Hobipottsepp toimetab

[kaminahi]

Ma teen ettepaneku, et iga pottseppmeister paneb siia foorumi arutelusse ka üles konkreetse saavutuse, koos hinnalistiga.
Osavõtuga muidugi nii, et enne töö ja siis hind.
Mitte vastupidi
Meelis Vaiksaar, oma nimega, tee ots lahti Raivo Koppel tahab teada, mille järgi arvet kirjutada.

PS Kas tulevad konkreetsed arutelud pottsepatööst, või aitab küll, kaua võib

[Robi 1]

Väga selgitav ja julgustav oleks kui teemaga liituksid ka Soome pottsepad ja kirjutaksid julgelt omas keeles. Lisaksid pildid ja ka hinnad, siis asi kohe selgem ( selline üleskutse oli minu poolt Soome vastavas foorumis). Mingit kahjulikku kriitikat siin ka karta pole. Ja see oleks vist kõigile kasulik kui mingi viga välja tuleb ja saab edaspidi teisiti teha.
Väga tahaks näiteks eraldi ( pikalt juba) teada, millega Lp. Leevi tegeleb.Milline õpetussõna tal oleks veel maailmale anda?

[Robi 1]

Konkreetsed arutlused pottsepatööst huvitavad ka mind endiselt väga. Kuidas ikkagi teha kõva ahi ( põhiliselt mõtlen ise ikka laskuvate küljelõõridega soomeahju)?
Olen aastaid mõelnud neid teemasid, katsetand ja teiste ahjusid uurinud hoolega ( rääkimatta Veski ja teiste raamatute uurimine juba 15 a. tagasi) ja mingid mõtted on seega ka arenenud. Põhiline mida räägin, on see, et poolest ahjust üles shamotist sisevooder, ukse ümbrus ka shamotiga kaitsta ja kivid traaditada kokku omavahel. Ja olgu sooladega kuidas on, aga kuiva kiviga head naket ei saa... soolad ei tule eriti välja kui vaiksemalt soojapuhuriga kuivatada ahju alguses.
Kes ise algajana hakkab omale ahju ehitama, siis soovitan ikkagi plekkvoodrit kasutada. On tunduvalt lihtsam hea ahi saada ja ei pea aatsa pärast lammutama.Loomulikult tuleb ka, siis korralikult teha ja häid ahjuehitustavasid järgida hoolega. Ka, siis soovitaks ise alaühendusega soomeahju.Poolest ahjust küljed lappi shamotist ülevalt. Aluine osa võiks, aga õhem olla ja kasutada näiteks punast soojamüüritellist( 8 cm+ savi), siis saab ahi ühtlasemalt soe.

[tõnu]

Tore lugeda neid Robi tegemisi! On ka mõningaid pottseppasi kes ei ole ainult reklaami peal väljas, vaid teevad asja hingega! Jõudu sulle ja jälgime su tegevusi edapidigi!

[Robi 1]

Tänud Sullegi Tõnu, aga ma pole kaugeltki mitte pottsepp.Lihtsalt ahjuteemad pakuvad huvi ja tore on suhelda teiste samasuguste inimestega. Foorumis on väga palju huvitavat õppimist juba sellest kui keegi paneb oma lõhkise ahju pildid siia üles ja saab arutleda.
Ja reklaami teen ma veel teistest rohkem tegelikult...Reklaamin materjalide taaskasutamist ja looduslikke ehitusmaterjale, mida kodukandist leida võib.

[kaminahi]

Foorumis on palju huvitavaid inimesi. Ühed loovad virtuaalmeistrite nimekirja, teised vihkavad, tänitavad aastaid vaid ülesseatud materjale reklaamiks ja kolmandad otsivad ülesseatud ahjude vigu, ning tegelikult ongi nad kõik ühest irisejate koolkonnast. Venelane elab ka, aga mis mõte sellel on. See oli siis pehmelt väljendudes...
Robi on üdini huvitav ja siiras mees, kes ei pea triiksärgi joont ja kelle igas jutus on mõttetera. Värviline mõttetera.

[Robi 1]

See on nüüd see koht, mis tõesti tõsist heameelt teeb. Tõsine mees, tõsisest asjas tõsiselt kinni ja selle sees ning tulemus ei saa tulemata jääda ja miks mitte seda teistega jagada, sest kes meist ei unistaks ahjust
Kui see "hobilugu" ei too järgmist julget meest monitori, siis pistan mina selle teksti tükkis monitoriga kinni.
Kellel aga midagi öelda ei ole, need jätku see eimidagi rahulikult ütlemata.

Super!

kena kõik

-------------------------------------------------------------------
Tore on meenutada siin seda Elmo ahjuteo lugu! Mina ootaks siia järgmisena( lisaks meestele) kedagi julget naisesindajat, et veidi ka särtsu foorumisse tuua! Kas keegi julgeks ennast vabatahtlikult välja pakuda???Kes tahaks usaldada ennast tugevate ahjumeeste käte vahele( piltlikult muidugi). Kes tahaks julgelt maanduda unistuste ahjumaailma- kaunisse roosiaeda, kus ahjumesilased sumisevad...?

[Robi 1]

Kuna täna oli käsil just korstnakatiku valamine, siis sai ka pildid tehtud, sest seda teemat on varem palju kysitud.
Saalung on varem maas valmis tehtud ja sommi abilised valavad segu sisse minu range järelvalve all. Segu tuleb hoolega kokku tampida. Ise ma lisan sobivaid kive ja peksan vasaraga sisse, siis saab päris tugev. Sommid tegid muidugi oma laiskust mööda ja eks hiljem ole näha nende töö vili...
---------------------------------------------------------------------
Nüüd hiljem on saalung eemaldatud ja tõepoolest... kohati hõredaks jäänud see plaat. Valajad olid omaniku poolt palgatud üldehitajad, kes ikkagi peaksid asja teadma ja ma selgitasin ka vähemalt 5 korda selle segu tiheduse tähtsust ( asi kujutab ju otsest ohtu kui suur varikatus koos jalgadega segu seest hiljem lahti tulema peaks ja milleks seda plaati üldse teha kui ta kohe laguneb).

[Robi 1]

Yks teema on olla palgatööline, aga midagi muud jällegi eraldi ettevötjana. Aga...see pole see teema ja targem on sellest suurest rahast üldse eemale hoida, tegeledes pigem asjadega mis siirast röömu ka pakuvad .

-----------------
Ahju ja muidu myyritöö hinnad Soomes: http://keskustelu.suomi24.fi/node/2160881
Vaadake ka seda. Sealt saavad ka Eesti tellijad head infi... http://keskustelu.suomi24.fi/node/10465598

[Robi 1]

Suvel on mul ääretult vähe aega suuremaid ahjutöid ette võtta,aga ettevalmistused ja mõtted muidugi töötavad pidevalt. Mõttes on näiteks teha üks pikema koldega kaminahi ja kolde küljed mõtlesin kokku tuua külgedelt( mitte tagant). Pole küll kunagi sellist kollet trefand veel, aga peaks toimia. Sama lahendust hakkan kasutama ka reheahjude kollete puhul. Seal jätan neelu ava just nii laia, et tellis ära katab. Neel peab muidugi olema tunduvalt paksem kerisahju puhul ( kui joonisel),sest peale tulevad raskused ( keriseks kasutan võimalikult palju tellist,et vältida liigset paisumist ja ahju pragunemist).
Lihtsalt mõtlesin, et kas keegi tahab arvata midagi sellisest lahendusest?

[motamees]

Ega seal vahet pole, kuskohast kolle kokku pigistatakse, põlemise seisukohast. Neid kaldu osi kutsutakse peegliks ja see ülesanne neil ka on. Tagant kaldu olles peaks ta soojuse uksest välja peegeldama.
Olen ka kasutanud kaheltpoolt kokkuviimise tehnoloogiat. Seda siis, kui ahju kõrgusega väga kitsas käes.

[Robi 1]

Võtsin teema tegelikult selle pärast üles, sest umbes poos aastat tagasi keegi kirjutas siin, et kaminahjule ei saavat väga pikka kollet teha. Aga sedasi saab küll ja ehk on mõte kellegile kasuks ahju ehitamisel. Tahtsingi teada, kas keegi juba teinud sellise.

[lepp]

Selline lahendus minu jaoks kõige meelepärasem.

[Robi 1]

Tervitus!

Tuli selline mõte, et ehitada üks suur korsten ahjuks ( omanik tahtis uue korstna lammutada ja ahju ehitada nagunii). Korstna lõõrid said teisiti kokku ühendatud ja pealt suletud. Ahi kaetakse hiljem pealt isoleeritud paekivimüüriga, mida omanik ise üritab teha.
Ukse pealse sildasin lihtsalt shamotiga ja suitsuneel on ka väga lihtsalt lahendatud ja ootan huviga, et kuidas see töötab.
Kõige suurem töö oli avade peksmine korstnasse...( muu on puhas rõõm...selle abilisega ).

[Robi 1]

Mida arvab Lp. Anski sellisest suitsuneelust, mida saab suuremaks ja väiksemaks teha? Seda ma tahangi katsetada, et kas on mingit vahet kui ava väiksemaks teha...?

[raga]

Vot need on julged plaanid! Nuputamise ja hea töö eest 5 punkti!

[anski]

Tere!

Jah, ja väga tore et sa Robi neid oma töid ja katsetusi koos piltidega esitad!

Tuli meelde, et kunagi ammu leivaaahid tehti "korstna sisse" ja teiste ruumide kaminahjude lõõrid selle pealt ülaühendusega. Endalgi köökis üsna sarnane leivaahi/pliidi variant nagu siin:
http://www.staviken.se/Renovering/Stuga ... okspis.htm

[Robi 1]

Ma tänan Hanskit ... Väga huvitav materjal igatahes.
Mul oli ka alguses plaan ehitada kolle rohkem korstnasse, aga kuna ruumi toas leidus, siis lahendasin asja nii, et koldelõõr tõuseb laeni, läheb villavuugiga korstnasse, sealt 2 lõõri alla ja sealt taas tõusulõõriga välja.Oleks saanud ka kolm lõõri laskuma panna ja kasutegur suurem, aga kuna ahju kasutatakse pigem lisakütteks vahel, siis on targem teha lõõre vähem taha( ei pea iga kord nii suurt massi soojaks ajama). Siiber tuleb võimalikult kõrgele. Kõrvale tuleb ka pliita, mis tarvitab ka ühte lõõri.
Ladumiseks kasutasin Soome firma Lakka koldesegu.
------------------------------
Kolme päevaga on asi selliseks edenenud ja üks päev läks avade tegemiseks ( ka pliitale). Paar päeva läheks paekivivoodriga, aga omanik ehk saab ise hakkama.
Kolde tegin võimalikult lihtsa ja avara( tagant kitseneva). Midagi keerulist pole minuarust ahjule vajagi, tähtis, et varuga oleks, siis peab ka vastu paremini.

[Robi 1]

Esimene tuli ahjus tehtud ja alustasime paekivipliita ehitusega. Kuna kasutan äärerauda max. ära, siis toon paekivi ääreraua traadini ja nii ka maha märgitud laudadega. Jalgade peale toetasin võlvi, mille peale kogu ülejäänu tuleb. Ladumiseks kasutan lubjasegu. Kuna üle võlvi hakkab ka jooksma lõõr praeahju alt, siis see tehtud kiilushamotist. Pool päeva läinud pliitaga ja üks pikk päev läheb veel, sest paekivi tuleb hoolikalt sobitada, traaditada ja isoleerida sisust.
Mõni võib ju küsida, et miks ma ikkagi kollet veel kitsamat ei teinud...ja ise olin ka kahe-vahel selles suhtes...aga sai selline valitud, sest tahetakse rohkem ikka tuld nautida( näha) kui pidevalt kasuteguriga kütta. Kütmiseks on ahju vaja esimene talv kui muud kütet alles ehitatakse ( kitsam kolle säilitab endas põlemise ajal suuremat kuumust ja toimub ka täiuslikum põlemine...juhul kui tuleb peale ka piisavalt õhku- seega oleks kasulikum üldiselt ).

[Robi 1]

Lisan mõne pildi pliitatööst. Esimesel pildil on uksekohalt ääreraua kaitsmine käepäraste vahenditega. Juba sellisest malmi või ka raua tükist piisab, et ääreraud ukse kohalt kõveraks ei tõmba või läbi ei põle.
Teisel pildil on paekivivoodri isoleerimine koldest ja uksest. Eks päris meistrid oska muidugi paremini...aga peaasi, et paekivi koldesse ei jäta ( või kui jäta, siis tuleb varjestada metalliga). Kahjuks on jäänud mulje, et enamus siiski ei tunne muret kui vooder otsapidi koldesse ulatub ja pragunema hakkab.
Kolde ja praeahju vahel on ka väikene pilu, kust vajadusel läheb ka pisut soojust läbi ( tegemist on malmist praeahjuga, plekist ahjuga ei saaks sellist asja teha).

[Robi 1]

Kuna mitmed on helistanud ja pärinud, et kuidas töödega edeneb, siis pean vist pildis ka näitama. Egas eriti palju pole näidata aga see mis on see sai selline...
Paekivi on max ääreraua alt välja toodud, see võib mõnele imestust isegi pakkuda, aga mulle meeldib sedasi, sest siis saab lappi kolde teha ja jääb igati tugevam ja ruumikam. Taga olev korsten läheb hiljem krohvimise alla ja, siis värvitakse kogu kompleks valgeks.
Abiline Katu on läbinud Antslas kuu ajalised pottsepa koolitused ja pole väga vigagi.Väga tore oleks kui ta saaks mõne päris pottsepa juurde ka kogemusi koguda, sest ega mina suurt ei mõista neid asju.Ma teen lihtsaid asju.

[anski]

Tere!

Sihuke asja sai tehtud õues saunatuppa:

Vana veel püstis

Lammutus käigus

Tuli selline asemele

Häbipottsepp ja hobimootorrattur

[Robi 1]

Kuna ise pean väga tähtsaks ahju sisevoodrit, siis joonistasin kaks joonist sisevoodri kandekivide võimalustest, mis vähemalt mulle tunduvad kõige asjalikumad lahendused.Paremal joonisel on kandmas servi kivid, mille otsad on alt viltused. Selline lahendus tundub kõige lihtsam ja tugevam. Ise alustan sisevoodriga alles kolde pealt, sest päris alla pole teda vajagi( kui tegu pole just pottahjuga).
Kas keegi julgeb kogemusi jagada?

[heints]

Vasakpoolse joonise järgi tehtule saab ka kaldu lõike teha .

[Robi 1]

Ma pean siiski parempoolset tugevamaks ja lihtsamaks. Mul praegu just üks sõber Põlvas ehitab ahju ja ma telefoniga juhin vahepeal teda, joonise panin rohkem nagu talle, sest täna ta jõuab selle kohani.
Loodan, et ta jagab tehtut ka meiega hiljem.