Ehitusfoorum

...mis materjal see TH29 on?

TH29, kasutamine
Imelik.

[quote="Külaline"] Ega selle TH29-ga palju akkumuleerida ei saa > Caution: The recommended maximum temperature of PCM is 45C.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: Ega selle TH29-ga palju akkumuleerida ei saa > Caution: The recommended maximum temperature of PCM is 45C.

Soovituslik oli 32 kraadi. Selles see uba ongi, madalam temperatuur, väiksemad soojuskaod.

Parim oleks materjal, mis vahetaks olekut 22 kraadi juures. Kui enam kütta ei taha, viskad teki pütile peale. Suvel jälle võtad teki ära, teed ukse lahti ja soojus tuleb ise uksest tuppa ja salvestub...

Ei mingit paneelidega jändamist..

trebla kirjutas: Suvel jälle võtad teki ära, teed ukse lahti ja soojus tuleb ise uksest tuppa ja salvestub...

Ei mingit paneelidega jändamist..

Idee on hüva , aga milline on sellise TH29-ga akumulaatori maksumus ja tasuvus. Graniitkalju suvine soojakskütmine on mõistetav , aga kui maja mullamätta peal, siis seda või muud materjali maja alla tuua ja termoisoleerida - läheb üsna kalliks.

trebla kirjutas:Ma juba korra kirjutasin, et eriti moodne on kütta talvel suve soojusega...

http://www.solarserver.com/solarmagazin ... 000-e.html

System Simulations
Simulations programs of the Fraunhofer ISE predicted that a low-energy house located in Freiburg, Germany, could fully cover an annual heating requirement of 4000 kWh with a collector surface of 30-35 m2 and a reservoir volume of 10 - 12m3.

Varem olid seal justkui miskite püttide fotod kah juures. Aga pange googlesse Seasonal Heat Reservoir vms ja sobrage edasi



PS

asjaga tegeletakse....näiteks see
http://www.iea-shc.org/events/exco/68/w ... torage.pdf

siin nende järgmine slaidiprogramm
http://www.slideshare.net/thermischeene ... itdagingen

jäi silma, et ajakava on kuni dets.2012
enne maailmalõppu saab valmis...

http://www.jenni.ch/index.html?html/Hei ... ktuell.htm

fanatic kirjutas: http://www.jenni.ch/index.html?html/Hei ... ktuell.htm

Ilusad pildid! Kas suvel kasutatavast pioneeri-skaudi laagrist? Hinda tahaks ka näha

Külaline kirjutas:

trebla kirjutas: Suvel jälle võtad teki ära, teed ukse lahti ja soojus tuleb ise uksest tuppa ja salvestub...

Ei mingit paneelidega jändamist..

Idee on hüva , aga milline on sellise TH29-ga akumulaatori maksumus ja tasuvus. Graniitkalju suvine soojakskütmine on mõistetav, aga kui maja mullamätta peal, siis seda või muud materjali maja alla tuua ja termoisoleerida - läheb üsna kalliks.

Kui katsuks nii arvutada, et teeks raudbetoonist püti - seinapaksusega nii 30 cm .... pool meetrit ? et mehhaaniliselt vastu peaks.
Kuubikujuline, sisemine mõõt 3,6 m

No ja arvestaks sinna meeter penot/villa ümber.
Kas see sinine peno alla pannes kannatab raskuse välja?
Mitu kuupi betoonii ja penot-villa läheb?.

Selline kuubik ulatuks keldrist otsapidi esimesele korrusele aga pole hullu.. maja saab teha ju astmelise.. jääb sellise ruumi alla mis on keset maja ja pool korrust kõrgemal, vannitoakompleks näiteks. Sele peal omakorda on püramiidkatusega maja tipus paiknev talveaed näiteks... ja talveaia põrandas vannitoakompleksi laeaken..

Muud eluruumid on ümber selle keskruumi...

graniitkalju häda on see, et ta ulatub sinu majast palju kaugemale ja pole üldse võimalik isoleerida...

trebla kirjutas:Kas see sinine peno alla pannes kannatab raskuse välja?

Eks ta oleneb ikka kui raske see "kuubikukene" ikka lõpptulemusena kokku tuleks. Näiteks see http://www.finnfoam.ee/index.php?page=f ... cac353b8a3 F-700 kannab pikaajaliselt ~30 t./m2.

Kui mahuti teha 30 cm betoonist, siis on sellel kuus 16 m2 seina paksusega kolmandik meetrit ehk 32 m3 betooni + 48 m3 ainet.

Betooni erikaal 2.4 t m3, ainel ehk max 1.5 ?

90 + 70 = 160 tonni 16 ruudu peal?

mitte üle 10 t ruutmeetril.

Mina sain millegipärast betooni koguseks 26,13 m3.
Lisandub veel soojustuse ning "topsiku" "lael" oleva põranda kaal aga ilmselt soojustusel kandavõimet täitsa piisab.
Nii et ei muud kui betooni tellima.

Keegi võiks välja arvutada parem selle, mitu tonni betooni on vaja, et talveks vajaminev soojus sinna salvestada.
Mingid algandmed julgeksin välja pakkuda.
Maja energiavajadus aastas 25 000 kWh, sellest talvel vast 20 000 kWh,
Temperatuuride vahe betoonil: no kütaks suvega 70 C ja talvel jahtuks 0 C??
Seega temperatuuride vahe oleks 70 C ja energia 20 000 kWh. Kui nüüd keegi viitsiks betooni erisoojuse ja sobiva valemi välaj otsida ...

siimsusi kirjutas:Keegi võiks välja arvutada parem selle, mitu tonni betooni on vaja, et talveks vajaminev soojus sinna salvestada.
Mingid algandmed julgeksin välja pakkuda.
Maja energiavajadus aastas 25 000 kWh, sellest talvel vast 20 000 kWh,
Temperatuuride vahe betoonil: no kütaks suvega 70 C ja talvel jahtuks 0 C??
Seega temperatuuride vahe oleks 70 C ja energia 20 000 kWh. Kui nüüd keegi viitsiks betooni erisoojuse ja sobiva valemi välaj otsida ...

No see on eelmisel lehel praktiliselt kirjas.

4000 kWh jaoks 1200 m3, seda 6 kraadise vahemiku juures.
Aga sina pakud umbes 60 kraadilist vahemikku - seega 10 korda vähem - aga tahad 5 x rohkem energiat. Ehk siis kokku 2 korda vähem = 600 m3. Kuup servaga 8.4 meetrit. (vee soojusmahtuvus on betooni omast kaks korda parem, seega veepütt oleks 300 m3 (serv 6,7m)

Sinu tahtmisel on kolm puudust:
1) nii kõrgel temperatuuril salvestamiseks on vaja soojuskandja enne üles kuumutada - sellega kaasnevad energiakaod....
2) kõrge temperatuuriga soojussalvestit on raskem isoleerida - kaod on võrdelised temperatuuride vahega.. - siin pealegi veel pindala ka suurem - tohutult rohkem soojustust..
3)alumises otsas (alla +20 C) on soojuse pütist tuppa saamisks vaja soojuspumpa - jälle energiakulu...

Mina sain millegipärast betooni koguseks 26,13 m3.
Lisandub veel soojustuse ning "topsiku" "lael" oleva põranda kaal aga ilmselt soojustusel kandavõimet täitsa piisab.

mul oli täisarvudega peastarvutus - iga sein 16 ruutu, mistõttu servade betoon läks topelt ja seinapaksus 0.3(3) meetrit.
Ja vast selle mögina erikaal ehk ei ole kah 1.5 vaid vähem?

Põhiline - palju see mögin maksab..?

PS
Minuviidatud esmases materjalis mainiti ju 4000 kWh jaoks suisa pisikest pütti - 10-12 m3. See arvestab ilmselt olukorda, kus kevadel sügisel tuleb päeval kütteenergia paneelidest ning salvestamine ja kütmine toimuvad paralleelselt.

Betooni asemel tasuks pinnasele arvutada, see on tasuta käes, vaja vaid hüperkallis isoleerimine teha.
Vee asemel võiks keldrisse hiigelbasseini teha, oleks nagu kasulikum. Aga selle ehitus on väga kallis.
Mahte vaadates eelistaksin vett aga koletud mahud ikkagi.

Kalvis kirjutas:Betooni asemel tasuks pinnasele arvutada, see on tasuta käes, vaja vaid hüperkallis isoleerimine teha.
Vee asemel võiks keldrisse hiigelbasseini teha, oleks nagu kasulikum. Aga selle ehitus on väga kallis.
Mahte vaadates eelistaksin vett aga koletud mahud ikkagi.

Kuni kogu selle päikesepaneelide+akumulaatori umbkaudsetki maksumust ja saadud säästu arvutust pole tehtud, võiks arutelu jätkata foorumi naljanurgas teema all "Tulevikutegijate pärlid".

Külaline kirjutas:.....
Kuni kogu selle päikesepaneelide+akumulaatori umbkaudsetki maksumust ja saadud säästu arvutust pole tehtud, võiks arutelu jätkata foorumi naljanurgas teema all "Tulevikutegijate pärlid".

Miks naljanurgas - piltidelt ju nägid, et pütte toodetakse ja paigaldatakse...
ja seda tehakse rikkas riigis - rikkaks ilma arvutamata aga ei saa...
Olge mureta - meil on varsti samad energiahinnad kui neil... Bensiin läks juba Luksemburgist kallimaks, toit on kah.. kuniks seda odavat elektrit ja gaasigi...
Küllap mingid CO2 maksud peagi välja haudutakse...

Nii, et tehke pütid praegu odaval ajal valmis, päras hea omast käest võtta..

trebla kirjutas: Nii, et tehke pütid praegu odaval ajal valmis, päras hea omast käest võtta..

Tee asi ära ja kutsu huvilised järgmisel kevadel vaatama-arvutama. Tahaks näha terviklahendust, muidu või metsa puid tegema.

Sa oleks pidanud eelnevalt "selgitama", et energiat saab salvestada temperatuuri oluliselt muutmata?
Vee puhul siis jääst - veeks (0C) sama energiahulk , mis vee temperatuuri tõstmisel 80C võrra.
TH29 puhul on "peidetud soojuse" salvestamine temperatuuril 29C. Lisaks mahub ka oluliselt rohkem kui vette. Madala temperatuuri olulisus "säilitamisel" jne. kW-d on selle "tünni" jahtumisvõimsus (ehk mõõtmed , materjal ja vahtplasti hulk), h-d (tunnid) aga aeg kevadeni. Nende kahe asja kokkupanekut on aga lootusetu seletada?
Hind on tõesti esialgu tundmatu suurus, et saaks hinnata asja tasuvust.
PS. Ei ole kriitika, vaid tunne, et räägitakse üksteisest mööda (kuna teadmised on erinevad).
Imelik.

Eelnev oli repliigiks treblale.
Imelik.

trebla kirjutas: Sinu tahtmisel on kolm puudust:
1) nii kõrgel temperatuuril salvestamiseks on vaja soojuskandja enne üles kuumutada - sellega kaasnevad energiakaod....
2) kõrge temperatuuriga soojussalvestit on raskem isoleerida - kaod on võrdelised temperatuuride vahega.. - siin pealegi veel pindala ka suurem - tohutult rohkem soojustust..
3)alumises otsas (alla +20 C) on soojuse pütist tuppa saamisks vaja soojuspumpa - jälle energiakulu...

Jõudsin enne uinumist ka samasugusele järeldusele.
Seega oleks vast reaalsem temperatuuride vahe näiteks 35 - 25 = 10 C
Lootuses, et ka talvel saab päikesest mingi energia kätte, jääks dsalvestatavaks ebergiaks näiteks 15 000 kWh?

Kogu see kupatus tuleks paigutada maja alla, siis on ülemise osa isoleerimisega vähem muret. Eeldades, et keldrit pole ja maja pindala on näiteks 100 m2 ning vundament võiks vabalt olla 1,5 m (või isegi sügavam). Saame maja aluseks ruumalaks 150 M3.
See muidugi eeldab salvesti ehitamist enne maja ehitust.
Kwh ja M3 -sid arvutada ikka ei viitsi hetkel
Sellised mõtted siis.

trebla kirjutas:Kui katsuks nii arvutada, et teeks raudbetoonist püti - seinapaksusega nii 30 cm .... pool meetrit ? et mehhaaniliselt vastu peaks.
Kuubikujuline, sisemine mõõt 3,6 m

Teeks ikka "püti" pigem. Näiteks meeter kõrge ning 8 m. läbimõõdult. Või siis 2 m. kõrge ning 6 m. läbimõõdult.
Lihtsalt lihtsam teha ja mahub mõnusamalt maja alla samuti.

rokikas kirjutas:Teeks ikka "püti" pigem. Näiteks meeter kõrge ning 8 m. läbimõõdult. Või siis 2 m. kõrge ning 6 m. läbimõõdult.

Kui see pütt midagi muud peale vee peaks mahutama (nt. viidatud TH29-t), siis tuleb ta vist kaitsevanni (garanteeritud elukaarega ca 100 aastat) paigutada?

Millest selline vann/kessoon küll valmistatud peaks olema?

võibolla oleks võimalik päikest maa poole tirida koos ei peaks seda mahutit maja alla ehitama?? see teema on juba debiilne....

Loe siis kakatulipüksikustmakohepaberitsaan teemasid. Ilmselt jõukohasem ning ei nõua kujutlusvõime olemasolu.

rokikas kirjutas:Loe siis kakatulipüksikustmakohepaberitsaan teemasid. Ilmselt jõukohasem ning ei nõua kujutlusvõime olemasolu.

Saada mõni link, tahaks lugeda.

Aga palun Teemast Pikemalt