Kolm aastat tagasi käisin ka ise köögiehitamise ja mööbli tellimise kadalipu läbi.
Alustasin T&P köökidest, mida paar sõpra olid kiitnud kui tublit ja soodsat väikefirmat. Läksin firmasse konkreetse teadmisega, millist kappide-valamute-pliidi paigutust vajan, mitu inimest söögilaua taha peab mahtuma jne. kuni selleni, millist viimistlust soovin. Kaasas loomulikult korrektne ruumide plaan, milles märgitud muuhulgas torude ja ventlõõride asukohad.
Lasin siis esmalt teha nendepoolse nägemuse paigutusest - ikkagi profid. Tulemus ajab siiamaani naerma kõik inimesed, kes seda eskiisi näinud on: keset 9m2 kööki troonib kõrge lett, mille taha pugemiseks tuleb sik-sakiliselt kusagilt kapi ja leti otsa tagant läbi pugeda ning seal leti taga on siis kitsas söögilaua-serv, kuhu heal juhul supitaldrik peale mahub. Kõrgel leti otsas troonib aga... kraanikauss. Kujutasin juba ette, kuidas seal lobistamine alati söögilaua täis pritsib ning mis tunne on söögilaua taga istudes vahtida silmade kõrgusel troonivat kraanikaussi mõne musta nõuga.
Kui küsisin, miks kraanikaussi on pandud hirmkallis ja ebamugavalt veidra kujuga disainsegisti, mitte dushiga segisti, nagu algul soovisin, vastas disainer, et ta on alati tahtnud seda (konkreetset disainsegistit) kusagile projekti panna, aga senini pole olnud võimalust.
Pärast korduvaid läbirääkimisi õnnestus küll saada projekt, mis meenutas mulle mu oma nägemust asjade paigutusest köögis, aga paraku jäi töö katki, kuna firma ei nõustunud pakkumises lahti kirjutama ühtegi hinda. Mis maksavad tööpinnad, sulgurid, riiulid jne. Näiteks selleks, et teada saada, mis maksab kapis klaasriiulite asendamine laminaatriiulitega, tuli neil eraldi kalkulatsioon ja pakkumine teha lasta.
Jätan ruumi kokkuhoiu huvides detailselt kirjeldamata kogemused veel viies-kuues köögifirmas. Küll ei suutnud üks firma integreeritud pliiti soovitud asukohta panna, teine ei osanud pottide-pannide karusselli mittestandardse mõõduga nurgakappi mahutada, kuna selleks oli vaja mõõdulint võtta ja konkreetne vidin üle mõõta. Kolmanda hind sama kola eest oli kolm korda kõrgem, kui teistel...
Lõpptulemus oli selline, et läksin koju, tõmbasin endale netist
KitchenDraw nimelise planeerimistarkvara (mis võimaldab ametlikult 30h tasuta kasutamist) ja joonistasin oma köögi ise valmis. Paar korda tuli käia mööblifurnituuri müüvates firmades, konkreetsete vidinate mõõdud võtta ja pisut loomingulist mõtlemist kasutada.
Netist juba konkreetseid karkassitootjaid otsides jäi silma kaks firmat - Köögikonstruktor ja Kohtla-Järvel asuv TNC (praegune Järve mööblitootmine), mille esindajaks oli Camilla Köögid. Valik langes viimasele, kuna nendel oli kohe valikus ka tammepuust uksed ning asjaajamine oli kuidagi sujuvam.
Valisin netis olevast kataloogist sobivad standardmõõdus kapid välja (olles eelnevalt arvestanud, et mõningaid neist tuleb mul kohapeal lühemaks saagida) ja läksin nimekiri ja joonised näpus esindusse. Järgmisel päeval läks asi lukku ja tellimisse ning minupoolt ülimalt konkreetse ja kiire asjaajamise boonuseks tehti mulle veel pisuke hinnasoodustus.
Tööpinna ostsin Espakist, kus tollel hetkel minuteada ainsa kohana oli võimalus keerulise kujuga tükkide kohapeal mõõtulõikamine. Eesmärk oli int. pliidi alune nurgatükk võimalikult väikse materjalikaoga, võimalikult lühikeste jätkukohtadega ning ilma traditsioonilise pliiditaguse astmeta(*) valmis teha. (
http://www.vtl.ee/files/IMG_5447.jpg)
*) Millegipärast armastavad köögitegijad nurka diagonaalset, 60cm sügavusega tööpinda panna. Ilmselt ei oska nad muudmoodi esiserva jätkata. Kahele poole külgedele jäävad aga kaks pikka diagonaalset lõikekohta ja nurka tuleb puudujääva tööpinna sügavuse kompenseerimiseks teha jätk või kõrgem aste.
Kuna standardkapid oli vaja mahutada mittestandardsesse eramaja kööki, siis mõõtulõikamise, monteerimise ja paigaldamisega tegelesin ise. Sealhulgas integreeritud tehnika, elektri ja veetorude paigaldus. Aega võttis nädalapäevad ja kõik sai tehtud nagu vaja. Hind tuli aga suurusjärk 2.5 korda odavam köögifirmade pakkumisest.
