Planeedi Maa päästmine

[A23]

Mul tekkis üks uitmõte siinse teema kommenteerijatele- äkki teeks ühe kodanikuallumatuse aktsiooni ja me ei kommenteeri ega too tsitaatidega välja mitte ühtegi kasutaja val mõtet? Las pobiseb omaette. Ässitaja ei ole, aga verd tahaks näha.

Urmas, egas siis Val ei ole ka "üdini paha". Mõnele tema seisukohale võin ka ise "alla kirjutada".
Näiteks ei kiida heaks (kirjandusliku liialdusena) masuudi maantekraavi valamist või plasti madalatemperatuurilist põletamist. Ka nõus, et kliimamuutus mõjutab eelkõige inimest, muul loodusel, sh ülejäänud biosfääril, on sellest suht "savi", saab üle, küll mõningate "struktuurimuudatustega"
Küll aga ei nõustu sellega, et tsivilisatsiooni püsimajäämiseks ei ole kasv, sh majanduskasv vajalik.

[A23]

"Vähem kahju teha" on sisuliselt sama mis "halvematest vähem halvem"...
Valikuid on rohkem kui 2 - valikuid on täpselt niipalju kui erakondi
"Halva vastasjõud" on "väääga" küsitav
Lisaks tuleb alati arvestada kas potensiaalne valitu ka "künnise" ületab

Jah "künnise" ületamine on oluline ja laiemas vaates ka oma hääle "kaal", suuremat erakonda hääletades on ka "kaal" suurem, seda "tühjaläinud" häälte "ümberkantimise" arvel.
Täiesti suvalise näitena - nt kui kellelegi Parempoolsete seisukohad juhuslikult imponeerivad, siis tasub ikka ka "reitinguid" jälgida, et oma hääl "tühja" ei läheks

[val]

Urmas, egas siis Val ei ole ka "üdini paha". Mõnele tema seisukohale võin ka ise "alla kirjutada".
Näiteks ei kiida heaks (kirjandusliku liialdusena) masuudi maantekraavi valamist või plasti madalatemperatuurilist põletamist. Ka nõus, et kliimamuutus mõjutab eelkõige inimest, muul loodusel, sh ülejäänud biosfääril, on sellest suht "savi", saab üle, küll mõningate "struktuurimuudatustega"
Küll aga ei nõustu sellega, et tsivilisatsiooni püsimajäämiseks ei ole kasv, sh majanduskasv vajalik.

Tundub, et ma pean paha olmises rohkem pingutama.

Tsivilisatsiooni püsimajäämise ja majanduskasvu vajalikkuse seose küsimuses mul pole kindlat arvamust. Olen avatud kõikidele lugudele.
Samas tundub mulle, et teatud heaolu tasemest alates muutuvad inimestele rikkuse taga ajamisest olulisemaks vaimsed ja filosoofilised küsimused. Kuna riik koosneb inimestest, siis võib sama kehtida ka riikide kohta?

[kunn24]

Kommunismis aeti vaimseid ja filsoofilisi küsimusi (kogumis: ideoloogia) taga ENNE üldise heaolu saavutamist. Kui küsimusetele valesti vastasid, said priipileti kaugele või loeti lootusetuks ja utiliseeriti.

[EH.INS.]

Kindlasti hakkab "mingist rikkuse tasemest" huvitama "filosoofia"...
Ainult, et see tase on väga erinev
Ja juba mõte, et "riik" hakkab seda määrama tekitab külmavärinad
Tegemist on suurepärase näitega "ametnikust, kes soovib kõike reguleerida"

[val]

Kindlasti hakkab "mingist rikkuse tasemest" huvitama "filosoofia"...
Ainult, et see tase on väga erinev
Ja juba mõte, et "riik" hakkab seda määrama tekitab külmavärinad
Tegemist on suurepärase näitega "ametnikust, kes soovib kõike reguleerida"

Kas pead silmas mind? Kus ma reguleerimisest kirjutasin või miks peaks seda üldse reguleerima? Ausaamatu jutt, kas näed luulusid?

[EH.INS.]

Ei mõelnud ainult val-i isiklikult...
Mõtlesin "ametnikud" üliselt

[val]

Hea küll EH.INS, ...Analüüsiks seda "rikkaks kärpimise" asja, aga antud juhul sa ei suuda selgita, kuidas ettevõtete (või riikide) rikkaks kärpimine käib? Kas keegi on rikkaks saanud 50% kärpides, st mis loogika siin on? Kas on maailmast mingeid näiteid, mis riigid on sel viisil rikastanud? Kelle selline asi kasulik oleks ja kellele kahjulik ...jms. Kas kardad tõde, mis siit selguda võib

Kuna EH.INS poolt täislausetega argumenteeritud selgitusi ei tule, mida oli ka ette arvata, siis vaatasin mida päris ettevõtjad arvavad.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakub kuni 20% kärbet, mis reaalsuses oleks arvatavasti 10-15% ja tundub igati mõistlik:

piirama püsikulusid, alustades avaliku sektori organisatsioonides töötavate inimeste arvu vähendamisega. Jättes välja n-ö põhiteenused, nagu meditsiin või haridus, leiab kokkuhoiukohti kõikjalt.

Töötajate arvu vähendamise ülesanne annab võimaluse kriitiliselt hinnata, milliseid teenuseid ei pea riik praegu maksumaksja raha eest hädavajalikult pakkuma. Ettevõtjad on esile toonud, et sihiks võiks olla avalikult rahastatud töökohtade arvu vähenemine mõne aastaga paarikümne protsendi võrra.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120305193 ... uusi-makse

A.Kaarelson räägib üldiselt eelarve kärpest ilma konkreetse numbrita ja majanduse kasvama saamise eesmärgist, aga ka sellest, et hoopiski investeeringuid innovatsiooni ja uurimis-arendustegevusse tuleb suurendada. Seega kärpida ja investeerida samal ajal. Võib tunduda imelik, aga tegelikult igati mõistlik jutt.

...avaliku sektori kuluralli peab lõppema, seetõttu pole uuel valitsusel pääsu ka riigieelarve jõulisest kärpimisest. ... ning keskenduda ainult olulisele ...Tuleb kärpida massilist õigusloomet ja piirata reeglite pidevat muutmist, et vähendada ettevõtetele kaasnevat halduskoormust ja lisakulu. Samuti peab aktiivselt ettevõtlust takistavaid piiranguid kõrvaldama, sh planeerimismenetlusi kiirendama ja lihtsustama.
...
Riik peab panema majanduses struktuurimuudatuste esilekutsumiseks rõhu kolmele sammule. Esiteks tuleb tagada riigi investeeringud innovatsiooni ja uurimis-arendustegevusse, teiseks lihtsustada suurema lisandväärtusega investeeringuteks kapitali kättesaadavust ja muuta Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks. Kolmandaks tuleb tagada suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks vajalikud tugiteenused.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120308728 ... korda-teha

Joakim Helenius tahab, et Eestil oleks maailma kõige automatiseeritum riigiaparaat, peab vajalikuks sekkumist pensioniks kogumisse, avatust välismaistele oskustöötajatele ja riigi tuge ekspordile. Kärbetest ei ole sõnagi ja justkui tundub, et pooldab tugevat (paksu) riiki, kes investeerib, aitab ettevõtteid tööjõu ja ekspordi teemadega. Teisalt ta on rääkinud ka 30-40% riigi kärbetest ja siin ma paraku kahtlustan populismi. Kui see eelarvamus kõrvale jätta, siis on automatiseeritud riigiaparaat jms jutt igati mõistlik, st üldiselt saab jälle nõustuda.

...1) Laiema riigiaparaadi (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused) radikaalne reform, mille eesmärgiks sätestatakse, et Eestil oleks maailma kõige automatiseeritum riigiaparaat. Riigiaparaadi teenuste pakkumiseks kasutatakse võimalikult palju tehisintellekti, IT ja muid automatiseerimise lahendusi selleks, et riigisektori kulusid radikaalselt vähendada ja aja jooksul suur osa riigisektori töötajatest erasektorisse suunata.
...
2) Meil on tuleviku jaoks uuesti vaja luua kohustuslik pensioniks kogumise süsteem, mis annaks inimestele pensionieas sissetuleku, mis ei sõltu riigipensionist. Vastasel juhul peavad tänased nooremad inimesed tulevikus pensionäride ülal pidamiseks kinni maksma ebaõiglaselt suured maksutõusud, mis on kiiresti vananeva elanikkonna tulemus.
...
3) Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja majanduse konkurentsivõime parandamiseks on vaja, et Eesti oleks täiesti avatud välismaistele oskustöötajatele.
...
4) Selleks, et ekspordi ettevõtetele kiiresti pakkuda konkurentsivõime paranemist nendel keerulistel aegadel on meil vaja läbi mõelda see, kuidas riik oma investeeringutega ja maksupoliitikaga saab Eesti lisandväärtusega eksportettevõtteid toetada.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120316450 ... ndusi-tuua

[EH.INS.]

Jutt ei ole "rikkaks kärpimisest" vaid arutust MAKSUMAKSJA raha raiskamisest krt teab millele sh mõttetutele määrustele ja nende täitmisele (sh nn "taastuvenergia" või vesinik ja mis krt teab veel)
Jutt käib sellest, et põhimõtteliselt pole vajalik "riigi toetus igale poole"
Innovatsioon ja arendustegevus on igati vajalik - ja seal on ka riigi osa (eelkõige "maastiku" kujundamisel) - kuid finantseeringut (va teadus) ootaks ikka "innoveerijatelt ja arendajatelt"
Kohustusliku pensioni kogumise vastu olen kategooriliselt - kõik võimalused on seda teha vabatahtlikult - kui ei soovi, ei pea ja tuleb leppida tulevikus vähemaga
Samuti olen kategooriliselt vastu "laiaulatusliku tervisekindlustusega kõigile" (ja põhjus on ka lihtne - see on meile lihtsalt liiga kallis) - eelpool olen kirjeldanud kuidas mina seda ette kujutaks
Kõigest sellest olen korduvalt kirjutanud / kirjeldanud ja kui Sa (val) aru ei saa siis see ei puutu kuidagi minusse
Mis puutub ülalpool viidatud "problemaatikasse" siis Sa küsisid konkreetselt minu arvamust - see mida seal kirjeldatakse ühtib osaliselt minu arvamusega / osaliselt ei ühti
Aga Sinult küsin - KAS EI OSKA LUGEDA??? Või ei saa aru?
Või ei kuulu lugemisoskus ja loetust aru saamine ametnike pädevuse juurde (arvutamine on selgelt liigne nõue)?

Helenius:

...riigisektori kulusid radikaalselt vähendada...

EKT:

...piirama püsikulusid, alustades avaliku sektori organisatsioonides töötavate inimeste arvu vähendamisega.
Jättes välja n-ö põhiteenused, nagu meditsiin või haridus, leiab kokkuhoiukohti kõikjalt...

AK:

...avaliku sektori kuluralli peab lõppema, seetõttu pole uuel valitsusel pääsu ka riigieelarve jõulisest kärpimisest...

Kas vastus on piisav? Või peab veel midagi selgitama?

PS
50% kärbe oli toodud võrdlusena SINU esitatud numbritele
SINU algatus oli - "võta aluseks mida tahad, peaasi, et numbrid on õiged"
Mida Sa mulle ette heidad kui ma kasutasin SINU poolt viidatud numbreid???

[val]

Peab sinuga üle pika aja nõustuma, sest mulle ka ei meeldi maksumaksja raha raiskamine krt teab millele, riigi toetuse kopterilt külvamine jms. Võiks kokku tõmmata ja piirata küll, aga häda on selles, et igal inimesel on erinev arusaam sellest kuhu see piir tõmmata. Sa oled kohustusliku pensioni ja solidaarse tervisekindlustuse vastu, aga enamus arvab teisiti jne jne. Ideaalset ja kõigile sobivat lahendust pole olemas.

Pakun eeltoodud ettevõtjate juttu arvestades, et mõistlik kärpe piir on täna kusagil 10-15% juures. 50% kärpest räägime siis, kui saneerimine või pankrot uksele koputab, aga sellest on asi väga kaugel. Üleüldse on kärbe kuidagi vale termin, sest pikas plaanis on kõige parem see, kui mootor (ettevõte või riik) töötab optimaalsel võimsusel, mitte pidevalt kärbitult või forsseeritult. Kuhu jääb paindlik võimsuse juhtimine? Tundub, et riigi gaasipedaal ja pidur (automatiseeritum riigiaparaat) on vaja alles leiutada, mis vastavalt teeoludele tõstab või langetab kiirust. Iga-aastane riigieelarve seadus võiks olla see gaas-pidur, aga elu näitab, et aeg-ajalt see ei tööta. Häda on ka selles, et automatiseeritud riigiaparaat tuleks leiutada, aga leiutamine on väga kulukas tegevus, mida ei saa teha, sest tuleb kärpida. Saba lahti nokk kinni situatsioon.

[EH.INS.]

Milline "enamus" arvab teisiti"?
Enamus "ametnikke" arvab teisiti?
Kas keegi on kunagi midagi küsinud? (analoog nt nn "taastuvenergiaga")
Küsimus a-la: "kas sotsmaksu võiks vähendada 15%, see 15% laekub pangaarvele, selle 15% võrra vähenevad "tasuta" teenused"?

Sotsmaks:
Küsimus pole "solidaarsuses" iseenesest...
Kindlasti on vajalik tugi "kõige nõrgematele" ja "esmaabi" - aga see ei pea olema 33%

Pension:

...praeguseks on oma pensioniraha välja võtnud ligi 30 protsenti teise samba konto omanikest...
...seda võimalust kasutasid kõige aktiivsemalt väheste säästudega leibkonnad...
...otsust teisest sambast lahkuda mõjutas kõige tugevamalt see, kui palju neil oli finantsvarasid ning tagatiseta laene ehk tarbimislaene...

Ja allikas otsi ise üles

Ja panna need inimesed kohustulikus korras pensioni koguma / tarbimislaene võtma
Kõik oleks ju OK kui pensionifondid garanteeriks min tarbimislaenu intressi
Kindlasti oli ka neid kes rahadega "lihtsalt lulli lõid"
Ja milles õieti probleem - täiskasvanud inimesed - justkui ise vastutaks oma tegude eest
Selline "lapsehoidjast" riik so ametnike riik on ametnike "märg unelm"???

[A23]

Küsiti küll Mäletamist mööda aastaid tagasi, vist elektriarvega, tuli küsimus taastuvenergia lisatasu kohta, umbes "kas olete nõus" vms, vastasin, et ei ole nõus. Paraku küll ei ole näinud selle küsitluse kokkuvõtet, vastav rida siiski ilmus hiljem arvele, kuigi avaldasin mittenõustumist.

Aga regulatsioonidest - arvan, et neid on siiski vaja. Näiteks kui inimene kulutab kiirlaenude võtmise ja pensionifondi rahade mahaparseldamisega kogu oma tagavarad ära, siis peab neid persoone maksumaksja kulul ikkagi hakkama edaspidi üleval pidama.

[EH.INS.]

...peab neid persoone maksumaksja kulul ikkagi hakkama edaspidi üleval pidama...

Miks?
Saan aru, et "ellujäämiseks nõutav" on vajalik - aga see ju ei tähenda, et "sama laia pidu edasi panna"
Ma ju räägingi - sotsmaks väiksemaks, mitte 0

[RaJy]

Küsiti küll Mäletamist mööda aastaid tagasi, vist elektriarvega, tuli küsimus taastuvenergia lisatasu kohta, umbes "kas olete nõus" vms, vastasin, et ei ole nõus. Paraku küll ei ole näinud selle küsitluse kokkuvõtet, vastav rida siiski ilmus hiljem arvele, kuigi avaldasin mittenõustumist.

Aga regulatsioonidest - arvan, et neid on siiski vaja. Näiteks kui inimene kulutab kiirlaenude võtmise ja pensionifondi rahade mahaparseldamisega kogu oma tagavarad ära, siis peab neid persoone maksumaksja kulul ikkagi hakkama edaspidi üleval pidama.

Suures pildis pole eriti vahet - need kes ei oska rahadega ringi käia ei teeni ka märkimisväärset tulu ja pealegi "sööb" sellest vähesestki fondi haldamine enamuse ära ja ikka tuleb neid ülal pidada - päris nälga ei lase Põhiseadus jätta.

[A23]

...peab neid persoone maksumaksja kulul ikkagi hakkama edaspidi üleval pidama...

Miks?
Saan aru, et "ellujäämiseks nõutav" on vajalik - aga see ju ei tähenda, et "sama laia pidu edasi panna"
Ma ju räägingi - sotsmaks väiksemaks, mitte 0

Just seda mõtlengi, et "hing ikka sees püsiks", mitte, et kruiise vms saaksid teiste kulul pidevalt ette võtta.
Ja ei pea silmas ainult sotsmaksu ega pensionisambaid. Mõned suudavad oma säästud kiirlaenudega miinusesse lüüa. Just seda osa peaks tugevamini reguleerima, võib ju öelda, et inimene ise on mõtlemisvõimetu, aga mis see annab, laenukontoril on kasum käes, aga inimene peab sotsiaalabist elatuma. Samas kohtutäiturid saavad ka sealt kõrvalt oma kasumi, teinekord see "teenustasu" on samas suurusjärgus.

[RaJy]

Ma hästi ei kujuta ette, et sotsabist on võimalik oma kruiise rahastada.Bock õllöejoojaid olen küll näinud, aga need üldiselt kodupoest eriti kaugemale ei jõua.

[EH.INS.]

Min "rahvapension" hetkel ca 340EUR
"Elamiseks" on "varjupaik" - vajadusel tehakse juurde
Rahastus tuleb min sotsmaksust
Või kolitakse kõige odavamasse kohta - ja see ei pea olema praeguses elukohas vaid just nimelt kõige odavam koht Eestis
Või aitavad lapsed / sugulased
Või mis iganes
Minimaalsed tingimused elus püsimiseks

[EH.INS.]

Lisaks veel, et igasugune innovatsioon tähendaks eelkõige midagi lihtsamat, odavamat, funktsionaalsemat jms
Kui innovatsioon vajab "sotsiaalabi / subsiidiume" siis see pole innovatsioon
Ja selle loogiline lõpp on pankrot (nagu palju lugeda) - investorid "kaotavad raha" - täiesti loogiline, mitte midagi ennekuulmatut
Kui on vaja algkapitali, siis iga hea (ja tihti ka halva) innovatsiooni jaoks on olemas riskikapitalistid, pangad (tagatised tuleb innovaatoritel endal leida) jne
Kui "raha taha ei tule" siis pole päris kindlasti tegemist jätkusuutliku innovatsiooniga

[kunn24]

Vormsi saarel võeti maha väidetavalt bürokraatialembene vallavanem https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12031 ... etist-maha
Tsitaat:

üldplaneering oli väga tugevalt keskkonnakaitse poole kaldu. „Keskkonnakaitse on muidugi vajalik, kuid selline äärmuslikkus pole hea ega peegelda Vormsi inimeste enamuse seisukohti. Vaadates mustrit, kuidas asjad liiguvad ja kuidas otsuseid tehakse, andis arusaamise, kuhu me teel oleme. Rääkisime sellest osapooltega juba mitu kuud tagasi väga tõsiselt, aga mingeid järeldusi sellest ei tehtud.“

Näiteks on üldplaneeringu eskiisis seatud kolmele külasüdamikule sama ranged ehitustingimused kui hajaasustuses ja muudetud külasüdamikke senisest ka väiksemaks, eirates sellega volikogu seisukohti.

Väärib märkimist, et mahavõetud tegelane oli suur kaasaja ja kodanikualgataja https://koosloome.ee/inimesed/maris-jogeva/

[val]

Minuarust on see "ametnike riik, märg unelm" jms koomiline, sest nt EH.INS on ka ise natuke ametnik. Teatud juhtudel on ta teenus riigi poolt peale sunnitud, kuigi tegelikult ei oleks seda vaja või klient ei tahaks, kas pole?

Kui riigi teenuseid vaatame, kas see on ametniku süü, et klient ei saa valida erinevate teenusepakkujate vahel? Seepärast ametnik seda teenust pakubki, et seal pole tulu teenimise kohta ja erasektorit see ei huvita, aga kuidas selles ametnik süüdi on? Kas ametnike hulgas on võrreldes erasektoriga rohkem lolle ja pahasid inimesi - miks peaks, kindlasti ei ole. Kirun ka vahest ametnikke. Neid on ka lolle, aga üldiselt olen täheldanud, et süsteem on mäda ja see pole ametniku vaid tööandja ehk juhtimise probleem.

Siit jõuame innovatsioon juurde. Kuidas riik saab pakkuda kvaliteetset ja odavat teenust? Eraldi võttes pole probleemi, aga kvaliteetne ja odav on suur probleem, kui tulu teenimise võimalus puudub ja raha arendamiseks (innovatsiooniks) ei ole. Mul tekiks ka tõrge (nt poliitikuna) riigi teenuste innovatsiooni rahastamisel, sest suur osa nendest investeeringutest tuleb maha kanda. Iduettevõtetest jääb ellu <5%. Riigi teenuste innovatsiooni õnnestumise % on arvatavasti parem, aga risk on siiski suur. Kui sellised teenused tulu ka ei too, siis milleks neid suure raha eest arendada?

[EH.INS.]

Veelkord - jutt käib arulagedast maksumaksja raha raiskamisest krt teab millele
Arulage on "püstitada endale tõkked ja neid siis vapralt ületada ja siis endale tunnustavalt õlale patsutada"
Nõustun täielikult sellega, et kui teenust pole "turule" vaja siis pole vaja seda ka peale sundida sh minu teenust
Ja jätkan Vitsuri sõnadega euroregulatsioonide kohta:

...kõik need keelud, mis ei ole vajalikud või mis on kahjulikud või liiga ranged tuleks tühistada...

Lisan, et riik ei peaks tegelema innovatsiooni ja arendusega vahetult - seda teeb erasektor ja "ellu jääb" parim
Riigi ülesanne on luua "keskkond" mille üheks eelduseks on eelpool nimetatud hr Vitsuri mõtete teostamine

[val]

...Lisan, et riik ei peaks tegelema innovatsiooni ja arendusega vahetult - seda teeb erasektor ja "ellu jääb" parim
Riigi ülesanne on luua "keskkond" mille üheks eelduseks on eelpool nimetatud hr Vitsuri mõtete teostamine

Peaks, võiks ... lisaks omaltpoolt veel tuleks, tahaks, teeks ja küll siis alles oleks Teoorias kõva, aga pakun, et sa ei saa päriselt aru, millest räägid. Võtame nt passi ja ID kaardi väljastamise teenuse. Kes need peaks, võiks jne on ja mida teeb riik ja mida erasektor?

[EH.INS.]

Kõike mida võimalik teeb erasektor - sel lihtsalt põhjusel, et see on kõige efektiivsem
Riik ostab parimat teenust võimalikult kuluoptimaalselt

[val]

Passi ja ID kaardi väljastamise teenuse näitel pane siis kirja mida teeb siin riik ja mida erasektor?

[kunn24]

See on küll kõikehõlmav, kuid siiski mikroteema.
Ehitus, planeerimine, igatsugu kaitsmine, piiramine on see, mida enamus tegijaid kodanikke pidevalt tunneb ja peab jantima. Tänapäeval on küll enamus kodanikke mittetegijaid ja kaitsmine/ keelamine on nende põhikreedo. Paljuski on sellised "sotsioloogid" ka pumba juurde ennast nihverdanud. See on probleem.

Näiteks 2005 ma pidin jantima täiesti sisutu detailiga oma maja tarbeks (mingi põmmpeast V. Hansen surus PlanS-i sätte, et ka 1-e krunti tuleb "detailplaneerida"). Kui käisin Nõmme LOV-s sellele kooskõlastust küsimas endise LO arhitekti A. Sihti käest ja mainisin, et pean tegelema debiilsusega, oli too täiesti nõus ja ütles, et tema koostas selliseid sidumisprojekte mõne tunniga ja teema oli unustatud. Ehk mõni tund vs terve aasta/ poolteist.