Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas: 27 Nov 2024, 11:30 PP pole tootmine läinud odavamaks aga kasutegurit on õnnestunud tõsta ja per watt on see veidi hinda alandanud. Paraku teoreetiline piir läheneb.
akudel on füüsika vastu - mahtuvus oleneb vaid metalli pindalast ja see oleneb metalli hinnast.

6 või 10 senti vatt paneeli hinnaks ei ole ju " veidi".
https://www.pv-magazine.com/2024/11/21/ ... ard-trend/
Ja sellise hinnaga toimuvad ka reaalsed tehingud.
https://www.pv-magazine.com/2024/11/29/ ... at-0-10-w/


Tehnoloogia areneb...
Vana tuntud lugu kuidas kunagi kellelegi anti kallist alumiiniumist valmistatud medal odavamast metallist ( oli see nüüd kuld või plaatina ?) keti otsas....
Ja Napoléon III lasi teha oma erilistele külalistele alumiiniumist söögiriistu, samal ajal kui teised pidid leppima kuldsete või hõbedastega.

Asjaga tegeletakse
https://www.pv-magazine.com/2024/11/28/ ... yd-huawei/

Tehnoloogia on PP-del sama mis mitukümmend aastat tagasi. Jah 50 aastat tagasi ei kasutatud räni vaid ?galliumarseen? ja see oli üsna vilets võrreldes räniga. Tehnoloogias endas on muutusteta sellest ajast alates kui pn siire avastati. PP pole midagi muud kui aknaga pn siire.
Peamine areng ongi räni kõrgemas puhtusastnes ja kasutegur on tõusnud ka pn siirde peenematest kihtidest.
Paneelide hinna lõviosa on ikka seesama ülipuhta pn siirde suure pindalaga tootmine. Ülipuhta räni tootmine on energiamahukas. ja parem puhtusaste toodab vähem praaki - odavdab toote hinda.
Lugesin - puhtusastet on suudetud tõsta rohkem tui tuhat korda ja see on kordades vähendanud praaki - mis tähendab ka lõpptoote hinna vähenemist vaat et kordades.
Kuid see on kahjuks eksponentsiaalne. Tõstes puhtusastet 2 korda, kasvavad kulud 2 korda, võit on aga vaid toote hind /2. Ehk mingi hetk kaasneb küllastus. Veel on arenguruumi, mida rohkem jõutakse teoreetilisele maksimumile lähedamale, seda aeglasemalt hind langeb.

alumiiniumiga oli omapärane lugu. alguses oli kallis valmistada, kui avastati eletrolüüsi meetod siis kukkus hind odavaks. Täna ongi põhiline hinnakomponent energia hind. Tooda kuidas tahad hinda enam odavamaks ei saa. PP ootab ming hetk sama saatus. (kui ma ei eksi siis laboris on saadud peaegu teoreetiline maksimum st. 50% kasutegurit - praegu on müüdavatel 25% viis aastat tagasi oli 15% - siit see hinnalangus müügis tuligi)

Kalvis kirjutas: 01 Dets 2024, 10:09 ... Jah 50 aastat tagasi ei kasutatud räni vaid ?galliumarseen? ja see oli üsna vilets võrreldes räniga. ...

Galliumarseniid suure pindalaga kvailteetsete kristallide tootmine samal meetodil kui ränist, on praktiliselt võimatu ja sõltuvalt tehnoloogia erinevusest on galliumarseniid pooljuhid ränist palju kallimad.
https://et.wikipedia.org/wiki/Galliumarseniid

Üks meetod õhukese galliumarseniidi kilega päikesepaneelide toomiseks on amofoteerse germaaniumi kihile galliumarseniidi sadestamine. Substraadiks kasutatakse metallilist klaasi või planaarset räni. Amfoteerset tugevalt legeeritud germaaniumikihti kiiritatakse kõrge energiaga kiiritusega, mis tekitab kristalli kindla (001) ja (111) orientatsiooniga sadenemistsentrid. Metallorgaanilise keemilise sadestaminega aurufaasist kasvab galliumarseniidi epitaksiaalne kiht mööda pinda lateraalselt. Selle meetodiga saab toota üle 20% kasuteguriga päikesepaneele.[9] 2012. aasta seisuga toodab väidetavalt maailma kõige suurema kasuteguriga seeriatootmises olevaid päikesepaneele ettevõte Solar Junction. Nende kasutegur on 43,5%. See on valmistatud galliumarseniidi baasil ja töötab päikesevalguse peeglite abil kontsentreerimise põhimõttel. Päikesepaneel koosneb kolmest eri lainepikkust neelavast kilest.[10] Galliumarseniidi baasil valmistatud päikesepaneele kasutatakse satelliitides ja kosmoselaevades.

Kallid lapsed Kalvis ja ping.Transistor hakkas ikka germaaniumist 1965a. Galliumarseeni hind on kosmos. Germaaniumi gramm 1usd. Olen ise nn pv mooduleid teinud vene P14 transistori al kapsli mahalõikamisel ja pn siirded jadas ja tester TL_4M pinge näidu 9V DC saanud. Aaasta oli siis 197xx

Riio12 kirjutas: 02 Dets 2024, 19:26 ... Transistor hakkas ikka germaaniumist 1965a. ...
Aaasta oli siis 197xx

Mul on alles pakendis transistor П1Б tootmisaastaga 1957.
Selline: http://www.155la3.ru/p1.htm

Kuidas te nüüd kommenteerite seda situatsiooni?
https://www.err.ee/1609566643/saksamaa- ... ine-kuusis

https://www.pv-magazine.com/2024/12/20/ ... -year-end/
Tootjatevaheline konkurents on ka Hiinas hinnad nii alla tagunud, et kasumid vähenevad.
Ehk ka kommunistlik majandussüsteem, mis venemaa näitel oli äärmiselt ebaefektiivne ja kallis, on Hiina variandis osutunud efektiivseimaks?

Päikesepaneeli peamised kulukomponendid täna on : alumiinium, klaas ja hõbepasta.
https://www.pv-magazine.com/2024/12/30/ ... ry-prices/
Räni ise on juba teisejärguline, ehk neljandal kohal...

trebla kirjutas: 03 Jaan 2025, 21:39 Kuidas te nüüd kommenteerite seda situatsiooni?
https://www.err.ee/1609566643/saksamaa- ... ine-kuusis
....

Täitsa tavaline ahnus, kus müüjad rahaahnusest tegid ostjatele selgeks, et neil on vaja vähemalt 15kW inverterit ja max kWh tootluse poole suunatud paneele.

https://www.err.ee/1609566643/saksamaa- ... ine-kuusis
Loomulikult lähevad pankrotti, sest see PV värgindus meenutab mulle selle sajandi alguse ehitusbuumi, kus taksojuhid, kokad ja paljude teiste erialade esindajad hakkasid ehitajateks ning nendest tekkis üleküllastus. Lisaks, need, kes tahtsid endale paigaldada PV paneele on seda teinud ja arvestades paneelide pikka kasutusaega(siin räägitakse vist 25+ aastast), siis enne seda tähtaega ei hakata paneele vahetama ehk nende osas puudub nõudlus. Lisaks on riigid hakanud eraisikute poolt ühisesse võrku antava elektri kraane kinni keerama ehk puudub kiire rikastumise võimalus ja uusi PV paneelide tahtjaid enam ei lisandu nii kergelt. Lisaks ei saanud ma aru idufirmast, kes planeeris oma jätkusuutlikust riigiabile? Mingi riigipalgalise mõtlemine?

Idufirma Zolar, mis on alates selle loomisest 2016. aastal saanud ligi 300 miljonit eurot rahastust, teatas septembris, et loobub päikesepaneelide müügist majaomanikele ja koondab enam kui 50 protsenti oma 350-liikmelisest tööjõust.

Iga aasta 37,5 miljonit eurot!!! Nagu Kreisiraadio sketš- "Võta, aga pane tagasi".

ping kirjutas: 03 Jaan 2025, 23:05

trebla kirjutas: 03 Jaan 2025, 21:39 Kuidas te nüüd kommenteerite seda situatsiooni?
https://www.err.ee/1609566643/saksamaa- ... ine-kuusis
....

Täitsa tavaline ahnus, kus müüjad rahaahnusest tegid ostjatele selgeks, et neil on vaja vähemalt 15kW inverterit ja max kWh tootluse poole suunatud paneele.

Saksamaa päikeseenergia koguvõimsus 2024. aasta seisuga on umbes 76 gigavatti (GW). Saksamaa rahvaarv on ligikaudu 83 miljonit, seega:
76 GW ÷ 83 miljonit = 0,916 kW elaniku kohta.
See tähendab, et Saksamaal on paigaldatud umbes 916 vatti päikeseenergia võimsust elaniku kohta.

Kui vaadata Eleringi kodulehelt:https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos
siis jagades 1,114 GW 1,3 miljoni inimese peale saame 857 vatti elaniku kohta...
Pankrotilainest pole kuulda....

Artiklist "2024. aastal lisas Saksamaa 16 gigavatti uut päikeseenergia võimsust, võrreldes 15 gigavatiga 2023. aastal ja seitsme gigavatiga 2022. aastal." Hetkel koguvõimsus Saksamaal 94,3 GW (ISE järgi). https://app.electricitymaps.com/zone/DE/24h Siit saab ka riikidekaupa reaalajas enerigia turu hindu vaadata.
Talvisel pööripäeval on "päikeseteemalisi" artikleid kirjutatud aastaid. (ala hapukurgi hooaeg)
Kalvisele , https://elering.ee/taastuvelektri-toetus
tuleb siis kokku 80 miljonit 2024a. Tume ja Para WEB-ides toetused kõiguvad 2,5 ...2,6 miljardi vahel (pea 20 % riigi eelarvest!) .

trebla kirjutas: 04 Jaan 2025, 14:56

ping kirjutas: 03 Jaan 2025, 23:05

trebla kirjutas: 03 Jaan 2025, 21:39 Kuidas te nüüd kommenteerite seda situatsiooni?
https://www.err.ee/1609566643/saksamaa- ... ine-kuusis
....

Täitsa tavaline ahnus, kus müüjad rahaahnusest tegid ostjatele selgeks, et neil on vaja vähemalt 15kW inverterit ja max kWh tootluse poole suunatud paneele.

Saksamaa päikeseenergia koguvõimsus 2024. aasta seisuga on umbes 76 gigavatti (GW). Saksamaa rahvaarv on ligikaudu 83 miljonit, seega:
76 GW ÷ 83 miljonit = 0,916 kW elaniku kohta.
See tähendab, et Saksamaal on paigaldatud umbes 916 vatti päikeseenergia võimsust elaniku kohta.

Kui vaadata Eleringi kodulehelt:https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos
siis jagades 1,114 GW 1,3 miljoni inimese peale saame 857 vatti elaniku kohta...
Pankrotilainest pole kuulda....

Mida sa kuulda tahad, kui Saksas töötab ühes firmas (ametiühingu kaitse all) 350 koolitatud töötajat aga meie väikefirmades ongi ainult kontorirahvas ja paneele laotavad vähempakkumise võitnud suvalised jorsid?
Jorsid jätkavad endist tööd nagu varem ja kontorirahvast ei ole nii palju, et kisa oleks kuulda.

Jah, minu viga.. kasutasin AI poolt antud numbrit mis , tuleb välja, käis 2024 aasta alguse kohta. 2024 aasta lõpuks on Saksamaa ületanud 1 kWp per kärss taseme. Selle on juba ületanud Euroopas esimesena Holland ja vist ka Belgia?
Kas Eesti ületab selle taseme tänavu?

.. ja paneele laotavad vähempakkumise võitnud suvalised jorsid?....

Ma siin ühes kõrvalteemas tõin lingid, kus USAs pandi paneelipõldudel robotid paneele koormast raami peale toimetama... ehk automatiseeriti esimesena ära just nende kõige suvalisemate jorsside töö..
Kuna, eriti seal riigis, ettevõtja ei tee midagi mittekasulikku, siis nende suvaliste transajorsside töö tundus ülearune kulu....?

Urmas kirjutas: 04 Jaan 2025, 07:20 Lisaks ei saanud ma aru idufirmast, kes planeeris oma jätkusuutlikust riigiabile? Mingi riigipalgalise mõtlemine?

Idufirma Zolar, mis on alates selle loomisest 2016. aastal saanud ligi 300 miljonit eurot rahastust, teatas septembris, et loobub päikesepaneelide müügist majaomanikele ja koondab enam kui 50 protsenti oma 350-liikmelisest tööjõust.

Iga aasta 37,5 miljonit eurot!!! Nagu Kreisiraadio sketš- "Võta, aga pane tagasi".

Mõiste "rahastus" ei tähenda "riigiraha eraldamist/kasutamist". Idude käivitamise etapis rahastatakse neid kõiki. Absoluutne enamus rahast on erasektorist. Õigupoolest on riigi raha kasutamine idunduses üpris harv nähtus. Meil siin planeeriti EAS alla idu-spetsiifilise üksuse/fondi loomist aga õnneks jäi asi ainult paberile - riigi asi ei ole riskikapitalisti mängida!
Mis puudutab päikese ja tuule (loe: juhitamatute) energiatootmisviiside jätkusuutlikkust, siis need saavadki hästi toimida vaid olukorras kus vastava tootmisviisi turuosa on suhteliselt tühine. Turuosa kasvades kukub kasumlikkus kiirelt. Seejärel tulevad toetuste nurumised ja seejärel juba solgitud energiaturg.

Mis puudutab päikese ja tuule (loe: juhitamatute) energiatootmisviiside jätkusuutlikkust, siis need saavadki hästi toimida vaid olukorras kus vastava tootmisviisi turuosa on suhteliselt tühine.

Mis on "tühine" turuosa ? Saksamaal (tuul +päike) 40 % , mitmetes muudes riikides on see ületanud 20 % (Austraalias juba 2023 ja vast Hiinas 2024 ?) isegi USA-s 15 %.
https://ourworldindata.org/grapher/elec ... HN~AUS~USA

Enamuses osast Maal on vaja eeskätt ööpäevast salvestust ja akude buum on alles algusjärgus.
Seega ka PV energia kasutuselevõtt on alles algusjärgus ehk lähikümnendil mitmekordistub...

Kui aga 20 % mitmekordistub, siis on see 40 % - 60% - 80% ...?

trebla kirjutas: 16 Jaan 2025, 12:33 Enamuses osast Maal on vaja eeskätt ööpäevast salvestust ja akude buum on alles algusjärgus.
Seega ka PV energia kasutuselevõtt on alles algusjärgus ehk lähikümnendil mitmekordistub...

Ja sellega langeb ka elektri hind. Varsti ei maksa elekter aprillist-oktoobrini, päikesetõusust päikeseloojanguni keskmiselt mitte rohkem kui 1-2 senti 1kw + maksud. Ehk sama palju kui müügimarginaal, PV omanikele kurb lugu.

kaller kirjutas: 16 Jaan 2025, 22:45 Ja sellega langeb ka elektri hind. Varsti ei maksa elekter aprillist-oktoobrini, päikesetõusust päikeseloojanguni keskmiselt mitte rohkem kui 1-2 senti 1kw + maksud. Ehk sama palju kui müügimarginaal, PV omanikele kurb lugu.

Jah just selleks peakski tootjatele maksma NPS hinda aga mitte Maksumaksjate rahast.
Looduslik iseregulatsioon on täesti olemas aga poliitikutele meeldib ikka teiste raha omadele jagada vastutustundetult.

kaller kirjutas: 16 Jaan 2025, 22:45 Ja sellega langeb ka elektri hind. Varsti ei maksa elekter aprillist-oktoobrini, päikesetõusust päikeseloojanguni keskmiselt mitte rohkem kui 1-2 senti 1kw + maksud.

Minu mälu järgi on tumerohelised, rohelised ja poliitikud kogu aeg korrutanud juttu, et päikese- ja tuuleenergia on tasuta. Mille eest nüüd siis raha tahetakse küsida? Kui nüüd saaks veel igasse metsatallu elektri ka sisse+nõukogude või mis iganes erakonna võim ja ongi meil maailmas esimesena kommunismus.

Kalvis kirjutas: 17 Jaan 2025, 07:25Jah just selleks peakski tootjatele maksma NPS hinda aga mitte Maksumaksjate rahast.
Looduslik iseregulatsioon on täesti olemas aga poliitikutele meeldib ikka teiste raha omadele jagada vastutustundetult.

Väidetavalt ka kõikidel teistel energiatootmisviisid on moel või teisel rahastatud maksumaksja rahast. Enamus maailma tuumajaamu on rajatud riiklike projektidena ehk maksumaksja raha eest. Ka Eesti armsa põlevkivi puhul on räägitud, kuidas sellest toodetava elektrihind ei ole kunagi olnud kulupõhine hind, vaid doteeritud. Nt põlevkivi ja üldse fossiilide puhul tuleks arvestada kogu ahelat, kas karjäärid kaevandused ja nende ammendumisel alade taastamine on elektrihinnas või mitte.
Samuti kui rohepöörde allikat ehk fossiilenergial põhinevat reostuspilti vaadata, kus reostamine on olnud tasuta, kui see ära lõpetada ehk võid rahvuslikku põlevkivi või demokraatilist LNG-d põletada nõrkemiseni kuni kogu heitme kinni püüad ja reostamist väldid. Mis oleks sel juhul elektrihind, kas turutingimustel keegi seda osta jaksaks. Vbl isegi Hr Kalvisest saaks tulihingeline päikese-tuule-akuparkide fanaatik, kui keegi sunniks teda põlevkivi elektrit päris hinnaga nt 10x kallima hinnaga tarbima.
Pigem lastakse vana lugulaulu uute argumentidega a'la julgeoleku põhjustel reostame edasi, ei kuluta rahva raha reostuse vältimiseks, jne.

Urmas - päike ja tuul ongi tasuta kõigil käes, ka sinul. Sellest elektri tegemise seadmed vaid maksavad mõnevõrra, sealjuures tasapisi odavnevad.
Ka nafta vedeleb maa sees tasuta (kui just ressursimaksu pole kehtestatud) , selle väljapumpamine ja pütti panemine aga maksab kuuldavasti araablastele 9 ja venelastele 30 $/bbl.( Kui sellele barrelile tikuga tuli otsa panna , saab miski 1 500 kWh sooja.)
Ka uraan vedeleb maa sees tasuta...

Kalvis - taastuvenergia laustoetuslepingute sõlmimise seadus lõpetati 2018, erandina pikendati kaheks aastaks vaid väiketootjate kuni 50 kW päikesepaigaldistele toetuslepingute sõlmimist. Pärast seda on aga paigaldisi lisandunud kordades rohkem, lastaks vaid ehitada. Ja makstaksegi neile uutele NPS hinna järgi.
(mõni hinnapõrandaga vähempakkumine siiski on hiljem veel tehtud)

Tegelikult on muidugi õige, et globaalselt võttes ei peaks meie siin laiuskraadil niiväga selle päikeseenergiaga üldse tegelema vaid eeskätt see osa maailmast, kus toodangu jaotus on nagu siin:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Solar_p ... tates.webp
aasta viletsaima kuu toodang on pool parima kuu toodangust. Ja sealjuures tarbimine ongi suurem suvel, et jahutada.
Meil võib vabalt olla kehveim kuu vaid 1 protsent parimast..

PS - need eelnevad lingid annavad USA 2023 aasta lõpu paigaldiste võimsuseks 179 GW (millele lisandus 2024 aastal 32 GW). Ja 2023 aasta pv elektri toodanguks 238 TWh, ehk 1,33 kWh/W , kuigi viimase aasta uued paigaldised polnud veel täisaastat töötanud. 2024 aasta toodangu lõpunumbriks peaks siis tulema 280 TWh?

Panen siia veel kaks rida "Solar Market Monitor'i" ennustusest, et 2030 siis vaadata, kuidas paika pidas:

-2024. aasta peaks purustama päikeseenergia rekordeid, millele lisandub üle 32 GW projekte.
-USA päikeseenergia turg kasvab prognooside kohaselt aastatel 2025–2030 6,6% aastase liitkasvumääraga (CAGR), jõudes selle kümnendi viimasel aastal 37 GW-ni iga-aastastest uutest käitistest.

Mida nad aga selle 6,6% aastakasvu all silmas peavad - mitte ei saa aru... mina jõudsin 1,066-ga korrutades igatahes 47 GW-se aastamahuni? Summaarne võimsus 2030 aasta lõpul oleks siis 500 GW ?
On oht, et per kärss jõuavad Eestile järele ja lähevad mööda ?
Tegelikku näeme...

Päikeseelektri omapära aga on tema kättesaadavus lõpptarbijale - ehk lõpptarbija võimekus ise toota.
Nagu ka auto omamine. Ka see tundus omal ajal müstiline , oli vaja raha, juhilube ja ka parkimiskohta, aga tänaseks on paljud selle omale hankinud. Ehkki ühistransport eksisteerib paralleelselt ja autopidamise omahind polegi kesteab mis odav....

Prill kirjutas: 17 Jaan 2025, 08:05 Väidetavalt ka kõikidel teistel energiatootmisviisid on moel või teisel rahastatud maksumaksja rahast. Enamus maailma tuumajaamu on rajatud riiklike projektidena ehk maksumaksja raha eest. Ka Eesti armsa põlevkivi puhul on räägitud, kuidas sellest toodetava elektrihind ei ole kunagi olnud kulupõhine hind, vaid doteeritud. Nt põlevkivi ja üldse fossiilide puhul tuleks arvestada kogu ahelat, kas karjäärid kaevandused ja nende ammendumisel alade taastamine on elektrihinnas või mitte.
Samuti kui rohepöörde allikat ehk fossiilenergial põhinevat reostuspilti vaadata, kus reostamine on olnud tasuta, kui see ära lõpetada ehk võid rahvuslikku põlevkivi või demokraatilist LNG-d põletada nõrkemiseni kuni kogu heitme kinni püüad ja reostamist väldid. Mis oleks sel juhul elektrihind, kas turutingimustel keegi seda osta jaksaks. Vbl isegi Hr Kalvisest saaks tulihingeline päikese-tuule-akuparkide fanaatik, kui keegi sunniks teda põlevkivi elektrit päris hinnaga nt 10x kallima hinnaga tarbima.
Pigem lastakse vana lugulaulu uute argumentidega a'la julgeoleku põhjustel reostame edasi, ei kuluta rahva raha reostuse vältimiseks, jne.

See on mitmeti tõestamata või siis ikkagi veidi vale lähenemine.... Eestis riik võttis EE lausa dividende välja (antidotatsioon!!). Selle väite aluseks on tavaliselt põhjendus - Riik ehitas kunagi Elektrijaama - aktsiakapital tuli Riigilt ja eluea lõpuni pidi jaam töötama nullkasumiga. Põhjus on lihtne - erainvestoreid ei huvita nullkasumiga projektid ja teine olulisemgi on - Elektritootmine oli tollal riiklik monopol. Seega kõik kunagised projektid saaks väita kui vägevad pealemakstud jaamad.
Vahepeal on asjaolud muutunud. NPS tekkega (põhjuseks tollal Norral meeletu energia ülejääk) on võimalik ja üsna palju ka erainvestoritel võimalik elektrit toota ja seejuures kasumlikult. Taani tuulepargid jne. NPS võimaldas erajaamade ehitamist ja riiklike elektritootmismonopolide kaotamist. Riikidevahelised lisaühendused võimaldavad uskumatult häid lahendusi. Nüüd on võimalik teostada teoorias täielikku turupõhist elektritootmist. Mõnes Riigis see nii on, paljudes mitte. Kahjuks tahavad Riigid jubedalt sekkuda. Oleme näiliselt poolturumajanduses aga Riik ikkagi ajab oma monopolijura edasi.
Peapõhjus on igivana - kui Riik võib seadusandlusega kaikaid kodarasse visata siis ükski erainvestor ei hakka siia investeerima. Väga hea näide oli aidu tuulepark ja veel kümmekond juhtumit, kus Riik kehtestas seadusi vaid selleks, et keegi ei saaks tuuleparke rajada. Tartu Tselluloositehas on üks paremaid näiteid...

Eesti põlevkivi elektritootmine ei ole doteeritud. Riik ei maksa peale. Jah - karjääride- kaevanduste sulgemisel jääb meile rikutud maa. Tegelikult teenib Riik siin kõvasti lisakopika kaevandustasudega. Eesti põlevkivielekter on kulupõhise hinnaga.
Võttes aga tuulikute/PP elektri siis Eestis on vägevad dotatsioonirahad mängus. Elektriarvel on üks lisatasu - taastuvenergi toetus. Lisaks maksab Riik otse riigieelarvest dotatsioone PP/tuuleparkide erainvestoritele ja mitte väikestes summades.
Eesti Riik ei pea üldse neid toetuseid maksma aga lobitöö on hea. Jutt et Riigieelvrves raha pole on lollidele (Raske on ikka loll olla). Kui Riik ei maksaks TaastuvEnergia toetusi - poleks mitte mingisuguseid maksutõuse olnud vaja kehtestada! Paaril viimasel nädalal on ajakirjanikud seda teemat kajastanud aga võiks otse Riigilt küsida.

Põlevkivielektri üks kulu on segipööratud ja venestatud Ida-Virumaa. Mistõttu ka julgeolekuoht on kasvanud.
Muidugi oleks seal elektrit toodetud ka isesesivas Eestis, aga arvatavasti tunduvalt väiksemate kahjudega.

Taastuvenergia toetuse maksmise graafikut peeti siin
https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos
Kahjuks ei ole 2024 aasta numbrite suurus sama mugavalt kättesaadav, ja ka jaotus, kes mille eest saab.
Minuteada läheb enamus rahast endiselt koostootmisjaamadele?

Millised need otsetoetused tuulikutele eelarvest on? pane need lingid, loeks kah...
Mina tean ühte - riik ostis oksjonilt enda käest 51 miljoniga Tootsi maa ja andis selle hiljem vist miski 25(?) miljoniga Enefit Greeni bilanssi... vms..

Täna hommikul rääkis raadios et valitsuses/parlamendis (?) räägitakse tuumaenergiatoetustest....

Avariijaam peab käivituma nullist minutitega... selleks saab olla vaid gaasiturbiin. Veel kiirem on vaid aku.

trebla kirjutas: 18 Jaan 2025, 01:39 Avariijaam peab käivituma nullist minutitega... selleks saab olla vaid gaasiturbiin. Veel kiirem on vaid aku.

"Nullist" ei käivitu mitte ükski aurumasin minutitega, sest katla soojendamisel on ette antud kiirus, et mitu kraadi minutis võib selle temperatuuri tõsta.
On režiimid "soe reserv" ja "kuum reserv" ning nendes hoitakse katelt pidevalt töötemperatuuri lähedases temperatuuris.
Ka avariitoite generaatorite mootoriplokke hoitakse pidevalt elektrisoojendusega soojas.

Ardi kirjutas: 17 Jaan 2025, 16:12 Ja nüüd tahetakse rajada veel gaasil töötavaid elektrijaamu. Avarii-elektrijaamad võiksid olla põlevkiviõli baasil ja Kiisa jaam võiks osaleda elektribörsil.

Võrgus on erinevad tüüpi jaamad. avariijaam pea töös olema 15 minutiga, põlevkivi jaam oma 8 h ei sobi.
Praeguses väga muutlikus tarbimise üles alla hüppamisega ei saa põlevkivi jaamu kasutada - 1h vajatakse +300-500 MW ja järgmine tund seda ei vajata. Sellist hüplemist saab kompenseerida vaid gaasi või hüdrojaamaga või akupangaga.

Väike märkus. Avariielektrijaamad ei ole gaasiturbiinjaamad vaid kolbmootoriga jaamad.Peavad need jaamad suutma elektri toota ja võrgusagedust hoida vähemalt 10-15 minuti pärast. Väheke lugemist ja harimist: https://www.elering.ee/sites/default/fi ... skmine.pdf