Parim õhk-õhk soojuspump?

[korsten]

Kas keegi teab veel soodsamaid variante? Või oleks mõistlikum võtta hoopis see:

Eks see soojuspumba ost on nagu iga teinegi asi, kas alati tasub kõige odavamat võtta!?
Eile näiteks oli juhus, kus tore konkurent abc kliima tegi minust parema hinna, kuid jäi kliendist seetõttu ilma, et saatis kliendile krediidiinfost väljavõtte Planray kohta ja väitis, et sellist firmat, nagu Planray üldse ei eksisteeri, samuti ei pidanud olema Rakveres üldse ühtegi kliimaseadmete paigaldajat, sh siis ka Kvaliteetkliima ja Kodukliima. Point aga selles, et klient ütles mulle, et tänu sellisele käitumisele ei soovi ta enam kunagi abc kliimast ka miskit kuulda, mis on ka paras karistus sellise värdjaliku käitumise eest! Loodan, et teised mehed nii siin foorumis kui ka müügimehed kliimasalongides on ausad ja võidavad kliente oma tooteid kiites, mitte konkurente mustates!

[korsten]

Planray müüb 6tk Fujitsu AGYF09LA põrandamudelit hinnaga alates 16000.-/tk (koos paigalduse ja km-ga)!!!

[Papahhh!]

Lahe koht siin see foorum. Saab üksteisele mõnusasti käru keerata.

Aga palju õnne muidugi sellele kliendile, kes tellib teenust firmast, mis on pea pool miljonit riigile võlgu.

[korsten]

see, kes kellele võlgu ei puuduta minumeelest üldse klienti ja kui teda huvitab, siis vaatab klient selle ise järgi. See on selgelt ebaaus ja ebaeetiline käitumine!
Ja mis sellesse maksehäiresse puutub, siis see asi saab lahendatud ilmselt järgmise nädala jooksul.

[onusnooker]

Mina näiteks ostuhetkel seda spetsiaalselt vaatasin, et mingeid maksehäireid firma kohta üleval ei oleks ja tellisin oma seadme sealt kust leht puhas.

[korsten]

Kui vaatad, siis ma ei ütle selle kohta midagi halba, minu point oli see, et alatu on klienti selle faktiga endale meelitada - kiida oma toodet, mitte ära laida konkurenti.
Ja ma võin julgelt öelda, et hoolimata maksehäirest ei ole mitte ükski meie klient saanud kehvemat teenust või peaks mõne muu asja, näiteks garantii pärast põdema. Hoolimata raskest ajast ei kavatse me oma tegevust lõpetada ning praegusel ajal ei ole see summa ka eriti suur! Võin ka öelda, et meil on olnud ka kehvemaid aegu, oleme need üle elanud ja elame ka selle kehva perioodi

[eetika]

Planray 2008 aasta kahjum on ka päris soliidne -1 684 964EEK.
Ajad on teil juba pikalt rasked.

[dumbuser]

No on veel midagi välja tuua või ? Äkki on seal aknaraamid valet värvi ? Ja miks ainult selle firma kohta ? Tegelikult ei saa ma aru, miks on vaja iga natukese aja tagant hakata mingitel anonüümikutel siin mingite firmade kohta vinguma.

[korsten]

Planray 2008 aasta kahjum on ka päris soliidne -1 684 964EEK.
Ajad on teil juba pikalt rasked.

No ju siis varem olid head ajad, vta eelnevaidaastaid ka siis, kui sa usud, et seal on kõik andmed nii nagu peab.. Kasumi/kahjumi aruandes saab mängida ka kinnisvara hinna kõikumise ja kõige muu sellisega aga no see selleks.. Ma ei saa aru, mis värk sellega on, miks peaks maksuvõlaga ettevõtte kehva või ebakvaliteetset tööd tegema.

[nosy]

see, kes kellele võlgu ei puuduta minumeelest üldse klienti ....

Teema peaks olema nagu uuematest-parematest soojuspumpadest, nii-et teises rubriigis ehk siis jätkate tüngadest ja võlgadest!

[lennukiehitaja]

Mitsubishi Electric MSZ-FD35VABH versus Mitsubishi Heavy SRK/SRC 35 ZIX-S
Mis neil veel erinevat on peale hinna ( viimase kasuks). Muud näitajad ju samad. Esimesel küll 1. kiirusel madalam siseosa müratase, aga enamuse aja ju pumbad töötavad ikka suuremal, kui 1 kiirusel. Väidetavalt see zix-s on uus ja täisutatud mudel ja ei pidavat sugugi FD alla jääma.....? Suhtusin ka Mitsubishi Heavyisse kuidagi umbusuga, aga....?

ME mudelid on juba tootja poolt kohandatud põhjamaades kasutuseks (kuni -25°C), MHI seadmeid lubatakse tootja poolt kasutada aga kuni -15°C välistemperatuurini....

Kas kõik ME mudelid on kohandatud töötamiseks meie pöhjamaises karmis kliimas? Ise näiteks leidsin sellise pdf-i. http://www.klimatech.ro/rezidential/msz_ga.pdf Seal küll jutt MZS-GA pumpadest. Aga märgistus näitab suhteliselt selgelt, et ei ole soovitav alla -10C kasutada.Aga hetkel pakub näiteks abc MSZ-GA35VAH-i suht hea hinnaga. Minu küsimus on selles, et mis mõttes erinevad GA,FAja FD seeriad omavahel. Ise leian küll copi erinevuse aga see ei ole väga suur ja eks sellega saab ju mängida ka. Kui rääkida küttevõimsusest,siis neid andmeid eriti kuskilt ei leia, ka tootjad ei ole nende avaldamisest millegi pärast väga huvitatud - huvitav küll miks? Võimalusel sooviks sellele MHI-d põrmustavale testile pilk peale visata -aare, ehk paned lingi - ise ei leidnud rootsi tarbijakaitse lehelt selliste andmetega teste, midagi küll oli aga seal ei olnud miinuskraadidel andmeid välja toodud - ei tea küll miks? tekib jällegi tahtmine küsida. Seda nigelama infoga testi näeb siit http://www.radron.se/Documents/Tester%2 ... pump_a.pdf

[lennukiehitaja]

Mingi testi siiski leidsin http://www.swedishenergyagency.se/WEB/S ... ftluft.pdf
Aga see GA, GE, FD, FH ja misiganes tähistust võiks keegi natuke selgitada küll.

[aare]

Kas kõik ME mudelid on kohandatud töötamiseks meie pöhjamaises karmis kliimas? Ise näiteks leidsin sellise pdf-i. http://www.klimatech.ro/rezidential/msz_ga.pdf Seal küll jutt MZS-GA pumpadest. Aga märgistus näitab suhteliselt selgelt, et ei ole soovitav alla -10C kasutada.Aga hetkel pakub näiteks abc MSZ-GA35VAH-i suht hea hinnaga. Minu küsimus on selles, et mis mõttes erinevad GA,FAja FD seeriad omavahel. Ise leian küll copi erinevuse aga see ei ole väga suur ja eks sellega saab ju mängida ka. Kui rääkida küttevõimsusest,siis neid andmeid eriti kuskilt ei leia, ka tootjad ei ole nende avaldamisest millegi pärast väga huvitatud - huvitav küll miks? Võimalusel sooviks sellele MHI-d põrmustavale testile pilk peale visata -aare, ehk paned lingi - ise ei leidnud rootsi tarbijakaitse lehelt selliste andmetega teste, midagi küll oli aga seal ei olnud miinuskraadidel andmeid välja toodud - ei tea küll miks? tekib jällegi tahtmine küsida. Seda nigelama infoga testi näeb siit http://www.radron.se/Documents/Tester%2 ... pump_a.pdf

Põhjamaadele kohandatud ME mudelitel on välisosa markeeringu lõpus VAH, mõõdukama kliimaga maadele mõeldud mudelitel VA. VAH mudelitelele on paigaldatud talvevarustus tootjatehases, tehtud hulgaliselt avausi välisosa põhja sulatusvee väljutuseks, „aju“ täiustatud sobiva sulatusprogrammiga, erinev kompressor jms.
GA ja FA on 3-4 aasta tagused mudelid (mittesugugi halvad) , uuem FD (2007-2008) ja täiustatud FD25/35VABH tuli müügile eelmise aasta teisel poolel. Viimasele ongi suureks eeliseks see, et rahvusvahelise standardi kohaselt +7C juures esitatav nominaalvõimsus suudetakse tagada ka -15C välistemperatuuri juures.
MHI-i mudeleid pole keegi põrmustanud ja ise pean neid hinna/kvaliteedi suhet arvestades - suht headeks. Nii ME kui ka MHI on mitsu märgiga, aga kahjuks tehakse MHI seadmeid ostes sageli vigu suurele pinnale liialt väikese küttevõimsusega mudeleid valides (vaid +7C nominaalvõimsust arvestades). MHI küttevõimsus alaneb välistemperatuuri langedes jube kiiresti ja pole usutav, et siis SRC35 oma 2 kW-ga suudab -15C välistemperatuuril 100 m2 elamist ära kütta. Peale pettumuse küttevõimsuses, on mitmetel kasutajatel tekkinud ka probleeme välisosa jäätumisega (seadme kehv sulatusprogramm või ka aladimensioneerimine). Pole ju sugugi meeldiv käia iga nädal soojavee ämbriga ümber välisosa, et soojusvahetit jääkihist puhtaks sulatada.
Veidi värskemaid Rootsi Energiaagentuuri testitulemusi leiab (vali mark ja siis „sök“):
http://www.energimyndigheten.se/sv/hush ... rmepumpar/
Midagi huvitavat ehk ka Soome Riikliku Katsekeskuse tulemustest (VTT testitulokset):
http://www.scanoffice.fi/tuotteet_jaahdytys.html

[lennukiehitaja]

Tänud, aare. Aga kas sa oskad sellist asja lahti seletada, milliste nippidega see FD25/35VABH suudab oma eelkäijatest ja konkurentidest võimsam olla. Mõtlen siin küttevõimsust -15C juures. Gaas on ikka seesama R410, elektrooniline paisventiil ja ohtralt arvutusvõimsust ka teistel standardis. Kas pandud võimsam kompressor, rohkem torustikku kondensorisse või on sel kõigel mõningad varjatud puudused ikka ka? Näiteks lühem eluiga sealjuures? Kus on konks. Lihtsalt olen aru saanud, et füüsikaseaduste piire ei ole lõpuni kombatud - vaadates mis toimub arvutustehnika arengus, siis peab soojuspumbanduses ilmselgelt ka varsti uus ja suurem läbimurre tulema, vähemalt tahaks uskuda. Kas ME on midagi sellist teada saanud, mida teised veel ei tea?

[lennukiehitaja]

o.k. leidsin algul kuskilt soomest mingi seletuse ja siis ka eesti keelde ümberpandud sarnase lehe. Märksõnad on Kirigamine ja Zubadan. Kui nüüd neid edasi googeldada, siis saab targemaks küll.
Hinnad on muidugi ka uue tehnoloogiaga vastavuses. Kahjuks.

[korsten]

Fujitsu poole pealt olen kuulnud juttu,et Jaapanis on olemas seadmed, mille COP on üle 6. Miks need Eestisse ei jõua, seda ma ei tea.

[onusnooker]

Fujitsu poole pealt olen kuulnud juttu,et Jaapanis on olemas seadmed, mille COP on üle 6. Miks need Eestisse ei jõua, seda ma ei tea.

Ma saan aru kui mina küsin sellise küsimuse, kuid mina saan aru, et olete soojuspumpade müügiga seotud siis millega tegelete, et sellisele asjale siiani vastust te ei tea?
Kas siin ei ole praegu olukord kus natukenegi impordiga tgeledes ei annaks turuliidriks tõusta müügiga siis kui sellised andmed olemas ja jällegi tekib küsimus : millega küll tegeletakse... ?

[korsten]

Maaletoojatele võid sellised küsimused esitada, mina olen lihtsalt edasimüüja ja tõesti ei oska vastata! Ise ootan huviga, kuna midagi sellist meile võiks jõuda!

[nosy]

Fujitsu poole pealt olen kuulnud juttu,et Jaapanis on olemas seadmed, mille COP on üle 6. Miks need Eestisse ei jõua, seda ma ei tea.

Neil ja mõnes muus riigis on võrgupinge 110V ja see vist annab võimaluse parema kasuteguriga (COP) seadmete aretuseks. Aga mis on keskmise tokiolase korteripind (igal juhul mitte 100 m2 - seega neile sobivad väga väikese võimsusega seadmed) ja sealse talve miinimumtemperatuur (ka keskmine) suht erinev meie omast. Tehnoloogia areneb ja sel alal on konkurets tihe, aga ega üle varju hüpata ei saa. Meil geishad sulatustsükleid ei tee ja nähtavasti jääb ka parimatel soojuspumpadel ( põhjamaadele loodud mudelitel) lähiaastateks läbi 7-8 kuud kestva kütteperioodi keskmiseks COP-kasuteguriks 2,5...2,7kWh/kWh.

[Kalvis]

110 V ei mõjuta mingil moel COP-i

[küttevahetaja]

Fujitsu poole pealt olen kuulnud juttu,et Jaapanis on olemas seadmed, mille COP on üle 6. Miks need Eestisse ei jõua, seda ma ei tea.

Neil ja mõnes muus riigis on võrgupinge 110V ja see vist annab võimaluse parema kasuteguriga (COP) seadmete aretuseks. Aga mis on keskmise tokiolase korteripind (igal juhul mitte 100 m2 - seega neile sobivad väga väikese võimsusega seadmed) ja sealse talve miinimumtemperatuur (ka keskmine) suht erinev meie omast. Tehnoloogia areneb ja sel alal on konkurets tihe, aga ega üle varju hüpata ei saa. Meil geishad sulatustsükleid ei tee ja nähtavasti jääb ka parimatel soojuspumpadel ( põhjamaadele loodud mudelitel) lähiaastateks läbi 7-8 kuud kestva kütteperioodi keskmiseks COP-kasuteguriks 2,5...2,7kWh/kWh.

Tee mulle selgeks, kuidas mõjutab 110V kasutegurit (COP)?
Kuna kõikide soojuspumpade kasutegur mõõdetakse temperatuuril +7C, siis ei mõjuta seda numbrit ka meie külm talv.

[dumbuser]

Muidugi mõjutab see 110V COP'i. Kuna COP on 110'ga võrreldes niivõrd pisike ja 220'ga võrreldes veel pisem number siis 110 puhul pole tal lihtsalt niipalju süümekaid ja ta julgeb end näidata. 300 aastat tagasi arvati ka seda, et magnet muutub tugevamaks kui ta mähkida punasesse flanelli. Põhjus oli väga lihtne, kuna magnet on kivide kuningas siis talle sobib punane värv. Mis see COP siis niiväga erinev peaks olema ?

[nosy]

110 V ei mõjuta mingil moel COP-i

Ega vist tohiks mõjutada, aga kui japside saite lehitsesin, siis jäi mulje, et enamus üle 6 COP-ga seadmeid töötas 100V võrgus. No ja ega ma suurt nende COP-i arvutusest ka aru ei saanud, aga äkki keegi targem oskab kommenteerida :
http://gastable.ninpou.jp/ekon2.8.htm
http://www.wanokurashi.ne.jp/mat/futari3/pdf1/06-07.pdf
http://www.wanokurashi.ne.jp/mat/catalo ... /06-07.pdf

[Kalvis]

Ja siis? COP valemis kui sellises puudub võrgu tööpinge.

[dumbuser]

Tegelikult on see võrgupinge ja COP vaheline seos täitsa olemas. Peab lihtsalt uurima, kumma pinge puhul on tööks vajaliku täpse pinge tegemisel vähem trafosid/transistore. Kõik need ka tekitavad energiakulu. Aga ma pakun, et see erinevus on nii väike, et ei oma mitte mingit tähtsust. COP oma väärtuselt muutub võibolla mingi 4 või 5 kohta peale koma ja seda ei tooda kuskile välja.