Ehitusfoorum

On ikka mõtet kütta tarbevee boilerit.
Kui suure särtsu kätte saad otse tuulikust, sõltub tuuliku generaatorist. On võimalik kohe toota 230 V vahelduvat siia sinna (pinge ja sagedus ei ole väga stabiilsed), sellise särtsu võid otse boilerisse lasta või akulaadijaga alaliseks teha. Kuid on ka autogenekate baasil, need annavad välja 12 V alalist ja saab otse akud taha panna. Ja sellest tehakse inverteriga 230 V.
Kas on piisav vool, sõltub generaatori ja tuuliku võimsusest.

külaline12345 kirjutas:Minul küsimus siin targematele. Kas oleks mõtekas kütta tuulegeneraatoriga nt tarbevee boilerit?
Kas saab ka otse generaatorist piisava voolu kätte, või tuleb ikkagi vahele panna aku ja inverter ja siis 220V el. küttekeha.

miks siis ringi käia kui otse saab??
kui tahad ainult sooja saada, siis lihtsamat pole kui küttekeha ämbrisse ja tiivik pöörlema
küll siis vesi soojaks läheb!
kõik muundamised tekitavad kadusid
Sõltub tiiviku võimsusest, millist pinget kasutada
1000W geneka puhul peaks see olema 48 või enam V, et juhtmed oleks sobiva ristlõikega ning siirdekaod minimaalsed
Pinge valikul tasub arvestada ka akude kasutamise vajadust, üks akupatearei on 12V

to Kalvis.
Kui nüüd oleks soov otse küttekehaga tarbevett soojendada, siis millist generaatorit sa soovitad. Sobilikum oleks vast ikkagi saada kohe 220V. Kuigi pinge kõigub vastavalt tuulele, saaks sealt ikkagi korraliku tuule puhul piisavalt energiat et toetada tarbevee kütmist. Või olen üldse valel teel?

Vaata asünkroonmootoreid (võimalikult palju pooluspaare) koos mittepolaarsete kondensaatoritega või siis pesumasina kollektormootoreid (sama mis DC mootor). Eriti just kollektormootoreid on lihtne särtsu tootma panna, kuid asünkroonmootoriga saab samuti.

Aga kui võimas küttekeha peaks olema , kas oleks võimalik sinult tellida infot konkreetse kompl. osas: tuuliku suurus, generaator ja sobiv küttekeha.

Alusta eest tahapoole - kui palju on tuuliku maksimumvõimsus. Üle selle pole mõtet generaatorit muretseda ja küttekeha samuti mitte rohkem kui generaatori võimsus. Siin on üks aga, küttekehad kannatavad tegelikult ülekoormamist, seega võib riskida ka väiksema võimsusega küttekehaga, nagunii enamus ajast on kasutusel 10% tuuliku võimsusest.

Mul on siiski arvamus, et sul on asjad sassis nagu puder ja kapsad. Alusta kõigepealt tuulikust - kui kiiresti need sul pöörlevad ja mis on tuule- kiiruse karakteristik. Palju tuleb siis võimsust võllile keskmisel tuulel. Kõige raskem on ikkagi tuuliku tiiviku sobitamine generaatoriga, kardan, et saad mitme halva üllatuse osaliseks.

No ei saa kohe kommenterimata jätta, kuigi igivana teema

Kalvis kirjutas:Kuule, mis su pööningul juhtus?
Kuna olen saanud teooriat ülikoolis ................Sa pole toonud ühtegi viidet mis on valesti minu märkustes. Minupoolest ehitage valesti ja raisake kallist raha sinna kuhu pole vaja. Kes aga soovib saada nõu kasvõi teoreetiliste valemite ja tunnustatud teadlaste allikatega see saab mult abi.

Üks varasem postitus siin temas

Kalvis kirjutas:............... Kui üldse mõelda siis tuleks sul 12 V (24 V) soojuspumpa kasutada. Selleks sobivad autode kliimaseadmed, kui vaid saad töötavaid eksemplare piisavalt. ...........

Nii haritud postitaja võiks teada mõnda asja.
Esiteks.
Auto kliima kasutab R134a gaasi. Väga kehva soojatootlikkusega gaas
Teiseks
Auto kliima teeb ainult külma ja ei kunagi sooja
Kolmandaks
auto kliima pumpa ajab ringi mootorilt tulev ülekanne, mite 12V elekter.

mul on hetkel tuulik 1m diam. katusel, just selle mõttega, et aru saada kuidas ja kui voimsalt tuuled puhuvad. On lihtsalt laagritega võll. ja kanalitorust tehtud , korralikult balanseeritud 3 laba. Kõrgus maast ca. 9m. Kuna mulle tundub, et tuulikul on piisavalt jõudu ja kiirust, siis soovingi generaatoriga proovida. Kuna tuleb teha niikuinii uued labad , ilmselt klaasplastist ning süsinikkiust õige profiiliga, siis oleks üks ehitamine .Sellepärast ma uuringi, mida võiks kasutada.
Ok, konkreetsemalt siis nt. kui küttekeha oleks 500-1000w siis mis mootorit kasutada ja kui suuri labasid.
Saan aru , et see oleneb sellest kui suured ja pidevad tuuled on jne. Aga kui võtta aluseks nt ühtlane 5ms siis et tuulik toodaks 500w siis kui suur peaks olema labade diam. Väljendan vist ennast väga segaselt...

pisut rumalam kirjutas:Auto kliima teeb ainult külma ja ei kunagi sooja

Räägi nüüd täpsemalt, kuidas see autodes olev soojuspump töötab, et ainult külm tekib? Mina, ullike, olen koguaeg arvanud, et soojuspumba põhimõte on ikka soojusenergia ühest keskkonnast teise pumpamine.

pisut rumalam kirjutas:No ei saa kohe kommenterimata jätta, kuigi igivana teema
Kolmandaks
auto kliima pumpa ajab ringi mootorilt tulev ülekanne, mite 12V elekter.

MItte, et see nüüd väga tähtis olekas aga ...
No kui juba asjaks läks siis vast nimetad ka mõne auto (kusjuures võibolla ongi mõni selline isend olemas) kus on kliima reguleerimisega midagi pistmist. Vihjeks niipalju, et see eeldab ka õhuniiskuse reguleerimist. See mida siiani kliimaseadme pähe siiani pakutakse on lollkasutajatele mõeldud müüginipp, mis reaalselt tähendab vaid automaagilist temperatuurikruvimist. Seda, et iga esimene töökorras konditsioneer suudab õhus olevat niiskust oma pinnale korjata pole vaja mainida. See on niigi selge. Ehk siis millisel autol on lisaks kraadile ka õhuniiskuse määramise võimalus ?

to Kalvis:
kas ma saan sinuga kuidagi ühendust?

Saab ikka, saada meil kalvis2000@hot.ee või saada siia foorumisse privaatsõnum.

Nii, olen palju uurinud tuuliku labade profiile ja seni tundub kõige paremaks kujunemas NACA 4412. Hakkan antud profiili järgi labasid ehitama, eks paistab kuidas õnnestub. Rootori diam.on planeeritud 2,5m ja 3 labaga. Labad tulevad ribidega, carbon talaga, ja kaetud klaasriidekoorikuga. Labade kohtumisnurk on reguleeritav. Samuti ka labade kohtumisnurga muutmine tuule survejõuga, et vältida liigseid pöördeid tormiga.
Kui on kellegil kogemust 4412 profiiliga ja isetehtud süsinikkiust labadega, siis ootan huviga soovitusi.

kyttemiis kirjutas:mul on hetkel tuulik 1m diam. katusel, just selle mõttega, et aru saada kuidas ja kui voimsalt tuuled puhuvad. On lihtsalt laagritega võll. ja kanalitorust tehtud , korralikult balanseeritud 3 laba. Kõrgus maast ca. 9m. Kuna mulle tundub, et tuulikul on piisavalt jõudu ja kiirust, siis soovingi generaatoriga proovida. Kuna tuleb teha niikuinii uued labad , ilmselt klaasplastist ning süsinikkiust õige profiiliga, siis oleks üks ehitamine .Sellepärast ma uuringi, mida võiks kasutada.
Ok, konkreetsemalt siis nt. kui küttekeha oleks 500-1000w siis mis mootorit kasutada ja kui suuri labasid.
Saan aru , et see oleneb sellest kui suured ja pidevad tuuled on jne. Aga kui võtta aluseks nt ühtlane 5ms siis et tuulik toodaks 500w siis kui suur peaks olema labade diam. Väljendan vist ennast väga segaselt...

Olen ehitamas tuule generaatorit. Tais säästukas. Ainu mille pealt ei saa kokku hoida on magnetid (42 neodüüm 65x30x18x5 mm 2x 24 tk)
Praegu tundub, et ilma enda tööd arvestamata tuleb kv omahinnaks veidi kallim kui EE käest ostes. Ja seda juhul kui apasraat 10 aastat vastu peab. Lisaks olen kasutanud kavaluseks ühe võlli peale 7 propellerit L-1 m. Sealt peaks tekkima piisav jõud ja kiirus. Nii-t asi kisub ikka enese teostuseks. Rohelisest energijast ja kokkuhoiust on asi kaugel.

Äkki seletaksid tagamaad, miks iga hinna eest tahad ise generaatorit ehitada? Ma suhtlen TTÜ doktoritega ja ka nemad ei saa aru miks inimesed üritavad iga hinna eest ise ehitada, kui tavalisest elektrimootorist saaks teha täiesti olematu (ka elektrimootor on ostetuna kallis asi) hinnaga generaatori. Iseehitatud generaator tuleb ju kordades kallim kui poest ostetud või kodumajapidamisest üle jäänud?

Kalvis kirjutas:Äkki seletaksid tagamaad, miks iga hinna eest tahad ise generaatorit ehitada? Ma suhtlen TTÜ doktoritega ja ka nemad ei saa aru miks inimesed üritavad iga hinna eest ise ehitada, kui tavalisest elektrimootorist saaks teha täiesti olematu (ka elektrimootor on ostetuna kallis asi) hinnaga generaatori. Iseehitatud generaator tuleb ju kordades kallim kui poest ostetud või kodumajapidamisest üle jäänud?

Tere Kalvi
Rõõm Sinuga suhelda.

Aga iga hinna eest generaatorit tahan ehitada selle pärast, et olen endast väga heal arvamusel ja tahan üle kavaldada kõik teised generaatorite ehitajad. Väike kripeldus on muiduga toota piisavalt odav ja töötav prototüüp, et seda siis turustama hakata.
Kuidas ma siis teistest paremini peaks õnnestuma? Aga selle pärast, et ei torma kohe kapi magnetite ja maast leitud traadiga lolli mängima vaid olen asja süvitsi uurinud, mitmeid mentoreid appi paludes ja viitsin näiteks Sinu nõu kuulata ja trahvoplekist südamike poolides kasutada. Enamus geneka ehitajaid seda ei viitsi. Lisaks meeldib mulle see multirootorite variant, kus väikese läbimõõduga saavutatakse kiirus ja paljude propelleritega võllil jõud.
http://www.youtube.com/watch?v=6MEuvR7G ... re=related
Muidugi on päris tugev argument ehitada ja katsetada enese teostus, arenemine ja lõppude lõpuks ka iseseisva sõltumatuse väikene virvendus monopoolses energia tootmise meres.
Elagu järjekindlus. Henri

rendiautorent kirjutas:

kyttemiis kirjutas:mul on hetkel tuulik 1m diam. katusel, just selle mõttega, et aru saada kuidas ja kui voimsalt tuuled puhuvad. On lihtsalt laagritega võll. ja kanalitorust tehtud , korralikult balanseeritud 3 laba. Kõrgus maast ca. 9m. Kuna mulle tundub, et tuulikul on piisavalt jõudu ja kiirust, siis soovingi generaatoriga proovida. Kuna tuleb teha niikuinii uued labad , ilmselt klaasplastist ning süsinikkiust õige profiiliga, siis oleks üks ehitamine .Sellepärast ma uuringi, mida võiks kasutada.
Ok, konkreetsemalt siis nt. kui küttekeha oleks 500-1000w siis mis mootorit kasutada ja kui suuri labasid.
Saan aru , et see oleneb sellest kui suured ja pidevad tuuled on jne. Aga kui võtta aluseks nt ühtlane 5ms siis et tuulik toodaks 500w siis kui suur peaks olema labade diam. Väljendan vist ennast väga segaselt...

Olen ehitamas tuule generaatorit. Tais säästukas. Ainu mille pealt ei saa kokku hoida on magnetid (42 neodüüm 65x30x18x5 mm 2x 24 tk)
Praegu tundub, et ilma enda tööd arvestamata tuleb kv omahinnaks veidi kallim kui EE käest ostes. Ja seda juhul kui apasraat 10 aastat vastu peab. Lisaks olen kasutanud kavaluseks ühe võlli peale 7 propellerit L-1 m. Sealt peaks tekkima piisav jõud ja kiirus. Nii-t asi kisub ikka enese teostuseks. Rohelisest energijast ja kokkuhoiust on asi kaugel.

Lisaks peaks märkima, et kõik neet staatorid mida youtubis või mujal valmistatakse, kus mähised kenasti ära mahuvad on täiesti mõtetu tootlusega. Tehase poolt valmistatud riistades pole kuskil ühtegi õhupilu. See ei ole mitte kogemata nii vaid muud moodi lihtsalt pole mõtet teha. Arvutused näitavad, et kui tahad midagi korraliku ehitada siis ei taha mähised kuidagi ära mahtuda. Ühelt poolt oleks vaja kasutada jämedamat traati, et voolu tõsta ja teiselt poolt rohkem tiire kerida, et pinget tõsta. Lisaks tuleb staator võimalikult õhuke teha, et magnetväli piisvalt võimas oleks. Kohe kui minna kergema vastupanu teed siis saad kibedalt pettuda.

Põhjused seletasid perfektselt ära, miks ei tasu. OK, sain just generaatorite koolituse diplomi kätte, õppejõud ilusasti näitas pilte, kus tema 200 MW geneka lihtsalt õhtale laskis. Lihtne eksimus oli, kogemata testides lasid ühe lüliti sisse kui ei oleks tohtinud seda teha... Tulemuseks oli üks suur hunnik sulanud metalli ja jämedalt 200 MEEKi kahju)

Kalvis kirjutas:Põhjused seletasid perfektselt ära, miks ei tasu. OK, sain just generaatorite koolituse diplomi kätte, õppejõud ilusasti näitas pilte, kus tema 200 MW geneka lihtsalt õhtale laskis. Lihtne eksimus oli, kogemata testides lasid ühe lüliti sisse kui ei oleks tohtinud seda teha... Tulemuseks oli üks suur hunnik sulanud metalli ja jämedalt 200 MEEKi kahju)

Milles point selge see et lühisese võib ajada kõik genekad olgu see isetehtud või ostetud

Ei, point oli vastupidi, genekas lükati testimise ajal kogemata tavavõrku, genekas ise seisis. Selgus kurb tõsiasi, et kõik kaitsed, mis olid isegi genekal peal ei pidanudki töötama, sest sellist situatsiooni, kus genekas seisvana on võrgus poldud ette nähtud. Pärast seda on "generator dead" kaitse juurde lisatud.

Tere selge point aga vaikesed tuulegenekad ei saa EE võrku ühendada ni et see on eraldi süsteem (sõltumatu) ni et näide pole aktualne

Kodu süsteem koosneb genekast invertetist ja akudest kaks viimast on niguni ostetud ,genekast sõltub jalle see kas akud saavad täis laditud või mitte

Kõiki generaatoreid saaks võrku lülitada. Vabalt ka 1 kW-si. Täna puudub eeskiri kuidas tuleks käituda sellise liitumistaotluse korral. Seadusandlus isegi lubab, kuid puuduvad võrguettevõtja standardiseeritud prodseduurid selliseks lülitamiseks. Seega saadab EE pikalt, kuna tal pole kohustust sinu toodetud elektri eest maksta (võrku võid tasuta sellegipoolest lasta). Suurgeneraatoritele koostatud eeskiri on ilmne overkill kodugeneraatoritele.
Muuseas, saab tuulegeneraatoritega otse võrku elektrit toota, mingeid akusi ega invertereid vaja pole. Vaja vaid tiiviku võll hoida etteantud pöörete vahemikus ja see oleks peamine tingimus. Ja need tavagenekad toodaksid puhast 50 Hz siinust. Tuule puhul tekiks aga probleem just sünkroniseerimisel või väikeste võimsuste korral see pidev võrgust välja ja võrku plõksimine ei meeldi ei genekale ega võrgule. Kõikidel generaatoritel on üks probleemsemaid töötamisi just alakoormusel ja tuulikutel on see kerge tekkima.