoriteeti.

http://www.e24.ee/?id=195414
Eks näe kas nii ka läheb.

Külaline kirjutas:http://www.e24.ee/?id=195414
Eks näe kas nii ka läheb.

Näh, saavad küll odavamalt teha kui tahavad või müüvad laojääke.
Urmasr

Tere

Mõtsin siin, kuidas need torukollektorid, siis talvel seal katusel käituvad -20 kraadiga, kui päikest põle ja pakane metsas paugutab.
Kas siis peab ise kollektori tarbeks vett soojana hoidma ja ringi ajama, kuna muidu lõhki külmub ?

küüülmonn kirjutas:Tere

Mõtsin siin, kuidas need torukollektorid, siis talvel seal katusel käituvad -20 kraadiga, kui päikest põle ja pakane metsas paugutab.
Kas siis peab ise kollektori tarbeks vett soojana hoidma ja ringi ajama, kuna muidu lõhki külmub ?

palju toredaid mõtteid

küüülmonn kirjutas:Tere

Mõtsin siin, kuidas need torukollektorid, siis talvel seal katusel käituvad -20 kraadiga, kui päikest põle ja pakane metsas paugutab.
Kas siis peab ise kollektori tarbeks vett soojana hoidma ja ringi ajama, kuna muidu lõhki külmub ?

Vaatasin ka sel talvel mitut maja kus päikesekollektorid katusel. Sõidan neist iga päev 2x mööda... Huvitav, kui hästi see päikeseküte läbi paarikümne sendi lume võtab ka. labidaga sealt klaasi pealt vist maha ei julgeta lükata.

Küttekaabel sisse lumiseks ajaks?

Mul omal toru-kollektor seinal ja kogunes sinnagi südatalvel lund, veebruaris kui päike erksamalt paistma hakkas sulas see kiirelt.
Ega ma neist päris südatalvistest kuudest mingit kasu loodagi saada, et peaks minema neid torukesi sinna näppima. Proovin panustada ülejäänud hooajale, et siis asjast maksimaalne toodang kätte saada.
Kellel kollektorid katusekatte peal, neil olid sellel talvel vist tõsisemad probleemid?

Kaeramootor a kuidas asi töötab siis, palju sul midagi on pandud? akupaagi surus, torusid? mitu kraadi ülevalt välja annab?

Mina tean, et korralikud paneelid olemas Toru-Jüris. Müüb minu meelest Watt firma omasid. Pole mingid hiinlased. Samuti targad projektipoisid, kes suudavad kogu süsteemile hea pakkumise teha. http://www.torujyri.ee

Mis on hiinlastel viga kust tead et torujüris pole hiinas toodetud?

Taavi 1970 puhul on ilmselgelt tegu mitte hea projektipoisiga vaid torujüri mingi reklaamipoisiga. Arvata on et lõppkokkuvõttes kõik paneelid on hiinlased.