Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

Siin on ikkagi teemaks päikesepaneelide hinnad.
Alanevad endiselt.
Siin on otse välja kirjutatud, et ka DDP Euroopasse on saadud lausa 0,08 €/W.
https://www.pv-magazine.com/2025/01/17/ ... ectations/
See vatt toodab aastas kWh, seega mõnes riigis saab paneeli enese hinna juba aastaga tasa..
muu juurdekuuluva kola maksumuse tagasiteenimine võtab rohkem aega ...

[2korda2]

Juba kirjutasin - juhuelektri tootjate tasuvus kukub turu osakaalu tõustes oluliselt. Seejuures see kukkumine ei ole lineaarne vaid pigem midagi pankranniku poole liikumist meenutav - esiti suhteliselt aeglane langemine asendub ühes punktis konkreetse ära kukkumisega.
trebla teeb siin juhuelektri propageerijate tüüpvea - keskmistab. Kui päikeseelektri tootjate osakaal muutub turgu mõjutavaks (minu hinnangul ca 30-50% vastava tunni tarbimisest), siis kukub elektri hind väga järsult. Sellises olukorras päikesepaneeli omanik ei müü oma toodetut keskmise hinnaga - ikka väga oluliselt odavamalt. Kes sel teemal silma peal hoiab, siis tõenäoliselt märkas, et veel septembris liideti meil võrguga olulises mahus paneele. Juba möödunud suvel kukkus elektri hind päikeselistel tundidel väga odavaks. Järgmisel suvel on olukord veel hullem.
Sama teema on tuulega. Lisaks Sõnajalgade epopöale on viimase aasta jooksul väga olulised mahud tulnud Sopi-Tootsi pargist (pmst on Eesti tuulikute võimsus paari aastaga kahekordistunud). Leedus on tuuleparkide kasv veelgi kiirem. Soomes mahud juba väga korralikud (kui kaablid terved, siis mõjutab meid ka).
Kokkuvõttes: kui vastav juhuelektri generaator toodab, siis on elekter tõenäoliselt väga odav (pakkumist on palju).
Kokkuvõttes aga pole juhuelekter sugugi nii odav. Maailmas on viimase kolme aasta jooksul kogu sektor järjepanu teatanud rekordilistest kahjumitest. Alustasid tuugenitootjad (n: Siemens) - eeldatust oluliselt rohkem probleeme uute tuulikutega (kasvanud garantii- ja hooldustööd). Seejärel ridamisi paneelitootjaid ja viimasel aastal juba operaatorid - teatatakse kas plaanide külmutamisest või lihtsalt kahjumitest. See on selge signaal - senised hinnatasemed ei ole lihtsalt jätkusuutlikud. Sektoris toimub turuvõitlus ja võideldakse pmst reservide arvelt - kes kauem pinnal püsib jääb ellu ja hakkab turgu valitsema.
Loomulikult võib juhtuda, et just nüüd on õige hetk paneele osta - saad odavalt kätte. Teenida aga nendega enam ei õnnestu - oma tarbe katmiseks (kui seda on keskmisest rohkem) võib olla OK (kuigi ka siin tekitab küsimusi võrgutasu planeeritavad muudatused kus järjest suurem osa arvest moodustab püsitasu -> oma tootmisega enam võrgutasu võrreldaval määral kokku ei hoia).
Mina hoian hoopis silma peal akudel. Vabalt võib juhtuda, et 5-10kWh akusid on ühe eramu vaatest lähemal ajal oluliselt parem investeering - tarbid võrgust ainult kõige soodsamaid tunde.

[trebla]

Ma ei väidagi, et paneelidega teenida saab.
Kas oma auto omamisega saab teenida ( kui just taksojuht ei ole )?
Aga ometi on pea igal perel auto, või pigem mitu.
Paneelid on vahend inimese(leibkonna) jooksvate energiakulude (ka rahaliselt) nulli viimiseks.
Sarnaselt autoomanike transpordikuludega....
Ägedamad tegijad keelduvad ka isegi Euroopasse lendama... ikka tankimata Varssavisse ja kahe päevaga Itaaliasse...

[trebla]

Ei saa jätta veel ühte ennustust lisamata.
https://www.pv-magazine.com/2025/01/23/ ... e-in-2025/
See puudutab paigaldusmahtusid - selle ennustaja arvates toimub tänavu langus... ?
Ennustati langust ka Covidi aastal - pärast selgus, et oli "ainult" miski 20% tõus vist.
Kunagi 2010 aasta kandis vist siiski oli korra ühel aastal tõesti langus kah...

Isegi see 2024 aasta kogumaht - 493 GW (DC) - eks paari kuu jooksul selgub täpsem number.

PS Eesti tootja on kah uudistesse sattunud:
https://www.pv-magazine.com/2025/01/23/ ... -coverage/



Veel : - väidetakse, et nüüd on siis tõesti see moment, kus paneelide hinnad pööravad tõusule..
https://www.pv-magazine.com/2025/01/22/ ... rossroads/

[trebla]

Tootmishinnad püsivad ikka stabiilsed https://www.pv-magazine.com/2025/02/14/ ... entiments/
Alla 10 sendi Wp. Kes oleks julgenud sellest unistada aastal 2008, kui me siin päikesepaneelide ümber jahuma hakkasime..
Küll aga hargneb sealt artikli alt teine teema, kuidas Trump hakkab möllama toetuste ümber
https://www.pv-magazine.com/2025/02/17/ ... gy-grants/
Ja sealt omakorda igasugu artikleid muude riikide toetuste ja toodetud elektri tagasiostuskeemide kohta
https://www.pv-magazine.com/2025/02/17/ ... to-500-kw/
https://www.pv-magazine.com/2025/02/17/ ... ve-prices/
Hiina ise lõpetab sellest suvest uutele projektidele FIT-tariifid ära. https://www.pv-magazine.com/2025/02/12/ ... s-pricing/
Sealjuures on Hiina saavutanud juba mullu oma 2030 aastaks seatud PV toodangu - ehk 6 aastat varem...

Euroopa Liidu kõige ekvaatorilähedasem riik https://www.pv-magazine.com/2025/02/14/ ... y-in-2024/
...paigaldas veel mullu päikesepaneele netoarveldussüsteemidega.... loomulikult jäävad nii jänni - igaühele on juba ette garanteeritud "tasuta" ja pm "piiramatu mahuga aku" . Kommentaarides aga mainitakse ära, et tulemas on Kreeka- Küprose merekaabel (muide pikendatakse hiljem Iisraelini) . Ilma välisühendusteta ei saa hakkama ei Muhu saarel, Küprosel ega Baltikumis. Märjamaal ammugi mitte...
Kusjuures artiklis on huvitav lause - ületootmine on probleemiks sügisel ja kevadel, mitte suvel - siis ilmselt jahutatakse kogu toodang ära...

[Kalvis]

Väike märkus. Avariielektrijaamad ei ole gaasiturbiinjaamad vaid kolbmootoriga jaamad.Peavad need jaamad suutma elektri toota ja võrgusagedust hoida vähemalt 10-15 minuti pärast. Väheke lugemist ja harimist: https://www.elering.ee/sites/default/fi ... skmine.pdf

Täiesti OT:
Tegelikult on avariijaamadeks mistahes kiireltkäivituv (15 min) jaam. Soomes on selleks gaasturbiinjaam, lätlastel Daugava üks plokk jne... Kuskil (vist austraalias oli isegi akupank)

[trebla]

Eesti paneelinduse hinda kah uuritud :
https://www.pv-magazine.com/2025/04/01/ ... e-baltics/

[EH.INS.]

Eesti paneelinduse hinda kah uuritud :
https://www.pv-magazine.com/2025/04/01/ ... e-baltics/

Ei saa tõsiselt võtta...

...stronger policy interventions are needed to accelerate solar adoption in multi-apartment buildings...

Mida rohkem seda halvem tarbijale...

[kunn24]

Loos on mõiste LCOE, mille lahtiseletus:
https://ee.dsnsolar.com/info/lcoe-level ... 67030.html

[EH.INS.]

Loos on mõiste LCOE, mille lahtiseletus:
https://ee.dsnsolar.com/info/lcoe-level ... 67030.html

Ära usu hülge möla...
PV LCOE siin viidatud kontekstis so PV Magazine kontekstis on jura
Sest pole sees kõik komponendid
Võiks ikka adekvaatselt hinda kujutada:
- PV-süsteemi otsesed kulud
- Hooldus- ja asendamiskulud
- Võrgu laiendamise ja tugevdamise kulud
- Reservvõimsuse ja juhitavate elektrijaamade hoidmiskulud
- Salvestus
- Turuhinna dünaamika mõju PV müügihinnale
JNE
Ja sama asi ka tuulikute puhul

[trebla]

Kui ennustamisest rääkida, siis siin saab IEA kriitikat pideva allapoole möödapaneku eest:
https://www.pv-magazine.com/2025/04/11/ ... velopment/
On ju seda saanud ka siin mainida.
Parem pole ka mulluste numbrite seis - sakslased on leidnud miskid teised numbrid:
https://www.pv-magazine.com/2025/04/15/ ... w-in-2024/#

Kunagi suht hiljuti ennustati, et 1 TW aastase paigalduseni jõutakse 2030, nüüd aga mine hullu tea - juba järgmisel aastal äkki juba?
Vana tuntud loosung "Viisaastak 4 aastaga ! " ei paista kehtivat.. pigem "Kuusaastak kahe aastaga ! "

Kuid energiatarbimise kogunumbrite koha pealt olla IEA ennustused vägagi õiged...

Samas ei saa jätta märkimata, et oleme siiski alles päikeseenergia kasutama hakkamise algfaasis....
https://www.pv-magazine.com/2025/01/13/ ... continues/

[Lauri234]

Hetkel parim hind Eestis ükshaaval ostes? https://online.depo.ee/product/496701
Elektriosakonnas sain neid näha ja katsuda. Pane kasvõi kohe 1 käru peale ja autosse.
Depos hinnad on kohal odavamad kui Depo netipoest ostes. Alla 70€ oli midagi. 435W bifacial paneel.
Hea aiamaterjaliks

[Vko]

Palju see kokkuvõttes maksma läheb, kui ostagi see 1 paneel ja seda max. 435 W võimsust 230 V vahelduvvooluga reaalselt tarbida tahaks (ilma võrguühenduseta. Võrguühenduse olemasolul pole seda jura ju mõtet panna)? Ilmselt otse paneelist tarbimisega poleks suurt midagi peale hakata, kuidas vaataks toas telekat kui vahepeal pilv päikese ette tuleb.

[Ardi]

Palju see kokkuvõttes maksma läheb, kui ostagi see 1 paneel ja seda max. 435 W võimsust 230 V vahelduvvooluga reaalselt tarbida tahaks (ilma võrguühenduseta. Võrguühenduse olemasolul pole seda jura ju mõtet panna)? Ilmselt otse paneelist tarbimisega poleks suurt midagi peale hakata, kuidas vaataks toas telekat kui vahepeal pilv päikese ette tuleb.

Kui võrguvoolu pole taga, siis on vaja kindlasti akulahendust, ehk off-grid süsteemi, miski peab stabiliseerima seda, kui pilv ette tuleb.

[Vko]

Olekski huvitav teada, et palju see lahendus kokku maksma läheks. Hõisatakse 70 eurose paneeli hinna üle, aga palju reaalselt läheb, nii et seda paneeli elektrit ka kasutada saab. Loomulikult võimaliku kindlustusjuhtumi jaoks peaks elektriühendused tegema pädev elektrik.

[kunn24]

Kui hakkad "asjalikke" tingimusi lisama, läheb hind nagu rakett üles.
Kui on konkreetne küsimus, anna korralikud lähteandmed.

[Vko]

Oletame, et elan kusagil metsas ilma võrguühenduseta, elektrit suhteliselt säästlikult kasutades- suuri elektritarbijaid ei ole, max. 250 W võimsusega telekas ongi suurim, lisaks ehk paar max 15 W LED-lampi ka põlevad. Sel ajal kui telekas ei tööta, võib töötada arvuti, ilmselt umbes sama võimsus. Telekas ja arvuti ööpäevas kokku kuni 12 tundi, valgustus ehk pimedal ajal 15 tundi. Kokkuvõttes maksimaalne võimsus ~300 W ja ööpäevas oleks vaja ~3,5 kWh. Reklaami järgi on ju tavainimese jaoks kõik kena, paneeli võimsus 435 W. Kui aga seda "lõbu" aastaringselt tahta, siis vist tuleks päris palju paneele panna, et olematu päikesega päevadel ka hakkama saaks ja samas akude mahutavus üle mõistuse ei peaks olema.

[ping]

Oletame, et elan kusagil metsas ilma võrguühenduseta, elektrit suhteliselt säästlikult kasutades- suuri elektritarbijaid ei ole, max. 250 W võimsusega telekas ongi suurim, lisaks ehk paar max 15 W LED-lampi ka põlevad.
Sel ajal kui telekas ei tööta, võib töötada arvuti, ilmselt umbes sama võimsus. ...

Siin ei paista küll mitte kuskilt "säästlikku kasutamist".

Igasususe tegutsemise aluseks on planeerimine ja ökonoomset elektrikasutust planeerida saab alles siis, kui on selge oma elamise energiavajadus.
Kõige odavam on "kulutamata energia".

[Vko]

Kui on ikka korralik suur telekas, siis umbes selline maksimaalne võimsus on antud ja peaks sellega arvestama (reaalselt muidugi ta maksimumvõimsust ei tarbi koguaeg). Suure toa puhul 30 W lampe on miinimum kui ei taha "sea silma" valgel istuda. Ok, kuidas ja milliste seadmete vahel neid võimsuseid ja tarbimisi jagada, max 300 W võimsust ja 3,5 kWh ööpäevas on säästlik igal juhul.

[ping]

.... 3,5 kWh ööpäevas on säästlik igal juhul.

Kui rääkida võrguvabast elamisest, siis peab aastaringseks elamiseks vajalike seadmete ostmiseks, sellise priiskamisega, päris palju pappi olema.

[Vko]

Seda ongi vaja teada, kui palju? Tarbimine on ju max 300 W ja 435 W päikesepaneel maksab 70 eurot, algus tundub paljutõotav...

[Urmas]

Telekas ja arvuti ööpäevas kokku kuni 12 tundi, valgustus ehk pimedal ajal 15 tundi. Kokkuvõttes maksimaalne võimsus ~300 W ja ööpäevas oleks vaja ~3,5 kWh.

Kodus ei saa telekat vaadata? Osta metsamajja parem tahvelarvuti, need ei maksa põhimõtteliselt mitte essugi. See töötab ka õhu kaudu(4 või 5G). Söögi tegemiseks osta 20€ eest kahe auguga gaasipliit, suure gaasiballooni(punane) jaoks tee üks huvireis Läti Vabariiki(Varsti tuleb Sigulda lillelaat) ja vaheta seal põhimõtteliselt teepeal jäävas suvalises bensukas täis ballooni vastu. See veneaegne punane ballooni on peagu 2x suurema mahtuvusega ja peaagu 2x odavam kui meite bensukates kõige suuremad AGA või kellegi teise firma omad. Mõne juttu, et punased gaasiballoonid on EV-s keelatud, saada pikalt ja küsi, et miks siis Läti Vabariigis on lubatud kui Läti Vabariik on on samuti EL liikmesriik ja Lätile kehtivad täpselt samasugused EL nõuded gaasiballonide turvalisusele. Minu arvates on AGA ja teised kodumajapidamisgaasi müüvad ettevõtted ühtkomateist pistnud ämma öökappi. Ainult arvamus, fakte ei ole! Sul jätkub oma metsamajas ühest punasest balloonist vähemalt 3-4-5 hooajaks, kui sa just suguharu jaoks hoidiseid ei hakka kuumutama.
Muide, majapidamisgaas peaks EL mõistes kah olema igati roheline.

[eerik2]

Seda ongi vaja teada, kui palju? Tarbimine on ju max 300 W ja 435 W päikesepaneel maksab 70 eurot, algus tundub paljutõotav...

Nagu eespool öeldi - anna mulle konkreetsed lähteandmed ja ma ütlen täpselt, mida ja kui palju vaja on. Nüüdseks juba 7 aastat täisoffgrid jaama kogemust.

[Vko]

Mis andmeid seal veel peale maksimaalse võimsuse ja ööpäevase tarbimise vaja on? Kogu elekter oleks vaja saada päikesepaneeli(de)st.

[kunn24]

Teleka kasutuskoefitsenti on näiteks vaja. On väga oluline vahe, kas 300 W telekas on sisselülitatud 10 min või öp läbi.
Paneelide puhul on vaja arvestada, kui ilm läheb kehvaks, siis nende max võimsus tuleb jagada ca 50-ga, et saada midagigi. Ja lisaks tuleb kalkuleerida toodangu ajaakna pikkust ning jagada see öp peale ära.

Näide, öp-s vaja 2 kWh. Talvel oleks tootmise ajaakna pikkus 6 h. Paneelist tulev võimsus halvimal juhul peaks olema 2/6= 0,33 kW.
Korrutame selle 50-ga, saame paneelide paigaldusvõimsuse 16,5 kW. Sellisele projektile ma kirjutaksin alla, kui tahta aastaringselt olla offgridis 2 kWh öp-s. Ja siis tuleb talvel paneele hooldada, st lumi maha lükata. KIndlasti peavad kõikidel paneelidel olema optimeerijad, et 1 paneeli jama puhul (madalalt paistva päikese puudevarjud) ikkagi toodaksid. Akude mahtuvus minimaalselt ca 5 päeva energia jaoks, st 10 kWh, et päris hullud ajad ka üle elada, inverteri võimsuseks 10 kW või 1f 6 kW.
Varugenerator peab selle juures ikka olema.
NB! Suvel võib saada sealt ka 100 kWh öp-s, kuid see pole näitaja.