Ehitusfoorum

Huvitav, miks sprinkler oli sellise lae peale projekteeritud?

Pole ma sellesse majja veel jalga tõstnud, aga arhitektina, projekteeerijana, töödejuhatajana ja üldse igatpidi eluaeg erinevate ehitusprobleemidega kokkupuutunud ja neid uurinud inimesena nendin, et õigestirehkendatud ripplagi peaks taluma ka veeavarii korral läbimärgumise koormust nii nagu katus peab taluma ohtra talve lumekoormust ja seinad tormituulekoormusi. Seepärast ei omagi erilist tähtsust kas toru lõhkes enne ja lagi kukkuks kokku lisandunud veeraskuse all või tõmbas mingil muul põhjusel sissevarisenud ripplagi veetorud puruks. Fakt on, et õigesti arvutatud ja vastavalt teostatud ripplagi poleks MINGIL JUHUL tohtinud kokku kukkuda. Veetorusid ikka lõhkeb ja korralik ripplagi ei pea seepeale täiega kaela sadama, vaid ainult natuke vett kinokülastajaile kraevahele tilgutama. Nii on lood.

to lämminkoivanen kirjutas:15 min kuulsust käes? Taurus juba tühi ja naisele kah laadung sisse lastud (üle pika aja, kuulus mees ju)?
Seletad ehk siis mis pistmist on ripplae sellel osal, mis heliga pidi tegelema, Teie poolt kirjeldatud kipsi ja värvi teemaga?

ega ei oskagi midagi rohkemat seletada või õigustada. ja mis 15 min. kuulsust?
ise üldiselt ei ole viimased 10 aastat omale midagi väga kanget sisse kallanud. mõnel peol võibolla väike shampus ja kogu lugu, pealekauba olen tavaliselt veel roolis ja elus on palju muudki head, mida proovida. kindlasti on välistatud ka see, et ma hakkan oma tööd mitu korda üle tegema(mille põhjuseks on muudatused või siis keegi lõhub kogemata/tahtlikult hoopiski) ja hiljem läheb raha nuiamiseks ja minu huiamiseks. tänan pakkumast. minu jutu mõte ei olnud see, et midagi hakkab kohe kokku kukkuma(kuigi hakkas) vaid nägin kogu asja läbi enda tähtsusetu isiku kitsa vaatenurga ja vähemalt ise sain selgelt aru sellest, et sihukeses segaduses ei tule rahuldavast tööst midagi välja ja pärast objekti valmimist võivad tekkida probleemid töötasude kättesaamisega. no tõepoolest ei soovi sellises jamas osaleda. hetkel on mul võlglasi niigi piisavalt ja mured veel eelmise aasta arvete laekumistega.

ei saa olla niimoodi, et paar nädalat enne nii suure keskuse avamist on seal sihuke segadus. tavaliselt sel ajal põhimaht lõpuni valmis, üle antud-vastu võetud,puhastatud ja enamus pinda sisustatud ning personal saab juba väljaõpet jne. antud juhtumi puhul tuleks kellegil tõepoolest selget vastust anda. näpuga ei näitaks ja eks asjaosalised ise teavad paremini. kuigi seal võib olla ka mingeid teisi nüansse - näiteks rebaste rahaprobleemid või veel midagi, mida laiem avalikkus ei tea. eks ütleb vanasõnagi, et esimene vasikas läheb aia taha - ehk järgmised rebaste elustiili ja meelelahutuskeskused saavad paremini-kiiremini-tugevamalt-odavamalt ehitatud.jõudu.

Kas taolise situatsiooni ja ka fotode analüüsimiseks on vaja siseinfot? Teooria ülikoolist ja kogemus praktikast (osaliselt ka nn sündmuskohalt) ja asi suht koht juba enamvähem.
Miks just tulekustutus: äkki sellepärast ,et linna võrk ei anna sellist survet, et pühkida oma jõuga see, mis seal laes oli, eks vast ikka jõudu andis keldris olev tuletõrje jaoks mõeldud rõhutõste? Kui ikka tead, kuidas sellist asja projekteeritakse, katsetatakse ja oled kasvõi korraks ka joa "üle kuuskede" lasknud, tead isegi. Kui pole, lehvita oma kelluga edasi. Ja nimest postituse all .. vaevalt, et tegu Elariga, pigem tema tütrega.

Ma vaatan, et Delfi Debiilik on ka siia jõudnud. No on ikka klassikaline vend. Uskumatu lausa milleks inimeste sõnakasutus ja ättitjuud muutub kui tunnetatakse netianonüümsust.

Tunnistan ausalt,et tuletõrjesüsteemid pole minu eriala. Aga Sinukohta võib ka öelda,et tõsine insener Sa pole,sest ilma avariijärgse situatsiooniga tutvumata teed järeldusi. Kui Sul on kohe peale tuletõrjujate tehtud pilte, siis ole hea ja jaga meiega ka. Või äkki käisid kohapeal? Sel juhul kirjelda situatsiooni mis oli.
Muide kas Sa (tuletõrje)süsteeme ehitad ka nii arvamuse põhjal ja mitte arvutuslikele järeldustele põhinedes?
Osaliselt nn sündmuskohalt vihjab sellele,et Sa olid selle ehitamisega kuidagi ikka seotud?

Ja ole hea ning lõpeta need solvamisüritused. Sa näitad sellega ainult oma rumalust ja rullnokklust välja (suhtumine: peksa kõigile kes minuga samamoodi ei mõtle) välja.

Päikest
Elar

Üks pilt on Päästeameti poolt isegi avalikustatud. Suuremat pilti on võimalik näha siit.

tiiu kirjutas:Külaline ja aim179 on tüüpilised alltöövõtjad.
Seda ma räägingi, et kiunumise asemel ära mine paku alltööd nendele peatöövõtjatele!
Aga ju on siis loomus selline, et peab ikka kiunuga seda alltöövõttu tegema.
Eks ehitajad ehk jagunevadki kaheks (või ka mitmeks): ühele meeldib (ja ainus asi kah, mida oskab) kellut lehvitada, teine nii ränka tööd ei viitsi teha, tema liigutab oma ajusid. Leppige faktiga, et mõnel lihtsalt pole ajusid, siis peabki kellut lehvitama.

on ka kolmas sort ehitajaid. need on need, kellele pole ei tahtmist kellut liigutada ega ajusid ragistada, sest nad on ju sündinud targad ja kes oma targutamise-õpetamisega-isetegemisega nii mõnegi projekti tuksi on keeranud, selle asemel, et kõigepealt korralikult projekt läbi lugeda.

Ainult pildi järgi hinnates, pakuks, et mõni mees hoidis kuskilt kruvide pealt raha kokku. Aga noh, tore on ju spekuleerida siin

Pildi järgi on näha primaar-talade tohutult suur samm al.1600mm. Kui riputid on sama hõredalt siis toimuski isolatsiooni läbi vettimisel loogiline asjade käik, lagi lihtsalt kukub alla. Kahtlen ehitaja praagis, pigem on lagi kavandatud säästvalt raha ja aega kokku-hoidvalt.

maik kirjutas:Pildi järgi on näha primaar-talade tohutult suur samm al.1600mm. Kui riputid on sama hõredalt siis toimuski isolatsiooni läbi vettimisel loogiline asjade käik, lagi lihtsalt kukub alla. Kahtlen ehitaja praagis, pigem on lagi kavandatud säästvalt raha ja aega kokku-hoidvalt.

kõigepealt niipaju, et olen siin foormusi esimest korda ja väga huvitav lugemine oli - rõõm oli näha, et on nii palju toredaid ja oma tööd südamega võtvaid ehitajaid. edu ja jõudu teile kõigil!

tahaks küsida, mida arvate selle ehitise üldisest turvalisusest antud sündmuse valgusel?
kas sinna majja tasub üldse lähemal ajal jalga tõsta?
nimelt asub ta minujaoks strateegiliselt väga soodsal kohal (liinil kodu-töö) ja mõnikord hea enne või peale
tööd kasvõi toidupoest läbi astuda ja söögipoolist kaasa võtta...

Las ma pakun, sa töötad slõ-lehes?

sashaobrok kirjutas:Las ma pakun, sa töötad slõ-lehes?

mhh???????
kui see küsimus oli mulle suunatud, siis - ei tööta.

ent kui keegi oskab kommenteerida või siis natukenegi adekvaatselt kommenteerida, siis tänud.

Meil Tartumaal Elva külas kukkus ripplagi kolm korda alla, pärast kolmandat korda allakukkumist ja jalgadega pealtrampimist on ta nüüd kaks nädalat laes püsinud.

Siit siis Rebasele soovitus, et mine trambi jalgadega otsas ja pane lagi üles tagasi. Eks me anna teada kui meil lagi jälle alla tuleb saad omad arvutused teha, millal sul jälle lagi alla kukub:P

vaadates seda pilti siis selline lagi ei tohiks oma konstruktsioonilt olla mitte üle 3m kõrgusel ja ei ole selline lahendus mõeldud ka suure villa koorma kandmiseks. ei tea kuidas sellise akustikaga ruumi leiutati selline vibreeriv lagi selleks peab ikka ajugeenjus olema. tugevate helibassidega ruumi ei kannata metallkarkassi panna kuna seal tekib karkassi vibratsioon. asi oleks pidanud puidul olema kus puit neelab endasse vibratsiooni. riputitel rippuv lagi aga mängib muusikarütmis ülesse alla ja on vaid aja küsimus kui alla tuleb. olen olnud ka ruumides kus bassid on vibreerinud kipsi ja õredalt kinnitatud kinnituskruvid tulid kipsist läbi ja seinad kukkusid maha.

vanakala kirjutas:vaadates seda pilti siis selline lagi ei tohiks oma konstruktsioonilt olla mitte üle 3m kõrgusel ja ei ole selline lahendus mõeldud ka suure villa koorma kandmiseks. ei tea kuidas sellise akustikaga ruumi leiutati selline vibreeriv lagi selleks peab ikka ajugeenjus olema. tugevate helibassidega ruumi ei kannata metallkarkassi panna kuna seal tekib karkassi vibratsioon. asi oleks pidanud puidul olema kus puit neelab endasse vibratsiooni. riputitel rippuv lagi aga mängib muusikarütmis ülesse alla ja on vaid aja küsimus kui alla tuleb. olen olnud ka ruumides kus bassid on vibreerinud kipsi ja õredalt kinnitatud kinnituskruvid tulid kipsist läbi ja seinad kukkusid maha.

Sisuline ja loogiline kommentaar. Paraku tuli lagi alla enne, kui see tantsima jõudis hakatagi. See aga annab aluse kahtlustada, et lisaks eelpool kirjeldatud valele materjalivalikule pandi mööda ka lae ja nende riputute omakaalu arvutamisel. Annaks jumal, et hoone kandekonstruktsioone ei ole arvutanud sama inimene.

kardan, et ripplael puudus ka projekt rääkimata tööjoonistest. sellistel üldkasutatavatel kohtadel kus inimesed viibivad paigal mitmed tunnid ja arvestades lae kõrguseid peaks ka iga pisem detail olema projekteeritud. kuskil spekuleeritud , et alla tuli 600m2 lage ja kaaluks ruutmeetrile kuskil 30kg siis teeb see 18 tonni raskust ja selle kinnitamine inimpeade kohale pole enam naljaasi.

maik kirjutas:Pildi järgi on näha primaar-talade tohutult suur samm al.1600mm. Kui riputid on sama hõredalt siis toimuski isolatsiooni läbi vettimisel loogiline asjade käik, lagi lihtsalt kukub alla. Kahtlen ehitaja praagis, pigem on lagi kavandatud säästvalt raha ja aega kokku-hoidvalt.

Kui lagi peale valmimist praktiliselt kohe alla kukub, siis, on see lohkalt ja kokkuhoidvalt projekteeritud või ehitatud,, jääb see siiski praagiks. Omaette küsimus on - kelle praak?

vanakala kirjutas:kardan, et ripplael puudus ka projekt rääkimata tööjoonistest. sellistel üldkasutatavatel kohtadel kus inimesed viibivad paigal mitmed tunnid ja arvestades lae kõrguseid peaks ka iga pisem detail olema projekteeritud. kuskil spekuleeritud , et alla tuli 600m2 lage ja kaaluks ruutmeetrile kuskil 30kg siis teeb see 18 tonni raskust ja selle kinnitamine inimpeade kohale pole enam naljaasi.

Näib, et sinu kartustel on alust: Postomees Online - Linnaametnik: alla kukkunud ripplae projekti pole meiega kooskõlastatud http://www.tallinnapostimees.ee/?id=175063

lugesin ka seda juttu ja päris imestama paneb Rein Seieri arvamus. tekib küsimus kuidas sai teha ekspertiisi põhikonstruktsioonile kui konstruktsioonid olid koormamatta või teati ette palju sinna koormust lisatakse ja mis meetoditel sinna kinnitatakse. ehk siis neile ei olnud riputatud lisa koormuseid veel külge seega sai teostada ju ainult osalist ekspertiisi. seega sai loa anda ainult hoone põhikonstruktsioonide edaspidiseks kasutuseks või siis oleks konstruktsioonid pidanudki jääma, ilma sinna detailide lisamiseta, mitte aga hoone tervikliku kasutus luba. kui edaspidi tööde käigus koormatakse lagi üle või töömees kogemata puurib betoonis armatuurid läbi siis nagu vastutust ei kanna keegi.
nimetab veel spetsiaalselt ainult ripplage......, vahet ju pole mis vidin sinna lakke riputatakse ja peab jääma sinna turvaliselt.

maik kirjutas:Pildi järgi on näha primaar-talade tohutult suur samm al.1600mm.

Võib-olla osad risti-talad rebiti ülejäänud karkassi küljest ära jäid lihtsalt lakke rippuma?

vanakala kirjutas:kardan, et ripplael puudus ka projekt rääkimata tööjoonistest. sellistel üldkasutatavatel kohtadel kus inimesed viibivad paigal mitmed tunnid ja arvestades lae kõrguseid peaks ka iga pisem detail olema projekteeritud. kuskil spekuleeritud , et alla tuli 600m2 lage ja kaaluks ruutmeetrile kuskil 30kg siis teeb see 18 tonni raskust ja selle kinnitamine inimpeade kohale pole enam naljaasi.

mina ilmselt see spekulaator olingi.ja lisaks veel selle et lagi oli märg ja 10 meetri kõrgusel.kukkudes suurenes selle mass veelgi.

Kolja kirjutas:...ja lisaks veel selle et lagi oli märg ja 10 meetri kõrgusel.kukkudes suurenes selle mass veelgi.

Juhin tagasihoidlikult tähte närides tähelepanu sellele, et MASS ei muutu sellest, kui kõrgel üks asi ripub või kukub. Selles on Sul aga õigus, et mahasadamisel saadav ENERGIA sõltub kukkumise kõrgusest ehk kiirendusest.
Üks keelt näitav teadlane pani kunagi kirja valemi e=mc2

Kurradi hea lugemine!

Katused lasid läbi, Merko-tüübid olid sellest teadlikud ka. Kips sai märjaks ka teistes saalides peale kahe kinnipandu. Ülemused käskisid töömeestel kinni lüüa ja kõik.