Ehitusfoorum

Mulle tundub selle keti (passiivmaja kontseptsioon) üheks nõrgaks lüliks olevat päikeseenergia osakaalu tähtsustamine ja akende kaudu päikesesoojusega kütmise mõttes.
Arvan, et kontseptsiooni promojad on välismaa lehtedelt info tõlkinud ja jätnud tähele panemata, et kliimaolud erinevates maakera paikades suuresti erinevad. See, mis toimib edukalt Prantsusmaal või Saksamaal, Eesti tingimustes ei pruugi üldsegi mitte.
Siinkohal toonitaks, et maasisemusse ehitamisega saaks selle nõrga lüli tugevamaks.
Maa sees on temperatuur stabiilne +4...+5. Maast väljaspool aga erinev mitte üksnes aasta-ajati, aga ka aastati.
Akende kaudu päikeseenergiaga kütmine tundub meie oludes ebaloogiline. Vähemalt seni kui akende U arv ülejäänud piirdetarindite omast nii palju maha jääb, nagu on tänane seis.
Veel tahaks osutada tulevikumajade kavandajatele tähelepanu, et ei unustaks närilisi. Muidu juhtub nii, et registreerimise hetkel vastab hoone kriteeriumitele, aga kas ka aastapärast?
Nõrk, haavatav lüli on ka elektrienergiast sõltuvusse jäämise oht (passiivmajade kontseptsiooni strateegiline küsimus). Kuidas tagada inimesele vajalikud elutingimused pikaajaliste elektrikatkestuse korraks?

vuuk kirjutas:... Kuidas tagada inimesele vajalikud elutingimused pikaajaliste elektrikatkestuse korraks?

Autonoomne generaator nagu haiglatel, aga see paneb jälle %-kese/d maksumusele otsa.
Urmas

fanatic kirjutas:Seda teemat on siin veeretatud aastast 2006. Küll on
5% ja 50% kallim, kui müstiline tavamaja, aga tulemust, mida siin http://www.passivehouse.ee/index.php?id=38 registreerida ei ole. Miks ei
ole selle 6 aastaga mitte ühtegi paberiga kohaliku passiivmaja siin
ette näidata?
Siiski on lootust, algus tundub paljulubav, ilus vundament Lõuna-Eestis, ehk annab null maja välja http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... /lightbox/

Kuulaks hea meelege nende promojate endi selgitusi, et miks peale nii pikki aastaid pole tulemust ette näidata, midagi on vist nihu läinud
Samas see Põlvas ehitatav nullenegia maja on päris hull projekt.

vuuk kirjutas:Mulle tundub selle keti (passiivmaja kontseptsioon) üheks nõrgaks lüliks olevat päikeseenergia osakaalu tähtsustamine ja akende kaudu päikesesoojusega kütmise mõttes.

Siit sealt saab lugeda et soomlased eriti ei tähtsustagi päikesesoojust küttena. Tore loomulikult kui on võimalik maja paigutada krundile vastavalt sobivatele ilmakaartele aga kui ei saa siis ei saa. Väidetakse et päikesekütte osakaal seal ei ole eriti suur ning need "valed ilmakaared" saab kompenseerida ülejäänut piiret parendades.
Aga puhtalt ehitusnõuetes on minuteada siiski sees punkt mis nõuab teatud hulga päikesevalguse pääsemist eluruumidesse. Nii et päris ilma akendeta vist ei tohi ehitada eluruume.

vuuk kirjutas:... pikaajaliste elektrikatkestuse korraks?

On mõistlik ehitada ka ahi. Nagu igas majas. Aga eks see sõltub ka kui pikk on pikaajaline .

Loomulikult on mõistlik ahi ehitada ja seda ütles ka Soome passiivmaja spetsialist, kes käis seda lausa kohapeal Eesti pottseppadele ütlemas. Ilma ahjuta ei saa.

kaminahi kirjutas:.... seda ütles ka Soome passiivmaja spetsialist, kes käis seda lausa kohapeal Eesti pottseppadele ütlemas.

Kes, kus, millal. Kas sa ei tahaks seda tiba lähemalt valgustada.

Wienerbergeri infopäeval oli peale Heikki Hyytiäineni kohal ka Soomemaa passiivmajade spetsialist. Nime spikerdamata ei mäleta lisada

Selge pilt.
Enamusel passiivmajadel soomes millest ma lugenud olen on ka tulekolle. Vahest ka veesoojendamine sinna juurde poogitud. Näiteks see http://www.passiivitalo.net/index.php/p ... 2?start=20

Ahi on puhas primaarenergiavajadus. Koostöös kasuteguri ja soojustagastusega ka mitte kõige optimaalsem lahendus.
Küll aga kõlbab nostalgiapuhanguteks ja kuulub n.n. "taastuvenergia" liini, ehk "rohepoliitiliselt" on kõik korrektne. Reaal-majanduslikust seisukohast võiksin isegi nõustuda.

rokikas kirjutas:

vuuk kirjutas:... pikaajaliste elektrikatkestuse korraks?

On mõistlik ehitada ka ahi. Nagu igas majas. Aga eks see sõltub ka kui pikk on pikaajaline .

Ahi ei aita kuidagi käigus hoida passiivmaja ventilatsioonisüsteemi (mis on sama tähtis kui küte, kui mitte olulisem).
Imelik.

Külaline kirjutas: Ahi ei aita kuidagi käigus hoida passiivmaja ventilatsioonisüsteemi (mis on sama tähtis kui küte, kui mitte olulisem).
Imelik.

Ei aita jah aga kas peakski. Vaatamata passiivmajas nõutud heale õhupidavusele vaevalt elanikke elektrikatkestuse korral lämbumine ootab . Uksed/aknad siiski avatavad. Talvel meil, rääkimata kaugemal põhjas, külmumine täitsa "teema".
Veel ei ole lugenud nõuet et passiivmaja peaks ka elektrikatkestuse korral jooksvalt vastama kõigile normidele. Kui sul on muud infot ....

Pean selgitama? Kuna ei ole loomulik ventilatsioon, liigub ka õhk vähe teistmoodi? Ahiküte eeldab mida? Jne....

ka elektrikatkestuse korral jooksvalt vastama kõigile normidele

"Jooksvalt" võib olla kasvõi kiluputka keset tundrat, mitte
"P"assivmaja.
Imelik.

Et siis mis võib reaalselt juhtuda kui 24 tundi "särtsu" ei ole

rokikas kirjutas:Et siis mis võib reaalselt juhtuda kui 24 tundi "särtsu" ei ole

Sertifikaat võetakse ära, seda ei saa enam müüa kui passiivmaja ja arendaja läheb pankrotti. Kes see muu ikka tahab nii soojapidavat ja minimaalsete kulutustega maja maha müüa.
Sorry, käisin eile sünnipäeval!

Urmas kirjutas:Sertifikaat võetakse ära

Ei võeta. Lihtsalt iga passiivmaja ette paigaldatakse ka valgusfoor mis näitab kas hetkel vastab tingimustele või ei. Põleb roheline siis kõik ok. Põleb punane siis kas "särts" majast läinud või lastereod akna irvakile jätnud. Kui põleb kollane siis ........kurat seda teab mis seis hetkel on ning ega see ei olegi mööduva külamehe asi arutada.

rokikas kirjutas:Ei võeta. Lihtsalt iga passiivmaja ette paigaldatakse ka valgusfoor mis näitab kas hetkel vastab tingimustele või ei. Põleb roheline siis kõik ok. Põleb punane siis kas "särts" majast läinud või lastereod akna irvakile jätnud. Kui põleb kollane siis ........kurat seda teab mis seis hetkel on ning ega see ei olegi mööduva külamehe asi arutada.

Kas see foor töötab aku või geneka pealt, juhul kui särtsu ei ole?

eeeee puugaasiga või piirituselambiga.

rokikas kirjutas:Et siis mis võib reaalselt juhtuda kui 24 tundi "särtsu" ei ole

Üldiselt suht sama mis ka tavamajas. Ei toimi ükski elektrienergiat tarvitav süsteem. Kuna passiivmajas on soojustagastusega ventilatsioonil täita sisekliimat tagav funktsioon (küte koos õhuvahetusega) siis see katkeb. Ahi on küll "sõltumatu" kütteallikas kuid tema efektiivsus ruumide
kütmisel sõltub suuresti õhu konvektsioonist. Ma ei oska adekvaatselt hinnata- kas akende asetsemine mikrovent. asendis tagab piisava õhuvahetuse ja siseõhu liikuvuse (millega kaasneb konvektsioon)? Küll võib aga üsna kindel olla, et sedasi on üsna raske kontrollida ruumide temperatuuri.
Loomulikult on tegemist spekulatsiooniga kuna pole "asja" silmaga näinud ega käega katsunud .

Aga ilmselt siiski on ahju omades võimalik see ajutine "tsivilisatsiooni lõpp" üle elada ilma suuremate kaotusteta.

http://www.aeroc.ee/user_upload/ehitaja_august_2011.pdf
Nii mõnedki kummalised väited aga .... infoks seegi.
Lõpuks ometi on mingitki asjalikumat liigutamist riigi tasemel märgata http://www.ehitaja.ee/artikkel/teet-and ... iatohusust

rokikas kirjutas:http://www.aeroc.ee/user_upload/ehitaja_august_2011.pdf
Nii mõnedki kummalised väited aga .... infoks seegi.
Lõpuks ometi on mingitki asjalikumat liigutamist riigi tasemel märgata http://www.ehitaja.ee/artikkel/teet-and ... iatohusust

Mis seal kummalist on? Kui nad toodaks plokke U- 0.12 siis oleks ka järeldused hoopis teised.

Eks ta ole.

rokikas kirjutas:http://www.aeroc.ee/user_upload/ehitaja_august_2011.pdf
Nii mõnedki kummalised väited aga .... infoks seegi.
Lõpuks ometi on mingitki asjalikumat liigutamist riigi tasemel märgata http://www.ehitaja.ee/artikkel/teet-and ... iatohusust ...

On jah juba alguses vähemalt minu jaoks väike vastuolu, mille ületamine käib üle mõistuse. Ju loll vist (mina)!
"Passiivmaja ja madalenergiamaja mõiste kattuvad osaliselt, kuna nii passiivmaja kui ka A-energiaklassi maja puhul ei tohi üks kriteeriume – summaarne primaarenergia kulu (küte, veesoojendamine ja elekter) 1 m2 köetava pinna kohta aastas – ületada 120 kWh/m2a. Eesti metoodika kohaselt, mis arvestab ka primaarenergiat, nimetatakse seda energiatõhususarvuks (ET-arv)."
Järgmine tsitaat: "Siinjuures tuleb arvestada, et passiivmajad ei näe ette aktiivse energiaga küttesüsteemi ehk põrandakütte või radiaatorite kasutamist. Peamine kütteenergia allikas on “passiivne energia” ehk energia, mida eraldavad ruumides olevad inimesed, olmetehnika ning päikeseenergia (akende kaudu)."
Et, mida rohkem tehnikat, seda soojem majas, aga kui projekteeritav kogu olmetehnika tarbimisvajadus ei mahu "passiivse energia" reglamenteeritud "primaarenergia" raamidesse? Serdist ilma ja hoolega ehitatud passiivmaja kallimalt maha müüa ei saa? Kas saab primaarenergia vajadust piirata ka seaduse tasandil?
Oletuslik passiivmajas elava perekonna hommiku näidismenüü- võileivagrilliga tehtud 8 võileiba, röstriga tehtud 8 saiakest, 8 pannkooki (mugava inimesena on pereema pannkoogitaina teinud köögikombainiga ja praadimise ajal töötab pliidikubu), hulk kohvi espressomasinaga,söömise ajal vaadakse telekast Hommiku TV-d.
Sellist hommikumenüüd ei saa ju riiklikult keelata!
"Europarlamendi direktiiv 2010/31LEL näeb ette, et 2020. aasta 31. detsembriks peavad kõik uuselamud vastama “ligi nullenergia maja” nõuetele." Kas selleks ajaks on välja mõeldud ka "nullenergiat" tarbivad, aga "passiivset soojusenergiat" väljastavad olmetehnikad?

Njah. Su postituse esimene versioon oli parem.

Ega seda nalja pärast siis räägita, et passiivmaja omanik kutsub külmal ajal sõbrad ja tuttavad külla. Nii saab talve üle elada

Eks jah kui sõbrad ja tuttavad ei suuda enam oma "tavamajade" küttearveid maksta saab neid ka aidatud talve üle elada.