Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Üldiselt päästeametnikud kardavad neid akupankasi väga. Kui maja põleb ja julged mainida, et akupank on töös siis enne põleb maja maani maha kui nemad veekraani lahti keeravad.

Kas on kogemusi? Või mingi järjekordne Kalvise paranoia.

[Kalvis]

On kogemusi. Ei hakkaks konkreetseid juhtumeid liialt välja tooma, kaude olete neist ju ajalehtedes lugenud.

[2korda2]

Eesti energiapoliitika soosib õhu saastamist ja sellepärast pole PV ja muud taastuvenergia lahendused tasuvad , ehk uus valitsus muudab selles osas midagi.
Pikem artikkel Postimehes http://tehnika.postimees.ee/3910041/enn ... 1423811542

Joonis1, lk5: http://www.elektriliit.ee/sites/default ... 5imele.pdf Me soosime "rohelisi" rohkem, kui oluliselt rikkamad põhjala riigid.

ping,
kui sa teemat ei jaga, küsi targematelt. Minu tuttav on erialase hariduse ja pea 25-aastase kogemusega päästetöötaja kes alustas kunagi vooliku hoidmisest. Kui see mees ütleb, et pigem kastab külili olevat elektrimobiili vahuga kui tegeleb akupangaga maja kustutamisega, siis minul pole põhjust tema sõnades kahelda. Pane tähele - ei mina ega tema pole kunagi öelnud, et elektriautode kustutamine ohutu oleks. On ohtlikum, kui "vana" tehnikaga masina puhul. Võimatu ei ole.
virks,
tegelikult pole küsimus mitte joa kaudu löögi saamises (see on tõesti vähetõenäoline), vaid järelkustustöödes, kus sõra, kirve jms tulepesasid avatakse. Kui sellisel hetkel seisad jalgupidi loigus ja samas seinas on pinge all kaabel, siis võib tagajärg kurb olla.

..ja toonud mitmeid näiteid kus on ilma süvaanalüüsita aru saada PV kasumlikusest.

Ootan linke arvutustele. Seni olen näinud utoopilist väidet kõrgepingeliini(!) ehituse kohta. Mina ootan küll rohkem päris eluliste näidetega arvutusi, et inimesed saaksid ise hinnata, milline näidis nende elu kõige täpsemini kirjeldab ja sellest ka enda jaoks olulisi järeldusi teeksid.

[JyriPaike]

Inverterite tehnoloogia areneb ja kõiki neid pinge maha keeramise probleeme
uued inverterid http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... a-ups.html juba väldivad, sest nad on mõeldud töötama nii elektrivõrgu toega kui ka ilma selleta. Lisaks on neil enamasti ka programmeritav aku laadimispinge ja vool, samuti kontaktid välise generaatori käivitamiseks võrgutoe ja akude liigse tühjenemise vältimiseks.
Liitiumakude üks probleeme ongi nende massi ja mõõtmete minimiseerimise tõttu hea ja ühtlase jahutuse probleem. Kui aku elektroodid on lindina koos separaatoriga rulli keeratud või mitmekihiliseks " võileivaks" tehtud siis aku kiirel laadimisel või tühjendamisel kuumenevad sisemised kihid rohkem, tekkivad mehhaanilised pinged, mis võivad lõhkuda separaatori ja katood ja anood on lühises -- tulekahju või isegi plahvatus käes.

[-virks-]

virks,
tegelikult pole küsimus mitte joa kaudu löögi saamises (see on tõesti vähetõenäoline), vaid järelkustustöödes, kus sõra, kirve jms tulepesasid avatakse. Kui sellisel hetkel seisad jalgupidi loigus ja samas seinas on pinge all kaabel, siis võib tagajärg kurb olla.

Kui mu jutt segaseks jäi, siis minu öeldu mõte on selles, et elektrimobiili akut keegi ei näpi ja sealt on suht keeruline surakat saada elementaarset ohutustehnikat järgides.
Toas olevad elektripaigaldised ja ka kõik sellega ühenduses olevad kaablid aga on käega katsuda (kirvega lüüa, joaga kasta jne).

Mis aga puutub pingevabaks tegemata majade kustutamisse, siis ei ole siiani ükski kustutamata jäänud.

[RobertR]

Täitsa söödav tundub.
http://media.voog.com/0000/0038/1237/ph ... artile.jpg

Huvitav mis tesla roofi hinnaks kujuneb?

[officer]

, joaga kasta jne) .

...oleneb mis juga ja millest ta alguse saab

[2korda2]

Muide, ma käisin sel nädalal sipsti Tšehhis. Arvake ära, milline on Euroopa lennujaamade kõige popim lugu praegu? Vihje saab ka - teemaks on plahvatav aku (Li-Ion).

[Külaline]

ping,
kui sa teemat ei jaga, küsi targematelt. Minu tuttav on erialase hariduse ja pea 25-aastase kogemusega päästetöötaja kes alustas kunagi vooliku hoidmisest. Kui see mees ütleb, et pigem kastab külili olevat elektrimobiili vahuga kui tegeleb akupangaga maja kustutamisega, siis minul pole põhjust tema sõnades kahelda. Pane tähele - ei mina ega tema pole kunagi öelnud, et elektriautode kustutamine ohutu oleks. On ohtlikum, kui "vana" tehnikaga masina puhul. Võimatu ei ole.
virks,
tegelikult pole küsimus mitte joa kaudu löögi saamises (see on tõesti vähetõenäoline), vaid järelkustustöödes, kus sõra, kirve jms tulepesasid avatakse. Kui sellisel hetkel seisad jalgupidi loigus ja samas seinas on pinge all kaabel, siis võib tagajärg kurb olla.

..ja toonud mitmeid näiteid kus on ilma süvaanalüüsita aru saada PV kasumlikusest.

Ootan linke arvutustele. Seni olen näinud utoopilist väidet kõrgepingeliini(!) ehituse kohta. Mina ootan küll rohkem päris eluliste näidetega arvutusi, et inimesed saaksid ise hinnata, milline näidis nende elu kõige täpsemini kirjeldab ja sellest ka enda jaoks olulisi järeldusi teeksid.

Pole mõtet pikalt arutada, et kui ilus, osav, julge või tark üks kogemustega päästetöötaja on. Küsimus oli lihtne ja vastatav ühesõnalise vastusega. Kas "jah" või "ei"?
Kas kõik meie päästeametnikud on saanud koolitust üle 10kg liitiumakusid sisaldava seadme käitlemiseks ja kustutamiseks ja kas neil on selleks otstarbeks vajalikud vahendid olemas? Jah või ei?

Kui haridust on niipalju, et teada erialaseid termineid siis võiks haritust ka olla sedavõrd, et teada, et tavainimese jaoks tähendab "kõrgepinge" pinget mis on kõrgem kui pistikust tulev pinge. : http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q ... epinge&F=M

Linke? Kalkulaatoreid on netis küllalt?
Mitmetele majadele on paigaldatud vee-, PVpaneelid, soojapumbad ja mõõteseadmed kõige selle mõõtmiseks.
Aastalõpuks loodan saada reaalseid mõõtmistulemuste andmeid viimaste aastate kohta, et oleks võrdlus olemas. Loodan, et kui saan korralikud andmed siis saan võrrelda erinevate kütteliikide (elekteri, veepaneelide, PVpaneelide ja kaugkütte) kasumlikust reaalselt meil eksisteerivate kortermajade näitel.
ping

[2korda2]

ei, ping, küsimus ei olnud kas KÕIGIL on koolitus ja vahendid. Sinu algne väide oli, et päästjatel puuduvad nii võimekus kui vahendid. Mõlemad on olemas. Sõber on ise käinud viimase kolme aasta jooksul kahel vastaval koolitusel (üks sõidukite, teine püsipaigaldiste kohta käiv). Samamoodi käivad jooksvalt koolitustel ka "voolikuhoidjad". Ometi ei garanteeri miski, et igal ajahetkel oleks KÕIGIL meestel koolitused läbitud - kaader siiski liigub. Nagu ütlesin - aja oma masin ette ja sulle demonstreeritakse (sellise harjutuse läbiviimine on kallis ja mehed oleksid väga rõõmsad sponsori üle).

Kui sul puudub nii haridus kui haritus rääkimaks kaasa tehnilisel teemal, siis soovitan kas vait olla, juurde õppida või küsida targematelt. Näiteks Kalvis siin teenib leivale vorsti elektri abil - küsi kasvõi tema käest, mis vahet on kesk- ja kõrgepingel.

Linke ja konkreetseid arvutusi jään aga pikisilmi ootama. Loodetavasti on nende tase kõrgem senisest väitlusest.

[Külaline]

ei, ping, küsimus ei olnud kas KÕIGIL on koolitus ja vahendid. Sinu algne väide oli, et päästjatel puuduvad nii võimekus kui vahendid. Mõlemad on olemas. Sõber on ise käinud viimase kolme aasta jooksul kahel vastaval koolitusel (üks sõidukite, teine püsipaigaldiste kohta käiv). Samamoodi käivad jooksvalt koolitustel ka "voolikuhoidjad". Ometi ei garanteeri miski, et igal ajahetkel oleks KÕIGIL meestel koolitused läbitud - kaader siiski liigub.

Tublid kiired mehed siis.
Allpool olev töö on kirjutatud 1,5a tagasi ja netist leitav.

Päästekolledž
Juuni 2015
Töö pealkiri: Kustutustöödega seonduvad ohud päikesepaneelidega hoonetes
Töö pealkiri: Fire Risks in Buildings with Solar Panels
Lõputöö on kirjutatud eesti keeles ja koosneb 48 leheküljest. Lõputöö teema on aktuaalne, sest Eestis ei ole Päästeametil vastavat väljaõpet, kuidas toimida päikesepaneelidega varustatud hoonete kustutamisel ning puudub vastav ohutusjuhend ja praktika. Lõputöö eesmärgiks oli töötada välja soovitused ohutusjuhendi koostamiseks päikesepaneelidega hoonete kustutamisel. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgnevad uurimisülesanded:
1. Anda ülevaade päikeseenergia olemusest, päikesejaama struktuurist ja peamistest komponentidest.
2. Analüüsida päikesepaneelidega elamute kustutustöödega seotud riske USA ja Saksamaa uurimustööde ning ekspertintervjuude põhjal.
3. Tuua välja olulised tähelepanekud, et parandada Eesti Päästeameti valmidust vastavas olukorras käitumiseks.

[Külaline]

1,5 aastat on terve igavik. Selle ajaga ammu väljaõpe tehtud.

[Urmas]

Allpool olev töö on kirjutatud 1,5a tagasi ja netist leitav.

Päästekolledž
Juuni 2015

Olles sündinud eelmise sajandi teisel poolel(kas ei kõla uhkelt "eelmise sajandi" ) ja käinud ka koolis eelmisel sajandil, kuid praeguse riigikorra poolt koolidele omistatud kõlavad nimed ei tähenda minu jaoks mitte midagi. See, et endine TEMT on praeguse TTÜ filiaal ja annab rakendusliku kõrghariduse, siis minu jaoks on selle TTÜ filiaali lõpetaja ikka tehnikumiharidusega spetsialist, tituleerigu ennast kõrgeltharituks niipalju kui tahab. 3 aastaga ei saa kõrgharidust!
Seda Sisekaitseakadeemia filiaali lõputöö kirjutaja kirjutist ei saa teadustööna võtta. Kes vähegi rohkem haridust saanud kui algkool, peaks asjadest natuke jagama, kuidas lõputöid kirjutati.

[Külaline]

Eile just lugesin, et eestis on juba 700 kodust PV paigaldist.
http://www.tuuleenergia.ee/2016/11/taas ... ulaarsust/

Viimane aeg kehtestada miskid üldised ohutusreeglid, et tuleviks jamasid ei tuleks.
Võrku tootvatega peaks olema ilmselt lihtne - kui võtad võrgühenduse maha jääb ka inverter tummaks?
Samas selge on see, et akude odavnedes lisatakse need ka praegu võrku tootvatele süsteemidele. Kui mitte enne, siis kindlasti pärast taastuvenergiatoetuse maksmise aja möödumist.

Rootsi jõulülititootjal oli juba 25 aastat tagasi tootmises nn "fireman switch" - harilik koormuslüliti IP65 kestas, aga see kest oli metallist ja punaseks värvitud. Lüliti hoob oli külje peal ja sellel oli otsas ümmargune aas (et tuletõrjuja pootshaagi sinna taha saaks haakida) . Väljalülitamisel see mehhanism lukustus, sisselülitamiseks pidi teise käega veel miskit klahvi vajutama - et siis kogemata sisse tagasi lülitamine oli välistatud. Paigaldati nii kõrgele, et ilma pootshaagita näppima ei ulatanud.

Kui ma õigesti aru sain, siis neid kasutati majade seintel olevate valgusreklaamide toidete vahel vist?
Huvitav, kas osa reklaamide toiteid tulevad siis tänavavalgustusest, mitte majade oma peakilpidest ?

Akudega PV süsteemidel peaks siis olema kohustus alalisvoolu otsad kuhugi hoonest välja tuua ja tuletõrjujale nähtavale kohale see lüliti panna, et saaks inverteri toite välja lükata.

Aku ise võib heal juhul põlema minna aga see ei tapa....

Vene aja oli mõiste "kõrgendatud ohu allikas" - seda defineeriti minu mäletamist mööda salvestatud energia koguse järgi...

[insippo]

Jätsin vahepealt lugemata aga teema algusega võiks öelda, et paneeli hind on juba 0,41€/wp.

[Külaline]

Jätsin vahepealt lugemata aga teema algusega võiks öelda, et paneeli hind on juba 0,41€/wp.

Käibega või ilma?
Kust sellise hinnaga saab?
Mida saab?

[Külaline]

Mida see "p" seal "W" järel tähendab?

[Külaline]

Mida see "p" seal "W" järel tähendab?

Peaks olema €/pW - eurot per watt ehk eurot paneeli wati kohta.

[Külaline]

Wp - watt peak ehk tippvõimsuse vatt. Tegelikult võimsus kindlatel standardsetel testtingimustel. Päikesekiirguse võimsus peab olema 1000 W/m2 ja temperatuur vist 20 või 30 °C

Iseenesest ülearune eraldi tekitatud termin, et ei arvataks, et paneel kogu aeg sellist võimsust välja ajab.
Ega ka aurugeneraator ja auto koguaeg nimivõimsusel tööta. Selleks peab ikka ka piisavalt sütt olema ahju aetud või piisavalt gaasi vajutatud.

[insippo]

0,41€/w siis nii. Ostsin omale 5 paneeli ja Saksast tuli transa juurde 105€. Paneelid poly ja 265w. Garantiid ja asjad nagu ikka. Tegelikult on meil ju sama hinnaga aga km tuleb otsa. Kui aga see, et sularaha teeb imet nagu alati siis on see selle ausa maailma peegelpilt. Kui me makse ei maksaks siis me sõidaks mullaga kaetud teedel ja valitseks anarhia.

[Külaline]

Praegu kindlasti pole õige aeg päikesepnaale osta, sest hinad on veel kõrged ja paneelide tootlikkus väike. Umbes nagu kunagi maksti Pentium II eest mitme kuupalga suurust hinda ja mõne aasta pärast oli see arvuti juba üsna saast ja 2x kiirema sai 2x odavamalt.

[Külaline]

Praegu kindlasti pole õige aeg päikesepnaale osta, sest hinad on veel kõrged ja paneelide tootlikkus väike. Umbes nagu kunagi maksti Pentium II eest mitme kuupalga suurust hinda ja mõne aasta pärast oli see arvuti juba üsna saast ja 2x kiirema sai 2x odavamalt.

No kui alusraam põllule ise ehitada, peaks 11 kW jaama 7 tuhandega võrku saama.
Ja kuna siis sellest poole odavamalt saab?

[Külaline]

Kuna paneelid muutuvad üha efektiivsemaks ja odavamaks, siis, kas lähituleviku visioon ei ole selline, et varsti on enam-vähem kõigil eratarbijatel oma paneelid, EE-lt särtsu ei osta ja EE saab müüa ainult suurtarbijatele. Seoses eratarbimise ärakukkumisega jääb EE kasum väga väikeseks ja kuna EV on EE omanik, siis jäävad ka tema tulud väikseks. Omakorda sellest tulenevalt(et rahavood ei katkeks) olen vaja tõsta elektri hinda, mille tulemusena kaubad kallinevad või pannakse paneeliomanikele peale paneelimaks+unustage ära toetused, a`la nagu kõigil majapidamistel praegu prügimaks. Poes maksa prügi eest(nt kilekotid või kaudselt papptaara), prügivedajale maksa(isegi tühisõitude eest, kuigi nad neid tegema ei peaks), need(prügifirmad) müüvad sorteeritud sodi maha, mis omakorda põletatakse ja tehakse soojaks/elektriks, mille eest küsitakse jälle raha. Väärt värk see roheline energia ja taaskasutus!
Ei ole pessimist, vaid tuleviku visionäär!

Urmas

[admin]

Väga väike osa eratarbijatest omab eraomandit, kuhu saab paneele paigaldada.

[Külaline]

Väga väike osa eratarbijatest omab eraomandit, kuhu saab paneele paigaldada.

Muide, väga paljud kortermajad(ühistud) mõtlevad paneelide paigaldusele. Ahvatluseks on neil taastuvenergia toetus.

Urmas