Ehitusfoorum

kunn24 kirjutas: 16 Sept 2024, 11:43 Olemasoleva õigusloome valguses on olemasolevad valdkonnad kõik väärtuslikud ja vajalikud. Näiteks me võime osa valdkonda kärpida, kui piltlikult öeldes dekriminaliseeriksime kassipoegade "merkeooli saatmise" jne. Kuid selleks suure tõenäosusega pole valmis loomade eest röökijad jne. ....

Kunn24, arvan sama, aga kas sa seda oskad seletada, miks on nett täis ametnike koondajaid, kärpijad jms teemades väga tarkasid inimesi, aga miskipärast on valitsused alati kärpimisega suurtes raskustes. Kuidas see saab raske olla, kui meil on nii palju eksperte, kes seda oskavad lihtsa vaevaga ära teha?

EH.INS. kirjutas: 20 Sept 2024, 14:39 https://www.err.ee/1609466383/sise-ja-j ... detega-ule
Seda ei jõua enam kokku lugeda millise jamaga on hakkama saadud...

Kiidad Läänemetsa, see on midagi uut.

Ma ei kiida mitte sotsist Läänemetsa (kel ilmselt peale allkirja puudub viidatuga igasugune seos) vaid viitan "kliima"ministeeriumi totaalsele käkile...

EH.INS. kirjutas: 20 Sept 2024, 17:41 Ma ei kiida mitte sotsist Läänemetsa (kel ilmselt peale allkirja puudub viidatuga igasugune seos) vaid viitan "kliima"ministeeriumi totaalsele käkile...

Kiidad hoopiski ametnikke, kes Läänemetsa selle kirja valmis tegid? See on ka midagi uut

Kriitikat tuleb "uksest ja aknast ja läbi seina ka veel"...
Ning jah, antud juhul tuleb siis kiita ametnikke kes selle käki lõpuks avastasid
Ainuke küsimus tekib miks varem ei avastatud
Samas tuleks kliimaministeerium täies koosseisus lahti lasta ja kogu kulutatud maksumaksja raha sh töötasud sealt riigi tuludesse sisse nõuda

Mõtet edasi arendades võiks iga käkiga hakkama saanud ministeeriumist kõik lahti lasta ja siis ministeeriumi üldse likvideerida. Sedasi saaks aasta-paari jooksul kõikidest ministeeriumitest platsi puhtaks. Seda saab ka erasektorisse laiendada. Eksimuse korral firma likvideerimisele ja korras, sest kohut ei saa pidada kuna kohtud said likvideeritud ja kohtunikud tootvale tööle saadetud.

Ära nüüd üle ka pinguta - keegi pole väitnud, et riigitöötajaid üldse vaja pole. Aga palju on neid küll - liiga palju ja üsna palju ebapädevaid

Val, ma kirjutasin, et olemasoleva õigusloome raames on nad vajalikud. Näiteks jättes ära KA-st osakonna, mis tegeleb tammide lammutamise, MuA-ga jauramise ja "rõbajobstvo"-ga, on vaja eest saada ka need määrused. Või siis keskkonnaminist ära ametnikud, kes otsustavad, kas võid veele lähemale ehitada või mitte- tuleb tühistada haige veekaitse. jne, jne.

Üks küsimus on see, et neid on palju
Hoopis olulisem on probleem, et nad on kontraproduktiivsed

Kas need ametnikud on vajalikud, kes enam vähem toimiva asja suudavad peppu keerata?
LOOMAAIAST KESKLINNA VÄLJA | Ummikud Paldiski maanteel ajavad inimesi hulluks https://www.ohtuleht.ee/1114938/loomaai ... si-hulluks

kunn24 kirjutas: 20 Sept 2024, 19:39 Kas need ametnikud on vajalikud, kes enam vähem toimiva asja suudavad peppu keerata?
LOOMAAIAST KESKLINNA VÄLJA | Ummikud Paldiski maanteel ajavad inimesi hulluks https://www.ohtuleht.ee/1114938/loomaai ... si-hulluks

Just sellele ma viitangi...
Olgu nad siis olemas kui muidu ei saa
AGA PALUN ÄRGE TEHKE LIHTSALT MITTE MIDAGI

Urmas kirjutas: 20 Sept 2024, 13:17

Rein Sa kirjutas: 20 Sept 2024, 08:44 Kas ei saanud aru, hinnad tõusevad inflatsiooni tõttu niikuinii. Aga kui vähem köetakse katelt, siis tuleb vähem ka saastet, mis on loodusele kasulik.

Jah, hinnad tõusevad inflatsiooni tõttu nagunii, kuid praegu katlamajad hakkavad skeemitama oma tulude säilitamiseks ja suurendamiseks, sest inimesed on kortermaju soojustanud ja soojavajadus vähenenud, aga katlamajade omanike kasumisoovid ei ole vähenenud, vaid tulevikuplaanidesse on alati sisse kirjutatud kasumi suurendamine.

Rein Sa kirjutas: 20 Sept 2024, 08:44 Sinu jutu järgi olen ma ka loll, sest soojustasin oma maja. Kui enne soojustamist ostsin aastas 20 ruumi küttepuid, siis peale soojustamist ainult 10 ja sellestki jäi veel järele. Ka küttepuude hind on tõusnud, kui poleks soojustanud ja ikka ostnuks 20 ruumi, palju ma siis praegu maksaks? Tegelikult kütan praegu hoopis puitbriketiga, mille hind on küttepuudest palju odavam.

Võrrelda eramaja suurtest katlamajadest sõltuvate kortemajadega on väga vale näide.

Kui ma kütaks ahju oma metsast ise toodud puudega (metsa mul ei ole), siis ei saaks võrrelda kortermaja kaugküttega, aga kõikvõimalikud küttematerjalide tootjad on ka hindu tõstnud kordades, samuti ahjuehitajad, seega mingit vahet ei ole, kuna ma ostan ju ka kütet poole vähem, aga nemad tahavad oma kasumit ka, nii nagu katlamaja omanikud.

@ Rein Sa

Kui räägid inflatsioonist siis räägi siia juurde ka palga ja varahindade inflatsioonist
So kui midagi võrdled kasuta adekvaatseid numbreid
Ükski Sinu postitus ei sobi hetkel ühekski võrdluseks

EH.INS. kirjutas: 21 Sept 2024, 10:44 @ Rein Sa

Kui räägid inflatsioonist siis räägi siia juurde ka palga ja varahindade inflatsioonist
So kui midagi võrdled kasuta adekvaatseid numbreid
Ükski Sinu postitus ei sobi hetkel ühekski võrdluseks

Mida siin rääkida, inflatsioon ongi üks udune värk ja midagi kujundlikku, samas see tõstab konkreetse toote või teenuse hinda. Siin ju viriseti konkreetse kaugkütte hinna üle. Kui rääkida sissetulekute kasvust, kas kõigil tõuseb see võrdsete eurode võrra, on hulk inimesi, kellel ei tõuse üldse, aga nemad peavad ka konkreetseid hindu maksma. Sama protsentidega, mille tähendusest paljud aru ei saa ja millega on hea rahvast lollitada. Hiljuti oli Postimehes artikkel pensionite suurusest ja kui palju oli pensionäre erinevate summade gruppides. Seal selgus, et kõige väiksemad pensionid olid kuskil 100 euri juures, näiteks toitjakaotus pension ja kõige suurem pension praegu 16 tuhat kuus (nähtavasti mõni end. poliitik või kõrge riigiametnik). Toome kujundliku näite, seoses inflatsiooniga pensione tõstetakse kõigile VÕRDSELT 10% Kõige väiksem pension tõuseb siis 10 eurot ja kõige suurem 1600 euri kuus. Sinu mõte oli nähtavasti, et aga näed sissetulekud tõusevad KA. Mida see nüüd peaks näitama võrreldes kaugkütte hinnatõusuga? Oled vist ka kõrgepalgaline, kelle jaoks kaugkütte hinnatõus on tühiasi? Aga näiteks vaestele või töötutele jne. Postimehe artikkel pensionitest on siin, kes saab lugeda täisartiklit: https://majandus.postimees.ee/8007107/v ... ku-suuruse.
Või tahad öelda, et soojushulga tootmise vähenemine, kui majad on soojustatud, ei vähenda saastet? Mis ehitusinsener sa niisugune oled ?

Täiesti tavaline insener kellele meeldivad numbrid...
Ma ei taha öelda, et ei vahenda kütte saastet
Küll pole ilma numbriteta kindel, et vähendab KOGUsaastet
Issandast see soojustus ei tule

Rein Sa kirjutas: 22 Sept 2024, 10:18 Mida siin rääkida, inflatsioon ongi üks udune värk ja midagi kujundlikku, samas see tõstab konkreetse toote või teenuse hinda. Siin ju viriseti konkreetse kaugkütte hinna üle.

Sa vist ei saanud aru minu "virisemise" mõttest. Mind samuti ei koti kaugkütte hinnad, vaid mind paneb imestama inimeste sinisilmsus kui nad jäävad uskuma propagandat, et soojustamine TOOB KÜTTEKULUD ALLA ja inimesed hakkavad kodusooja eest vähem maksma. Põhimõtteliselt on soojustatud ja soodsa("odavama") kütteviisiga omanikel küttekulud tulevikus põhimõtteliselt samas suurusjärgus mis enne soojustamist. Pangalaen ja intressid veel pealekauba paarikümneks aastaks. Vähemalt meie kortermaja küll ei kavatse selle kampaaniaga kaasa minna nagu omaaegsed hurraarevolutsionäärid Aurora paugu peale. Ja sellest, et kui hankes mainida sõna Kredex, siis tööde hind tõuseb automaatselt Kredexi poolt kinnimakstava osa võrra. Lihtsalt olen näinud ja mulle on räägitud võrdlevatest pakkumistest.

...jälle mingi soga ajamine . Kas nii, kui on kaks kortermaja (kumbki 24 korterit näiteks), üks on soojustatud teine mitte , saavad samast kaugkütte jaamast energiat(kütet). Tahad öelda, et tehakse erinevad MWh hinnad soojuse müüja poolt?

kaimagk kirjutas: 22 Sept 2024, 18:19 ...jälle mingi soga ajamine . Kas nii, kui on kaks kortermaja (kumbki 24 korterit näiteks), üks on soojustatud teine mitte , saavad samast kaugkütte jaamast energiat(kütet). Tahad öelda, et tehakse erinevad MWh hinnad soojuse müüja poolt?

Sa vist ei ole viidatud artikleid mõttega lugenud. Ma ei ole veel mitte ühegi poe singiletis näinud, et oleks erinevad hinnad kahe singiviilu ostjale(kallim) või terve käntsaka ostjale(odavam). Soojamüüjad aga tahavad teha erinevad hinnad oma uue hinnapoliitikaga.

... u prooovi ikka veel lugeda, mis niisama mulised jälle. Sai ju öeldud, et saavad samast katlamajast sooja.....

EH.INS. kirjutas: 22 Sept 2024, 13:05 Täiesti tavaline insener kellele meeldivad numbrid...

Meenub see tuumaenergia 50 EUR/MWh jutt ja kindel teadmine, et Fermi teeb kõik oma rahaga. Ütleme nii, et mõne koha pealt on usk oluliselt tugevam, ütelgu numbrid mida iganes

Võtame nt 70-80 te panelkade soojustamine, kas "tasub ära" või mitte. Sinu eriala ja peaksid numbreid hästi teadma, mida need näitavad?

Urmas kirjutas: 22 Sept 2024, 18:05

Rein Sa kirjutas: 22 Sept 2024, 10:18 Mida siin rääkida, inflatsioon ongi üks udune värk ja midagi kujundlikku, samas see tõstab konkreetse toote või teenuse hinda. Siin ju viriseti konkreetse kaugkütte hinna üle.

Sa vist ei saanud aru minu "virisemise" mõttest. Mind samuti ei koti kaugkütte hinnad, vaid mind paneb imestama inimeste sinisilmsus kui nad jäävad uskuma propagandat, et soojustamine TOOB KÜTTEKULUD ALLA ja inimesed hakkavad kodusooja eest vähem maksma. Põhimõtteliselt on soojustatud ja soodsa("odavama") kütteviisiga omanikel küttekulud tulevikus põhimõtteliselt samas suurusjärgus mis enne soojustamist. Pangalaen ja intressid veel pealekauba paarikümneks aastaks. Vähemalt meie kortermaja küll ei kavatse selle kampaaniaga kaasa minna nagu omaaegsed hurraarevolutsionäärid Aurora paugu peale. Ja sellest, et kui hankes mainida sõna Kredex, siis tööde hind tõuseb automaatselt Kredexi poolt kinnimakstava osa võrra. Lihtsalt olen näinud ja mulle on räägitud võrdlevatest pakkumistest.

No aga inimesed ju räägivadki, kelle majad on soojustatud, et küttekulud langesid kellel poole võrra, kellel isegi rohkem. Jah peavad kinni maksma maja soojustamise kulud, aga mingil ajal on kulud ära ennast tasunud vähenenud küttekulude arvelt ja siis tuleb rahaline kasu võrreldes sellega, mida nad maksaksid siis, kui poleks soojustanud, lisaks muu kasu, endise külmetamise asemel mõnusas soojas toas elamine jne. Küttearved tõusevad niikuinii, kas soojustad või mitte. Ma elasin kunagi 15 aastat Lasnamäel soojustamata majas ja ema elas hiljem samasuguses soojustatud majas, kus oli talvel pidevalt 24 kraadi sooja, mina kunagi soojustamata majas niisugust "mõnu" küll tunda ei saanud. Ja mis pensionärist ema korterikuludesse puutus, siis need olid madalad, virisemiseks polnud põhjust, kuigi maja oli soojustatud, järelikult tasus soojustamine kohe ära. Ta elas küll 1-toalises korteris, oleks üksi elanud mitmetoalises, siis oleks arved suuremad, aga palgad on ka suuremad, kui pension.

Tere. "kulud ära ennast tasunud" on laialivalguv, ebamäärane ja väga subjektikeskne mõte. See on majandusanalüüsi teema:
kui suured investeerimiskulud+ekspluatatsioonikulud vs kui suured tulud;
kui tihedalt toimuvad täiendavad investeeringud remonttöödesse, mis suurendavad kulusid, aga mitte tulusid;
millise kestvusega on investeering: 10-15 aastat, 25-30 aastat, vm
kas investeeringuks kasutame ainult oma raha või ka kaaskodanike tagastamata finantsabi;
kas investeeringu tulusus on miinuses, 0, vähemalt 3,3 % (Eesti riigi võlakirjade intress), 7-8 %, või Planet42 võrreldav 20%;
Kõik jutustajad täiendava soojustamise tulususest võiksid teha ka vastava arvutuse, mitte rääkima käibetõdesid. See ei tähenda, et täiendav soojustamine ei võiks olla mõnele isikule tulus. Kindlasti pangale, kaaskodanike raha jaotajale, projekteerijale, arhitektile, järelevalvele, eksperdile, ehitajale, materjalimüüjale. Mõnikord ka tarbijale, mis sõltub tema majandusefektiivsuse kriteeriumist. Ja ka riigile, kes saab Brüsselisse raporteerida.
P.S. kulude tasuvus all ei saa mõista mugavuse ja kinnisvara väärtuse muutu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Pensionär peab hoolega arvestama, et kas ta ikka jõuab tulevikus korteris elada või tuleb kohe hakata suvilaputkat renoveerima.
Kaugkütte kasutajaid võib ees oodata aastaringne toasooja püsitasu
https://www.err.ee/1609258029/kaugkutte ... a-pusitasu

Konkurentsiamet näeb, et mõistlik on ka kaugküttes rakendada püsitasu, sest keegi peab tasuma majja tulevate torude töökorras hoidmise eest. Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab ütles, et püsitasu kasutamine kaugküttes on laialt levinud Põhjamaades ning nüüd võiks selle alused välja töötada ka Eestis.

Püsitasu võiks moodustada küttearvest umbes kolmandiku

Püsitasu on mõneti sarnane elektri võrgutasuga, mis moodustab meie elektriarvetest lausa 40 protsenti. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul on laias laastus toasooja kuludest kolmandik tööjõukulud, kolmandik küttesüsteemi hoolduskulud ja kolmandik kulub küttematerjali ostmisele. Ehk siis püsitasu võiks olla umbes kolmandik küttearvest, et katta küttesüsteemi toimimiseks vajalikud kulutused. Ta ütles, et tootjad põhimõtteliselt toetavad püsitasu kehtestamist, kuid selle kasutamise mõistlikkus sõltub piirkonna olemusest. Näiteks väikestes kohtades pole tema väitel säärase arvestuse pidamisel erilist mõtet.

Püsitasu tuleb maksta aasta läbi

Haab tõi näite, et kui näiteks maksta igakuist püsitasu 25 eurot, on selle võrra jällegi kütteperioodil arved väiksemad ehk tarbijal võiks olla ka lihtsam hinnatippude perioodil hakkama saada ja toasooja väljaminekud on stabiilsemad. Aga esmane eesmärk on tarbijate vahel küttesüsteemi ülalpidamise kulusid jagada proportsionaalsemalt.

"Muidu tekib olukord, kus endale lisaküttesüsteemi hankinud korteriomanikud sisuliselt kasutavad kaugkütet lühikest aega ainult eriolukorras, süsteemi ülalpidamise kulud jäävad aga igapäevastele tarbijatele."

Urmas kirjutas: 22 Sept 2024, 19:53

kaimagk kirjutas: 22 Sept 2024, 18:19 ...jälle mingi soga ajamine . Kas nii, kui on kaks kortermaja (kumbki 24 korterit näiteks), üks on soojustatud teine mitte , saavad samast kaugkütte jaamast energiat(kütet). Tahad öelda, et tehakse erinevad MWh hinnad soojuse müüja poolt?

Sa vist ei ole viidatud artikleid mõttega lugenud. Ma ei ole veel mitte ühegi poe singiletis näinud, et oleks erinevad hinnad kahe singiviilu ostjale(kallim) või terve käntsaka ostjale(odavam). Soojamüüjad aga tahavad teha erinevad hinnad oma uue hinnapoliitikaga.

Huvitav… minuarust on viilutatud sink ja juust letis ikka kallimad kui viilutamata. Ja kui kauplus juhuslikult müübki viilutamist nullhinnaga, siis on see teiste ostjate arvel…” kõiki kaasnevaid kulusid pole arvestatud” …

Püsitasu pole mitte sarnane elektri võrgutasuga vaid ainult selle ühe komponendi - ampritasuga…

Nagu eelpool viidatud - "tasub ära / ei tasu ära" on subjektiivne
Mina ei teosta arvutusi kellegi kolmanda eest - ma lihtsalt ei tea subjekti subjektiivseid kriteeriume kui neid pole lähteülesandega konkreetselt "lahti kirjutatud"
Oskan teha arvutusi enda eest
Ainult majanduslikust aspektist lähtudes pole mingi ime kui kuluoptimaalseimaks osutub mitte millegi tegemine
Aga selles foorumis toodud "tasuvusarvutused" on vägagi primitiivsed - nii lihtsalt ei arvutata
Ja olengi viidanud - jätaks kommentaarist välja "tasuvuse" ja polegi probleemi

PS
Tolle hetke parim teadmine Fermi kohta oli see mis oli
Niipea kui Fermi mainis "aga mina tahan ka" postitasin siia ka vastava kommentaari

võhik kirjutas: 23 Sept 2024, 14:03 Huvitav… minuarust on viilutatud sink ja juust letis ikka kallimad kui viilutamata. Ja kui kauplus juhuslikult müübki viilutamist nullhinnaga, siis on see teiste ostjate arvel…” kõiki kaasnevaid kulusid pole arvestatud” …

Sa vaatad valest letist. Vaata ikka selle leti poole, kus on kaal.