Ehitusfoorum

loll aga järjekindel kirjutas:Ega see rotihirm nii suur ei ole. Põhumaja oleks kindlasti kõige soojem variant. Pigem tunnen muret väliskrohvi pärast. Kui see savikrohv ikka vett saab siis ta ikka ka pehmeks läheb. Otsaseintes, viilkatuse puhul, jääb sein ikkagi vihma kätte. Või kannatab ka tsementkrohv peale panna?

väliskrohviks võid kasutada lubikrohvi (soovitatakse ka niisketesse ruumidesse savi asemel) - peab niiskusele paremini vastu, samas on hingav. kui hirm ikka liiga suur on, siis võid laudisega või muu hingava materjaliga katta otsad (muidugi õhuvahe tuleb jätta). ja muidugi tuleb savi- ja põhumajade puhul õppida ennekõige esivanematelt - ega's räästas siis ilu pärast polnud.

seal juttu sellest põhupakkidest saviseinast, aga huvi tunneks rohkem selle saepurubetooni tegemise ja kasutamise kohta[/quote]

sellest artiklist peaks saama hea ülevaate

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperAr ... lid_219406

vaata http://www.homey.ru/termin261.htm

Tere, ehitajad!
See on minu esimene postitus selles foorumis ja ikka selleks, et teada saada, kuidas läheb saepurubetoonist maja ehitajal.
Viimane postitus oli eelmisel suvel ja võis arvata, et ehitus läks lahti.
Ka minul on selles valdkonnas hea kogemus olemas. Nimelt 20 a tagasi sai talumajal loomalauda pehkinud palgid eemaldatud, laetalad toestatud 10x10 prussidega ja nende vahele 25 cm distantsiga paigutatud raketiste vahele tambitud SAEPURUBETOON.
Koostise sain ühest esimese Eesti aegsest ajakirjast ja see oli järgmine: 20 mahuosa (mo)saepuru ja höövlilaastude segu, 10 mo liiva,
5 mo lubjatainast ja 2 mo tsementi. Segu segasin tavalise segumasinaga paksu hapukooretaoliseks massiks ja raketiste vahele kandsin-kallasin ämbriga. Segu, eriti äärtes tuleb hästi kinni tampida. 6 x 2,3 m seina tegemiseks läks kahe mehega aega 2 nädalavahetust. 1 nädal esimene pool sai taheneda, siis tõstsime raketised ülespoole. Kuna viimast osa oli raske valada (katuseräästas segas), siis selle osa ladusime tuhaplokkidest.
Pärast raketiste eemaldamist lupjasime seinad seest ja väljast üle valgeks. Kõik see oli 20 a tagasi, aga tänaseni ei ole ühtki märki materjali omaduste muutumisest. Kuna enam loomi ei peeta, kasutan lauta nüüd õunahoidlana. Suvel o seal mõnusalt jahe aga talvekülmad seni läbi pole tulnud. Kui on veel huvi mõnel, võin ka pilte üles panna.
Eelmisel suvel soetasin endale vana palkmaja ja sel suvel tahan uuesti seda materjali kasutada seal, sest otsasein on päris mäda.
30-35 cm sapurubetooni on küllaldane, et hubaselt elada. Nüüd tahan segus liiva asemel kasutada erineva jämedusega kergkruusa segu.
Sellega peaks soojapidavus veelgi tõusma. Tean kindalt, et sapurubetoon on väga hea ökoehitusmaterjal.

Kui tüli ei tee, siis neid pilte vaataks küll. Olen ka seda meelt, et sedasi peaks seina teha küll saama.

Kindlasti saadan pilte , kui lund veidigi vähemaks jääb. Sai lumi katuselt hiljuti alla aetud ja praegu hunnik suisa rinnuni seina ääres.
Kirjutatu-loetu põhjal jäid kahtlema saepuru-, põhu- ja saviseinte vahel, mida sulle erinevad tegijad pakkusid. Kas kevadeks on otsus selge? Kutsuks Sind suve alul enda tegemistega tutvuma Saaremaale, aga ei tea peale Sinu kasutajanime muid kontakte.
Samuti, kuhu pilte saata?

loll aga järjekindel kirjutas:Ega see rotihirm nii suur ei ole. Põhumaja oleks kindlasti kõige soojem variant. Pigem tunnen muret väliskrohvi pärast. Kui see savikrohv ikka vett saab siis ta ikka ka pehmeks läheb. Otsaseintes, viilkatuse puhul, jääb sein ikkagi vihma kätte. Või kannatab ka tsementkrohv peale panna?

Tegelt pole vahet millist krohvi sooviksid kasutada,on ta siis savi või tsement.Krohvi puhul määrab rolli tema tugevus ja välistingimustes pole variant savi just eriti mõtekas,otsaseinas seda enam.
Mis puutub nüüd sellesse,et kuda see karkass paigutada,kas vällapoole või sisse,siis vahet pole,mõtet selles ettevõtmises naguinii EI ole!
Kui inimene kes kõneleb siin,et kui hääd ja vahvad on nn põhumajad ja ,et seisavad sadu aastaid kah,siis tuleks minna mõne sellise juurde ja vaadata päris oma silmaga kudas need ikka tehtud on ja kus vööndis! Eestis paar üritajat on küll olemas aga saja aastaseid maju pole kahjuks säilind ühtki .lihtne tee õigluse juurde oleks A.Veski raamat"Suvemajade ehitamin",kus puust tehtud ja punaseks värvitud kah kuda sellist monoliitset saepurubetoon seina peaks tegema. Paigutades karkassi sissepoole või vällapoole,tekib küsimus mis on siis selle karkassi mõte? Võrduks see sellega ,et kui valada monoliitne betoon sein ja krudida siis sarrus kruvidega selle välis või sise pinnale. Mis siis seda betooni küll kinnihoidma peaks? Uskusin siiani ,et inimese rumalusel on kusagil ikka piirid aga tundub,et see on ikka piiritu .
Väikene tähelepanek ka selle kiidetud Durisol ploki suhtes.Iseenesest on variant vahva,et ploki sisse tükike penot panna aga kui laduda need peno tükid malelauana püsti siis mis soojapidavus peaks olema kohas,kus seda penot ei ole?Ja neid kohti saab olema külluses .Ja veel üks tähelepanek,video pealt on näha,et püstsuunas valatakse vahvad postid mille ristlõige on täiesti akspeteeritav.Pikkisuunas see aga on minimaalne.
Võimalikele kergetele,vajumistele on seega sein suht alluv. Arvestades,et kaks plokki püst suunas omavahel ei ole sideainega ühendatud,süvendab seda võimalust.Kahjuks pole video pealt näha kas sarrustatagse ka pikkisuunas.Kui jah, siis selline võimalus küll väheneb kuid arvestades ikkagi valu ristlõiget, ei kao.

Kuna ostuvariandiks on tekkinud kuuekümnendatel saepurubetoonist seintega maja, siis uurin asja interneti vahendusel: Leidisn näiteks sellise teksti:
Vanemate hoonete kandeseinte ehitamiseks on kasutatud saeburubetooni, seina paksusega 300-500mm, mahumassiga on 500...600 kg/m3, soojaerijuhtivus 0,22...0,26 W/mK. 1 m3 saepurubetooni saamiseks on vaja ligikaudu 1 m3 saepuru, 0,1...0,2 m3 liiva, 100 kg tsementi ja 50 kg kustutatud lupja. Nende ainete segamisel ja seejärel vee lisamisel saadakse betoon, mis pärast kivistumist saavutab tugevuse 0,5...1,0 MPa (5...l0 kg/cm2).
http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/ ... FCsika.PDF

Siis veel väikese võrdluse:
http://www.hkhk.edu.ee/soojafyysika2/se ... davus.html
Siit on näha, et saepurubetoon on soojapidavusele FIBO ploki ja silikaadi vahel.

Soojapidavuse saavutamiseks tuleks ikka väljas soojustada näiteks villa ja laudisega.

Soojapidavus ju täitsa esindatud. Iseasi kas just sulle piisav.