Kui suur on plaatija tööriistade kulu

[Urmas]

To: 2X2
Kahjuks kanna ka tööpükste hooldus nädala või paari tagant( pesupulber- vesi- elekter- pesumasina amortisatsioon).Nende 100.- toosudega saab ka tõesti tööd teha, aga kui ma olen( maaler) ikka 8 tundi jalgepeal, siis lõpuks kannatavad minu jalad ja varsti ei jõua enam töölegi kooberdada. Kodus võib jah nende hiina ketsidega käia prügi välja viimas, aga mitte päev otsa tööd teha.

[Manowar]

Parem ütle, kui kiirelt kuluvad spets tööpüksid ja -saapad.

Mina saan oma pükstest(900.-, Björnkläder) jagu kuskil 3 kuuga, kuna pesema peab kõrgetel kraadidel, et saada puhtaks ja see omakorda teeb riide kergesti rebenevaks, samuti teeb oma töö tolm, mis riide kiudude vahel pidevalt lihvib niite.
Jalavarjud muutuvad kasutuskõlbmatuks ca 6 kuuga.

[2korda2]

Tänud!
Kui nüüd leiduks veel kolmas tegija ka, kes ausalt need numbrid siia kirja paneb, siis võiks keskmistada ära. Ma pean tunnistama, et nii suurt kulu riietele ma ei kujutanud küll ette. Oletasin paari sõbra järgi (ei ole ametilt ehitajad, lihtsalt teevad palju ise), kes endale sellised muretsenud, et kestavad kauem - päris mitmendat aastat näen "laupäevakutel" ikka samu pükse ja jakki. Lisaks oma kogemus suvaliste dressidega - kui juba need vastu pidasid, siis võiks ju eeldada, et vastavaks tööks mõeldud vahendid paremini kestavad?

Urmasr,
sobib 50 krooni kuu (10 vesi+10elekter+10pulber+20 amort) kogu puhastuse peale?
Noh, ega mu tossud polnud ka päris 100 krooni Hüppeliigsed juba lapsest saati nirud olnud, seega tuli mängujalatsitesse investeerida. Kui need enam mängimiseks ei kõlvanud, siis said neist "töösaapad". Kindlasti ma ei propageeri sellist tegevus proffide hulgas, lihtsalt üllatas, et spetsiaalsed töösaapad nii vähe vastu peavad.

[ats]

Parem ütle, kui kiirelt kuluvad spets tööpüksid ja -saapad.

Mina saan oma pükstest(900.-, Björnkläder) jagu kuskil 3 kuuga, kuna pesema peab kõrgetel kraadidel, et saada puhtaks ja see omakorda teeb riide kergesti rebenevaks, samuti teeb oma töö tolm, mis riide kiudude vahel pidevalt lihvib niite.
Jalavarjud muutuvad kasutuskõlbmatuks ca 6 kuuga.

Tere.Nüüd Manovar pingutad küll vähe üle.Aasta-poolteist kestab igapäevasel kasutamisel nii kombi,kui king-kui ta just H-manist ostetud pole.Omal kunagi ka karukombe oli,aga kangas lagunes paari aastaga pudedaks.Nii et vaheta brandi,kui nii vähe kestab.Ja odavad 600 eegused õhkpadjaga itaalia käimad kestavad pea paar aastat,enne kui toss väljas.Aga selles on Sul õigus ,et toss ja dress just veenvalt ei mõju,räägitagu mistahes sisemisest ilust-outlook aitab ikka töö saamisele kaasa.

[Manowar]

Parem ütle, kui kiirelt kuluvad spets tööpüksid ja -saapad.

Mina saan oma pükstest(900.-, Björnkläder) jagu kuskil 3 kuuga, kuna pesema peab kõrgetel kraadidel, et saada puhtaks ja see omakorda teeb riide kergesti rebenevaks, samuti teeb oma töö tolm, mis riide kiudude vahel pidevalt lihvib niite.
Jalavarjud muutuvad kasutuskõlbmatuks ca 6 kuuga.

Tere.Nüüd Manovar pingutad küll vähe üle.Aasta-poolteist kestab igapäevasel kasutamisel nii kombi,kui king-kui ta just H-manist ostetud pole.Omal kunagi ka karukombe oli,aga kangas lagunes paari aastaga pudedaks.Nii et vaheta brandi,kui nii vähe kestab.Ja odavad 600 eegused õhkpadjaga itaalia käimad kestavad pea paar aastat,enne kui toss väljas.Aga selles on Sul õigus ,et toss ja dress just veenvalt ei mõju,räägitagu mistahes sisemisest ilust-outlook aitab ikka töö saamisele kaasa.

Oleneb mis tööd teed, selgitasin väga selgelt miks kulub pükse maalri- ja krohvitöö juures palju, samuti saavad jalavarjud korralikku vatti, sest selles staadiumis millal mina objekti peale lähen, on jalge alla igasugu abrasiivset tolmu ja terasid kõige rohkem ja kui palju peab maaler krohvija ukerdama tellingute, redelite peal, mis põhjustab väga laia sirutuse korral pükste rebenemist just jalgevahelt ja see et sa paar aastat teed igapäevaselt tööd samade jalavarjudega, kuulub ulme valdkonda, äärmisel juhul 8 kuud, siis võid harjaga pastlad betooni pealt kokku pühkida.

[mansett]

aasta-poolteist käia samade pükstega.ei tea kas põrandaid peab siis kükakil plaatima?ribadeks põlvedega pole ka just eriti mõnus ju...peaaegu 2000 tundi teha tööd ühtede pükstega..Targad Inimesed võiksid teha uuringu tööriiete tootjate seas,milline julgeb öelda et nende toode peab plaatija jalas 2000 töötundi vastu. Küsida võiks siis nii pükste kui ka saabaste kohta.Arvan et meili teel pole mõtet küsida ,sest sellele küsimusele ei tuleks nende enda huvides vastust,selliseid pükse pole lihtsalt olemas mis selle ajaga ära ei kuluks ja veniks.
mina jään endale igaljuhul kindlaks et vähemalt igal aastaajal ostan uued püksid,vajadusel tihedaminigi.üks higi jäi oma haisvatest töösaabastest ilma.kruviti põrandasse kinni ja lasti makrot täis.järgmine piir oleks peksa saanud.
miks peab IT inimesel olema hea arvuti?..-eputamise jaoks?parem tööd polegi sellega teha?jobu

[ats]

See jalgevahe on tõesti hell teema,just suvel palavaga ja põlvekaitsetega veab sääred karvadekülge kinni ja kärr.Aga sinu profiili puhul oleks äkki kasulikum kasutada neid sajakrooniseid kilekombisid.Kunagi algusaegadel anti firmast ule aasta uus kombi-oli puhas maalrifirma-ja kestis järgmiseni enamvähem.lõpuks sõi kipsitolm niidid pudedaks ja lihvklots tagataskuauklikuks.Aga see selleks. Teemast.Tööriistade kulu pole detailselt lahti löönud-selleks pole ei aega ega vajadust.vaid suuremad väljaminekud-mõni tööriist annab saba või muud sellist.Iga rellaka ketast või pesuseent kirja pannes peaks raamatupideja palkama,pealegi selliseid käibeasju ostad korraga hulgim,tee siis takkajärgi kindlaks kuhu kuipalju kulus.Sellisel moel arvestust,nagu 2X2 välja pakub,võib praktiseerida oma maja ehitades,ilusti vihikusse kirja kulunud kruvid ja poldid ja muu....Suuremalt ette võttes peensustesse laskumine mõtetu,selleks on arvepidamisel rida-muud kulud,mis on kindel protsent üldisest summast.

[Urmas]

To: 2X2
Vaata, kõige suuremad kulud ongi need väiksed summad, milledest kuu lõikes saavad tuhanded kroonid. Ise saan naise käest tihtipeale võtta, et mida ma sellest rahast tema kätte annan kui võtan jälle paarisaja krooni kaupa ära.See nn. nipet- näpet ongi kõige suurem kuluartikkel töötegemise juures.

[Manowar]

See jalgevahe on tõesti hell teema,just suvel palavaga ja põlvekaitsetega veab sääred karvadekülge kinni ja kärr.Aga sinu profiili puhul oleks äkki kasulikum kasutada neid sajakrooniseid kilekombisid.Kunagi algusaegadel anti firmast ule aasta uus kombi-oli puhas maalrifirma-ja kestis järgmiseni enamvähem.lõpuks sõi kipsitolm niidid pudedaks ja lihvklots tagataskuauklikuks.Aga see selleks. Teemast.Tööriistade kulu pole detailselt lahti löönud-selleks pole ei aega ega vajadust.vaid suuremad väljaminekud-mõni tööriist annab saba või muud sellist.Iga rellaka ketast või pesuseent kirja pannes peaks raamatupideja palkama,pealegi selliseid käibeasju ostad korraga hulgim,tee siis takkajärgi kindlaks kuhu kuipalju kulus.Sellisel moel arvestust,nagu 2X2 välja pakub,võib praktiseerida oma maja ehitades,ilusti vihikusse kirja kulunud kruvid ja poldid ja muu....Suuremalt ette võttes peensustesse laskumine mõtetu,selleks on arvepidamisel rida-muud kulud,mis on kindel protsent üldisest summast.

Olen seda kilekombet proovinud, rohkem ei taha, sellega ainult selg märg ja muud tolku ei midagi, peale paari kasutust oli see nagu kalts...eelistan siiski korralikke taskutega pükse ja t-särki vms.

[Andresto]

Tere! Olen nüüd aru saanud, et 2x2 soovib olla abiks kõigile ehitajatele, kõikide kulude ja kulutuste kokkuhoiul, lõppeesmärgiga viia need vähemalt 0 lähedaseks! Alates tööriistadest- vahenditest, loomulikult ka transpordist- kaubikust ja nüüd siis ka tööriided. Unustada ei tohi ka mõttetuid: kaitseprille, kõrvaklappe-troppe, töökindaid, apteegikest... - milleks see stuff. Kindlasti on veel kohti kokkuhoiuks ja ise pakun: lõunaleib! Kuulge, no või seal leivavahel, on nüüd küll liiast ja piisab vaid ühest vorstiviilust! Sööma olete siia tulnud või? Ootame huviga, üha uusi ja uusi ettepanekuid, et neid siis ellu viia! Andres

[2korda2]

Andresto, tänud sisuka kommentaari eest. Aitas teemat kõvasti edasi
Nagu siitsamast teemast näha, siis ka tegijate enda vahel on lahkarvamusi, mis ja kuidas. atsil kestavad riided/saapad kordi kauem, kui mõnel teisel. Miks see nii on?
ats,
miks peaks nii lähenema ainult oma maja ehitades? Ka profil on ju lihtne arvestada: ostsin aasta algul 10 lõikeketast, kokku X krooni. Kui viimane ketas läbi saab, paneb kõrvale sama aja jooksul tehtud ruutmeetrite koguse ja saabki teada, palju keskmiselt ruutmeetrile ketast kulus. Ma saan aru, et iga viimast pliiatsit vms pole mõtet eraldi kirja panna. Kui aga on kahtlus, et antud kulu on kuus juba mitukümmend krooni, siis võiks seda siiski teha.

miks peab IT inimesel olema hea arvuti?..-eputamise jaoks?parem tööd polegi sellega teha?jobu

See oli vist mulle suunatud? Näitab selgelt, mis tüüpi inimesega on tegu. Kui isiklikuks minemata argumenteerida ei oska, siis pole mõtet siin edaspidi sõna võtta.
manowar,
ma näen, et su peamine ala on maalimine/krohvimine. Sellisel juhul tuleb sind kahjuks diskvalifitseerida Siin on juttu plaatijatest, kes tellingutel ja redelitel tõenäoliselt ei ukerda (vähemalt mitte sellisel määral).

[Isetean]

Aprillis 2008 sai oma 6-le mehele ostetud http://www.bjornklader.ee/index.php?topMenuId=164
EHITUS: Nice lk 15-18
Seal olevad beežikad püxid mustade põlvekaitsmetega. Siiani pole keegi uusi küsinud. Kestavad tipp-topp.
Tegeleme üldehituse- kui ka siseviimistlusega (o-st võtmeteni) nii et saavad nii betooni kui ka eelpool mainitud pahtlitolmu ja riided kestavad

[Urmas]

To:2X2
Vaata, ehituse alal tuleb väga tihti ette kulutusi, mida sa ei osanud hinnapakkumises ette nähagi ja kui tahad lisatöö eest raha küsida, siis vaadatakse väljapressijat( väga harvad erandid, aga siiski) ning halb kogemus kipub tihti ära ununema. See kehtib ka plaatimiste kohta.Klientide unistused näiteks ideaalsest vannitoast on tihti väga muutlikud kui nad on näinud mingit ilusat asja- 20X20 plaadi asemel soovivad nad hoopis mosaiiki või 40X60 plaati, aga nende paigaldamiseks on vaja hoopis teisi töövahendeid ja - võtteid.Tegelik töö 20X20 plaadiga võrreldes 40X60 plaadiga on ikka väga erinev- selle suure plaadi kallale kuiva relakaga juba korralik plaatija ei lähe ja sealt tulevadki need kulutused erinevatele tööriistadele.Minulgi on maalritööks pahtlilabidaid nii pahtli pealekandmiseks kui ka osad pahtlilabidad krohvitöödeks. Asjaga mittekursis oleva kliendi jaoks on need mõlemad pahtlilabidad, aga minu jaoks ei ole. Samamoodi arvan, et on ka plaatijatel oma töövahenditega.

[Manowar]

manowar,
ma näen, et su peamine ala on maalimine/krohvimine. Sellisel juhul tuleb sind kahjuks diskvalifitseerida Siin on juttu plaatijatest, kes tellingutel ja redelitel tõenäoliselt ei ukerda (vähemalt mitte sellisel määral).

Jutu sisu jääb samaks, vahet pole, kas on tegu maalri, krohvija, plaatija, kipsi-, põrandapaigaldaja, müüriladujaga jne, kõigil on nii suuremaid ja väiksemaid kulusid...olen ka plaati ladunud, mitte küll niipalju, et mind plaatijaks saaks nimetada, aga siiski edukalt.

Juhtub ikka, et arvuti vennad hakkavad teinekord liiga palju põrkama, tule reaalsusesse tagasi ja ära laia!

[mansett]

tundub et teemale võib vist kriipsu alla tõmmata.on täiesti selge et plaatijatel on nagu teistelgi ehitajatel päris korralikud kulud.millest üldse rääkida?!palka ei saa suurt s..tagi niiet selle pärast pole ühel kontoritoolis istuval puhta töö mehel küll vaja muretseda kui palju meil kuhugile kulub.igal alal omad kulud.mingi 160 eeku plaatijale puhtalt töö eest tuleb siis see pole eriti palju arvan.ametlikult koos materjaliga 500 täitsa normaalne.suurte pindadega teine asi..suurt pinda võib vabalt 30 ruutu üksi ära panna(põrandat),küll siis teine hind ka tuleb.
mind küll ei huvita ,milliste riietega naabrimees tööl käib,oma asi,kuidas harjunud.
tööriistadega sama lugu.

[2korda2]

Meil on siin nüüd kokku 4 hinnangut. Mansett vahetab igal teisel kuud pükse, Manowar saab hakkama kolm kuud. ats saab hakkama tubli aasta ja Isetean mehed panevad ilmselt paljalt objektil ringi, sest riideid vahetatakse kord poolteise aasta jooksul? Ok, Isetean meeste puhul on öeldud, et tehakse kõike. Ei oska mina hinnata, kas plaatija riided kuluvad oluliselt kiiremini, kui teistel töödel. Nelja hinnangu keskmine on 2+3+12+18=35/4=8-9 kuud. See teeb mansett pakutud 400 krooni asemel kõigest 100 krooni kuus.
Usun, et piisab ka saabaste puhul samast kulunormist.
Nii on mansett tehtud arvutuse pealt 450 krooni maas. Mõned muud pudinad (mõõdulint näiteks), mis peaks reaalselt kauem kestma, teeks ümmarguse 500 krooni väiksemaks ja saame kuu kuluks 1500 krooni (see sisaldaks ka muid nimetamata väikseid kulusid)?
Kui nüüd vaadata veel muid mansett toodud kulusid, siis troonib seal päris suure numbrina (üle 10% kogukulust) teemantnöör. Ma ei ole seda kunagi kasutanud, mistõttu ei oska hinnata, aga on see ikka reaalne hinnang? Aastas 2400 krooni - selle eest saaks juba hulgem freese, mis kestavad tõenäoliselt kauem? Ei?

Kui nüüd kriitilise pilguga veel muud ka üle vaadata, siis midagi saaks tõenäoliselt veel maha, aga kuivõrd minul puudub piisav kogemus täpsemalt midagi väita ja kogemust omajad väga ei taha oma tegelikke kulusid siin näidata, siis pean tunnistama, et hetkeseisuga paistab, et keskmiselt plaatija 10000 krooniga aastas ikkagi hakkama ei saa. Minu vabandused! Pigem paistab kulunorm hetkel minevat 15-18K kanti aastas. Nagu selle lihtsa mõtteharjutuse tulemusena nägime, on turul ka tegijaid, kelle kulud ületavad oluliselt toodud summat. Võibolla on neil siit midagi kõrva taha panna.

[aim179]

Mõtlesin tükk aega kas postidan siia teemase veel või ei, peale 2korda2-e totaalset põrumist. Tööriistad ei ole eputamise jaoks vaid, et saa saad paljusi töid rohkem ja kiiremini teha. Kui räägid , et rent on see abimees, et hetkel kokku hoida, siis vaata rendi hinnad üle ja löö kokku kas endale ostes see tööriist tuleb odavam, kui kogu aeg rentida? Ma ei räägi riistast mida kasutan vaid 3 päeva aastas.Mul läheb 8.a soomes tööd tehes. Õnneks tänu sellele ma saan endale ka lubada neid tööriistu mida vajan. Kujutan ette kui ma peaks eestis tööd tegema ja enamus kunded oleksid sellise koonri mõtteviisiga kui sina siis ma vist peaks viimase kulutuse tegema ja jupi nööri ostma
Aga millest me räägime? Kas sa tõesti arvad, et ma saaks ka mingi plaatimistöö, kui ma ilmuks sellise välimuse ja nende tööriistadega tellija juurde nagu sina ennem kirjeldasid?Kas mind võetaks tõsiselt?
Olen endale ostnud tööriistad teades, et nad teevad mu elu ehitusel kergemaks.Ja mulle meeldib mu töö mida ma loodan veel kaua teha.Ei viitsi muretseda kus ma mingi töö jaoks pean jälle riista rentima või laenama. Või veel hullem minema tellija juurde ja paluma tal endal muretseda see.Reeglina makab rendi kinni tellija. Ja rendi masinal on veel see häda, et sa pead ta tihti veel töökorda saama, et ta teeks seda mida tegema peaks.
On sul ikka ettekujutus olemas palju on erinevaid plaate ja milliseid mustreid või pilte tahetakse vahel saada? Ja kuidas neid teha saab?

Tööriided on ka olulised, kui mugavad ja kui kaua nad kestavad.Ise ostsin eelmine kuu uued püksid, maksid 1090.- Aus olla otsisin odavamaid, käisin neljas poes ära aga ikka ostsin k-rautast kus müüakse vaid ühe firma riideid kahjuks.Ja see 3t mis kulus poes kolamiseks ja proovimiseks kaotasin rahas siba alla poole pükste maksumusest.Seega järeldus, aeg on see mis maksab ja mida ei taha nii sama raisata rendi ja poe vahet voorimiseks.Usun, et 4-6 kuud peaks nüüd hooletu olema aga kunagi ei või kindel olla.Hetkel on mul kolm paari pükse:lühikesed(suve omad siis),vanad(mis jäävad nüüd igasugu mustemate tüüde jaoks),ja uued. Jalatseid aga neli:turvakingad,rihmikud,potased,kummikud.Kummikutel pea juba 5.aaasta läheb,Kingad ka peaks üle aasta olema kestnud,rihmikud potased need saavad päris ruttu otsa.Aga eka asi selles ka, et ei kanna iga päev samu jalatseid, vastavalt ilmale ja vajadusele. Vest,jakk ja jope on ka päris kaua mind teeninud ca.3aaatat.
Ja nii palju, kui on ehitajaid on ka nende riiete kulumisaste erinev.Tean mehi kes hoiavad oma riideid nagu oleksid ülikonnaga tööl samas töö kannatab selle pärast.Ja on ka selliseid kelle kõrval ei saa tööd teha kuna jube lehk käib üle pea.
Arvan, et sa ei saagi kunagi teada palju see tegelik kulu on, sest igaüks meist kulutab oma moodi.

[2korda2]

aim179, tore, et jõudsid lõpuks vähemalt osa kulunumbreid ka ise kirja panna.
Selle totaalse põrumise kohta. Ei saa seda kuidagi totaalseks nimetada - kulunormid panime praegu kokku sisuliselt nelja hindaja pealt, kellest 2 (manowar ja mansett) nimetasid minu hinnangul (ja nagu näha, ka osade tegijate hinnangul) liialdatud kulusid. Usun, et tegelik turu keskmine on madalam, kui lõpuks pakutud 15000 aastas. On see nii suur kulu, et oma tööhinda sellega põhjendada? Palju kulub transpordile, ilma tööta istumisele, hinnapakkumiste tegemisele (objekti ülevaatamine, kalkulatsioon, pakkumise koostamine), maksudele? Minu arust on veider, kui räägitakse "suurest kulust" ja lõppkokkuvõttes tuleb välja, et see ei moodusta kümnendikkugi hinnast mida küsitakse.
Mis puutub haisvatesse riietesse, siis selleks on pesu/puhastus. Ilma selleta võib tõesti ka kaks kuud olla pükste jaoks liig.

Aga olgu peale. Mis ma norim. Küll raske aeg paneb ise asjad paika.

[Urmas]

To:2X2
Vaata siinses alafoorumis inimese appikarjet!
Palun, sulle on elav näide odavast tööhinnast ja relakaga aukude tegemisest. Kas on ikka väga esteetiline pilt? Kardan, et plaatijatel peale relaka, segukammi, Handymanni trelli koos ema köögisahtlist virutatud pudruvispli ja kuskilt ehitusobjekti prügikonteinerist võetud värviämbri( segu tegemiseks) rohkem tööristu polnudki, sellest ka odav hind, sest kulutusi töövahenditele polnud ju tehtud. Nendelt, kes ei tee kulutusi parema kvaliteedi saavutamiseks, ei tohiks ka paremat tulemust küsida. Kes on teinud kulutusi parematele töövahenditele, see teab, milleks ta selle ostid, mitte, et ah, relakas käib küll. Sellistel on tavaliselt suhtumine ka töösse-ah, käib küll.

[stc 101]

To:2X2
Vaata siinses alafoorumis inimese appikarjet!
Palun, sulle on elav näide odavast tööhinnast ja relakaga aukude tegemisest. Kas on ikka väga esteetiline pilt? Kardan, et plaatijatel peale relaka, segukammi, Handymanni trelli koos ema köögisahtlist virutatud pudruvispli ja kuskilt ehitusobjekti prügikonteinerist võetud värviämbri( segu tegemiseks) rohkem tööristu polnudki, sellest ka odav hind, sest kulutusi töövahenditele polnud ju tehtud. Nendelt, kes ei tee kulutusi parema kvaliteedi saavutamiseks, ei tohiks ka paremat tulemust küsida. Kes on teinud kulutusi parematele töövahenditele, see teab, milleks ta selle ostid, mitte, et ah, relakas käib küll. Sellistel on tavaliselt suhtumine ka töösse-ah, käib küll.

Hakkab jälle see idioodlik augufreesi jutt! Auk võib olla täpselt nii suur, et ilukate ära katab! Olgu see auk kolm,- neli,- või sadanurk! Mis kuradi vahe seal on! Kui sa oled debiilik ja enne magama minemist pead katte eemaldama ja auku vaatama, siis on küll teine teema!

[Urmas]

To:stc 101
Aga miks ei võiks teha sellist tööd, mida enne rosettide pealepanekut poleks häbi kliendile näidata? Mina näiteks lasin endale tehes enne rosettide pealepanekut toru ja plaadivahelise pilu silikooni täis, et kraani ja toru juhusliku lekke korral ei imbuks vesi plaadi ja hüdro vahele. Võib- olla oli üleliigne liigutus ja silikooni raiskamine, aga ega seda silikooni korraliku augu ümbrusele nüüd palju ka ei läinud.

[stc 101]

To:stc 101
Aga miks ei võiks teha sellist tööd, mida enne rosettide pealepanekut poleks häbi kliendile näidata? Mina näiteks lasin endale tehes enne rosettide pealepanekut toru ja plaadivahelise pilu silikooni täis, et kraani ja toru juhusliku lekke korral ei imbuks vesi plaadi ja hüdro vahele. Võib- olla oli üleliigne liigutus ja silikooni raiskamine, aga ega seda silikooni korraliku augu ümbrusele nüüd palju ka ei läinud.

Nii palju kui mina olen sannidele tööd pakkunud on mul alati olnud nõue, et kanna välis piir jääks plaatide välis taspinnaga ühte taspinda või mõni millimeeter tasapinnast välja. Siis ei teki tulevikus üllatusi näiteks segisti vahetamisel. Kuna väljaviikude ümbrused tehakse niikuinii reeglite kohase hüdro lappidega ei näe ma põhjust silikooniks, piisab ka vuugitäitest.
Ja teadmiseks sinule, et plaadi tagune on piisavalt niiske ka ilme lekketa, kuna vuuk lihtsalt laseb päris kõvasti niiskust läbi!
See et eputada kliendi ees katte alusega mida ei nähta enne järmist remonti on küll haige. Jääks ikka loogilise, kvaliteetse ehitamise ja ilusa lõpptulemuse juurde! See muidugi ei tähenda seda, et prügi võiks vaheseina taha jätt, kuna keegi niikuinii ei näe!

[aim179]

to:stc 1. Kui on vaja auk teha segisti või veel mingi toru jaoks siis ring on ikka kõige optimaalsem teha, sest kui teha kolm-,neli-, sadanurk siis on alati oht,et üks või kõik nurgad jäävad välja.Miks peab augukate olema jube taldrik?
2. See näitab ka sinu suhtumist töösse.Ei tea miks aga ise ei ole selle peale kaua mõelnud, et kui vaja teha auku mis on ring siis äkki teeks mingi kolm-,neli-,sadanurk sinna.
3.Kui sul olemas augufreesid siis sul ringi lihtsam ja kiirem teha. Kunagi ei tea kaua see auk on ilma katteta ja kes seda vaatamas vahepeal käivad.

Seega kuulun urmasr-i klubisse. Küsisin paarimehe käest ka miks ta teeb ringe mitte mingeid ruute või kante ringi asemel. Arvas, et see oli väga loll küsimus ja mingi aja pärast lisas, et kui oleks juut siis äkki ta teeks kuuskante.

[Isetean]

Kui need nurgad on lõigatud suht korralikult ja täpselt siis ei mina küll mingit probleemi aga ise millegiprast kasutame ainult augufreese Jah! Kuidagi kindlam ja parem tunne jäb endale!

[Külaline]

Ärge palun kuulake mingi hälbega tegelaste juttu. Auk tehakse freesiga aga mitte mingi relaka või kurat teab mis riistaga. Kui ma elektrikuna peaksin kohtama seadmetoosi ümber mingit kuusnurka või kurat teab mida (on ette tulnud) siis tekib tahtmine see plaat seinast võtta ja tegijale kaela riputada (parem veel siinsetele soovitajatele). Tehke ikka korralikku tööd edasi ja ärge pange nilbikute soovitusi tähele. Nilbikud vaadaku teemat - vaidlusest plaatijaga (muidugi tõele au andes, ei ole sealsed mehed vist ühegi tööriista kasutamist kunagi omandanud).