3. leht 3-st
Postitatud: 06 Mär 2007, 10:49
Postitas trumm
keda sa eksperdi all silmas pead? meil külas elab 2 arhitekti, mõlemad tegid oma maja aeroc ecotermist. s.t. 1-kihiline sein. kumbki ei kurda. s.t. 1 kurdab - tal samuti suur maja, kütteks õhk-vesi soojuspump ja ta ütleb, et see jääb lahjaks, ei jõua maja soojaks kütta. aga kui kaminat juurde kütab ja maja soojaks saab, siis sooja peab kenasti.
miks peaks ühekihilist seina kartma? et vajub ära? no aga ehitage siis korralik vundament.
Postitatud: 06 Mär 2007, 21:40
Postitas restauraator
No, nii tugevate argumentide vastu pole mul küll midagi panna!

Postitatud: 06 Mär 2007, 22:17
Postitas trumm
ähh, viitaks siis vähemalt, mis need vastuargumendid on
kõik räägivad, et kolekole... aga keegi miskeid näiteid praktikast ega argumente ei esita. saa siis neist ilmaasjadest aru...

Postitatud: 08 Mär 2007, 19:45
Postitas numan
Tuhaplokki miinusteks on see et seda pead mõlemalt poolt armeerima, pind on pehme (ehitusspetsialistide sõnu, probleemne) ja kui saab omajagu külmatsükleid kätte võib hakata kihidena pudenema.
Postitatud: 20 Mär 2007, 14:03
Postitas peepk
algaja ehitushuviline küsib, niiet ärge pahandage kui terminitega jms mööda panen. otsustasin seina 200 mm aeroc + 150 mm vill + tellisvooder kasuks. küsimused siis sellised:
garaaz on majaga samas mahus. eeskoda, katlaruum (tegelt õhk-vesi soojuspump) ja abiruumid garaaziga samal tasapinnal maast ca 150 mm kõrgemal, muu maja normaalse kõrgusega vundamendil. madalama põrandaga osal võiks vundamendi müür olla sama kõrge kui mujal (tellised hakkavad ümber maja sama kõrgelt). milline peaks olema vundament et madalama põrandaga osas seina alumine osa ikka soe oleks?
kas nii paks vill ei tuleks panna kahes risti kihis? olen kuskil näinud sellist villa, millel üks külg on juba vormistatud tuuletõkkena, sellise kasutamisel poleks eraldi tuuletõkkeplaati enam vaja (nt siis 100 mm tavalist ja 50 mm tuuletõkkega villa). oskab keegi anda viiteid sellisele villale? mida arvate? olen näinud ka plastist distantsseibe varrastele mida säärase villa puhul kasutatakse. jälle mida arvate? selline vill on kindlasti kallim aga töö ehk kiirem ja odavam?
kuidas on mõtet teha vooderdis avade, eriti garaaziukse kohal? tahaks tellist aga kas pole ohtu et lihtsalt L-raud reikade küljes ei hakka ära vajuma? lihtsam on muidugi puitvooder aga oskab keegi veel variante pakkuda? nii nagu vanasti laoti kunstipäraseid vigureid ei oska enam vist keegi ja hind oleks ka vastav.
kas betoonvahelaega 200 mm aeroci peale probleeme ei teki? kas tuleb alla U-plokist rida laduda? mida arvate
http://www.tenax.ee vahtplastist vahelae raketise moodulitest. esindaja ütles, et raketise m2 hind ca 400 kr koos km, sellele tuleb juurde sarrus + betoon. kuidas on see hind võrreldes valmis paneelidega? esindaja ütles veel, et kui tahta vesipõrandakütet siis torud võib kinnitada otse võrgu külge. hea asi veel et laele kohe soojustus olemas (garaazis tuleks küll tuletõkkeks 2 kihti kipsplaati peale panna). mida arvate?
Postitatud: 20 Mär 2007, 14:36
Postitas Kalvis
Vill loolmulikult risti
Postitatud: 20 Mär 2007, 14:38
Postitas Kalvis
Mis puutub tuhaplokki siis ei pea seal midagi armeerima ega kartma pudenemist või mis iganes.
Postitatud: 20 Mär 2007, 17:54
Postitas Dolby
numan kirjutas:Tuhaplokki miinusteks on see et seda pead mõlemalt poolt armeerima, pind on pehme (ehitusspetsialistide sõnu, probleemne) ja kui saab omajagu külmatsükleid kätte võib hakata kihidena pudenema.
Millist tuhaplokki sa silmas pead?
Postitatud: 20 Mär 2007, 21:37
Postitas numan
minu arust pole vahet, narva, aerock, silbet- tuhk on tuhk.
oleks muidugi rõõm kuulda et nüüdseks on kvaliteet teine ja plokk ei ime niiskust sisse ja ei külmu lõhki, ja seda ei pea kruntima igasuguste dispersioonidega et pealispid natukenegi tugevamaks (viimustluskihi kandvaks) teha.

mina, kui fassaadimees, eelistan näha maju fibost, kolumbiast vms

Postitatud: 22 Mär 2007, 12:28
Postitas Kalvis
numan - aga sellepärast tehaksegi soojustus väljapoole. Sel juhul sadagu pussnuge või olgu -40 väljas, tuhaplokk on ikka üle plusskraadi. Ei külmu lõhki midagi.
Postitatud: 24 Mär 2007, 10:36
Postitas numan
Kalvis kirjutas:aga sellepärast tehaksegi soojustus väljapoole.
meil sel kevadel juba kaks aerock maja ootel kes
ilma soojustuseta tahavad oma seinad ilusaks viimistleda.
Postitatud: 30 Mär 2007, 11:07
Postitas trumm
pean teid kurvastama, sest aerocis ei ole mitte grammigi tuhka. aeroc on gaasbetoon, nagu siporex v ytong.
ja omades maja, mis ilma soojustuseta aeroc ecotermist, ei oska küll mitte ühtegi paha sõna öelda. algul eelarvamuste põhjal maha laitnud sõbrad on ka mõtlikult vait jäänud ja kratsivad kukalt.
ja misasja te seal nii hirmsasti armeerima peate? s.t. loomulikult tuleb väljast armeerseguga üle teha - vetonit thermounifix 410 ntx. kui väga tahate, võib võrgu ka panna - ei ole see nii hirmus kallis ega töömahukas.
aga misasja te oma majades sees teete, et teil seinad kokku kukuvad ilma armeerimata? mina ei armeerinud, naaber ka mitte ja ei ole küll mingeid hirmsaid asju juhtunud.
aga küsijale - otse loomulikult tuleb vahelae v katusesarikate alla betoonvöö valada! armeeritult. vahet pole, kas saalungite vahele või u-ploki sisse. kas sul projektis ei ole selle kohta tõesti mitte midagi öeldud?!
Re: Aerocist välissein
Postitatud: 28 Jaan 2015, 19:41
Postitas geen
Aeroc on niivõrd pudi plokk, et sellest küll midagi ei soovita ehitada. Kinnitada sinna miskit on sama kui kinnitada EPS-i sisse näiteks. Võimatu kinnitada ainult auk jääb seina, mis järjest suureneb. Spetskinnitusvahendid ei aita, need mis on aeroci kodulehel, täielik bullshit. Poes soovitatakse üldse fibokruvi, millega saad ehk õhupalli seina riputada, ühekordselt.
Re: Aerocist välissein
Postitatud: 28 Jaan 2015, 20:38
Postitas rokikas
Mitte Aeroc ei ole liialt pehme vaid antud kinnitaja pea.
Re: Aerocist välissein
Postitatud: 29 Jaan 2015, 07:20
Postitas Külaline
rokikas kirjutas:Mitte Aeroc ei ole liialt pehme vaid antud kinnitaja pea.
... või ajud pudedad.
Re: Aerocist välissein
Postitatud: 29 Jaan 2015, 12:51
Postitas pandeera
Sõnastaks siis nii, et Aerocisse midagi kinnitada, pead olema pikaaegne ehitusjorss. Sellist nuhtlust pole vabatahtlikult vaja.