Ehitusfoorum

Ja nagu eespool kirjas, võrgus on sagedushälbed, kuid kesksagedus on kõigis sõlmedes sama. See võib ka hälbida, kuid siis alates generaatoritest kuni lõpp-punktideni.
Kui näiteks FM saatja saadab sagedusel 100,7 MHz ja sagedusmodulatsiooni sügavus on 20 kHz, mis vastavalt moduleerivale signaalile muutub, siis ei tule keegi jahuma, et põhisagedus (kandevsagedus) on erinev.

Selles mõttes ma oponendina oleksin 2019 a töö sõnakasutusele üritanud vee peale tõmmata ja lasta ta ümber kirjutada. Nüüd on näha, et sm Ping on sellesse kinni haakunud ja ei taha kuidagi lahti lasta.
Üliõpilane on ka ekslik inimene. Kõige hullem on see, kui sellised lähevad pärast Elektrilevisse tööle ja hakkavad tõsimeeli kliendile kirjutama:
"Keskpingeliin tuleb 500 m ulatuses asendada kaabliga, kuna temas pinge läheb üle 10,8 kV" (tõestisündinud lugu sellest, kuidas inimeselt taheti 40 tuhat välja lüpsta).
Kes aru ei saa, siis 10,5 kV keskpingeliini 10,8 kV on täiesti ok ja on alajaamast reguleeritav, mida aga ei viitsita, kuna nii on mugavam ja klienti sundseisu panna pole probleem (südametunnistus tehnokraatias on nagunii minetanud oma tähenduse).

Kalvis kirjutas: 14 Juun 2023, 10:04 ping, sa oled juhtumisi lapse pesuvee asemel kausist välja visanud. kunn24 viitas õieti. sagedus on kõikjal sama ja igas asukohas on alati erinevad faasinurgad. Sellega on kõik nõus. Pole mõtet edasi polemiseerida, foorumi külastajaid nagunii ei huvita teooria valemid. ...

Melu järgi on näha, et teatud isikuid vägagi huvitavad valemid ja nad mitte kuidagi ei suuda leppida, et nad teemast ei saa aru, ning arusaamise soovi asemel tahavad igati vastustuda.
(Ka mina ise ei suutnud alul mõista.)

Üks lugu elust enesest.
Aegu tagasi olin sunnitud tegelema ühte väikelinna tervishoiuasutusse paigaldatud 3F PV tootmisseadme garantii pretensiooniga.
Mõnes teises kohas poleks seda vast isegi märgatud aga kuna tegu oli "riigihoonega", siis haldusfirmat teema vägagi häiris ning rahade liikumine venis selle probleemi pärast.

Igal tööpäeval, pärast tööpäeva lõppu hakkas inverter ennast periooditi välja lülima.
Lõpuks pidin korduvalt õhtuks sinna kohale sõitma, et proovida fikseerida, et mis asi tõrget põhjustab.
Võrgupinge oli korras aga tõrgete nimekiri näitas mingit tundmatut veakoodi, mida ei olnud tabelis.
Kuna olin seal juba tihe külaline, siis märkasin, et inverteri viga tekkis alati peale liinibussi saabumist ja sellest inimeste minekut kõrval asuvasse mitmekorruselisse mitme trepikojaga kortermaija.

Lõpuks, peale pikemat kirjavahetust tootjaga jõudis tagasi ka tootjale tehtud päring tundmatu veakoodi kohta, milles oli kirjutatud:
"Tegu on faaside vahelise nurkkiiruse ülemäärase erinevusega.
Ehk kuigi võrgusagedus ei välju lubatud piiridest, siis kuna siinuse moodustaja nurkkiiruse järgi arvutatud, vähemalt ühe faasi ühes perioodis on fikseeritud max piirväärtust ületav sageduse hälve, lülitub inverteri võrgukaitse välja aga kuna faaside kogusummas sagedus ei välju piirest, siis võrgusagedushälvet sellisel kujul ei registreerita."

Kuna selle asutuse toitekaabel tuligi selle sama kõrval asuva kortermaja elektrikilbist, siis töölt saabuvad inimesed tekitasid oma pliitide/kohvikannude üheaegse sisselülitamisega kohaliku sagedushälbe, mida kasutatavad mõõteriistad ei registreerinud aga inverter lülitus välja.
Väidetavalt olevat ka võrguettevõtja poolt varemalt saadetud spetsialistid käinud uurimas ja kuulutanud võrgu korras olevaks.
Pärast kortermaja püstakute ümberühendamist kadus inverteri probleem.

See oli ühe inverteriga aga piisavalt suure võrguhäire korral, võib keset päikselist päeva väljalülituda tuhandeid, nii tundlikke invertereid ühekorraga, mis omakorda põhjustab ülekoormuse juhitavates tootmisseadmetes ja ahelreaktsiooni.

"Tegu on faaside vahelise nurkkiiruse ülemäärase erinevusega."

See seletus on OK ja arusaadav kui seda ei nimetataks samal ajal sageduseks..

Samamoodi ajasin ma omal ajal kõik raamatupidajad pahuraks, sest ei suutnud leppida nende terminiga "rahavoog" mis minuarust oleks pidanud olema u. miskit nagu "vaba raha muutus" ...

Mul enda muunduril algas üleeile jälle iga-aastane probleem, mida mina nimetan pika liini poolt tekitatud ebasümmeetriaks... Vahelduva eduga lülitab muundur jälle end L2 või L3 ülepinge tõttu pidevalt vä'lja..
Tea kas naabrimees on puhkusele saabunud ja oma maja juures L1 peal askeldama asunud...?
Kaebasin Elektrilevile...

Kui sul on installeri õigus, siis tõsta paar V ülepinge rakendumise sätet või piira max aktiivvõimsust.

ping kirjutas: 14 Juun 2023, 15:31 Üks lugu elust enesest.
Aegu tagasi olin sunnitud tegelema ühte väikelinna tervishoiuasutusse paigaldatud 3F PV tootmisseadme garantii pretensiooniga.
Mõnes teises kohas poleks seda vast isegi märgatud aga kuna tegu oli "riigihoonega", siis haldusfirmat teema vägagi häiris ning rahade liikumine venis selle probleemi pärast.

Igal tööpäeval, pärast tööpäeva lõppu hakkas inverter ennast periooditi välja lülima.
Lõpuks pidin korduvalt õhtuks sinna kohale sõitma, et proovida fikseerida, et mis asi tõrget põhjustab.
Võrgupinge oli korras aga tõrgete nimekiri näitas mingit tundmatut veakoodi, mida ei olnud tabelis.
Kuna olin seal juba tihe külaline, siis märkasin, et inverteri viga tekkis alati peale liinibussi saabumist ja sellest inimeste minekut kõrval asuvasse mitmekorruselisse mitme trepikojaga kortermaija.

Lõpuks, peale pikemat kirjavahetust tootjaga jõudis tagasi ka tootjale tehtud päring tundmatu veakoodi kohta, milles oli kirjutatud:
"Tegu on faaside vahelise nurkkiiruse ülemäärase erinevusega.
Ehk kuigi võrgusagedus ei välju lubatud piiridest, siis kuna siinuse moodustaja nurkkiiruse järgi arvutatud, vähemalt ühe faasi ühes perioodis on fikseeritud max piirväärtust ületav sageduse hälve, lülitub inverteri võrgukaitse välja aga kuna faaside kogusummas sagedus ei välju piirest, siis võrgusagedushälvet sellisel kujul ei registreerita."

Kuna selle asutuse toitekaabel tuligi selle sama kõrval asuva kortermaja elektrikilbist, siis töölt saabuvad inimesed tekitasid oma pliitide/kohvikannude üheaegse sisselülitamisega kohaliku sagedushälbe, mida kasutatavad mõõteriistad ei registreerinud aga inverter lülitus välja.
Väidetavalt olevat ka võrguettevõtja poolt varemalt saadetud spetsialistid käinud uurimas ja kuulutanud võrgu korras olevaks.
Pärast kortermaja püstakute ümberühendamist kadus inverteri probleem.

See oli ühe inverteriga aga piisavalt suure võrguhäire korral, võib keset päikselist päeva väljalülituda tuhandeid, nii tundlikke invertereid ühekorraga, mis omakorda põhjustab ülekoormuse juhitavates tootmisseadmetes ja ahelreaktsiooni.

Meenub, et analoogiline jutt on siit varasemaltki läbi käinud, kus vana nõukaaegne 1F liin asendati külas 3F liiniga ja tarbijad liideti sinna peamiselt ühe ja sama faasi külge. 3F kasutajat häiris olukord sedavõrd, et käis ise naabrite kilpe ringi ehitamas...
f

sagedushälvet nad ei tekitanud, küll aga pingelohu ja see oli isegi 2010 aastatel mõnel pool tavaline.

kunn24 kirjutas: 14 Juun 2023, 17:18 Kui sul on installeri õigus, siis tõsta paar V ülepinge rakendumise sätet või piira max aktiivvõimsust.

Installeri õigusi ei ole.

Ja pealegi pingesätte tõstmine oleks illegaalne ning ohtlik. Tootmisvõimsuse piiramine tooks aga kaasa toodangu vähenemise.

Tuli sihuke mõte, et kui võtaks ühe paneeli, paneks sellele külge mikroinverteri ja ühendaks eraldi tollesse pidevalt madalama pingega L1 faasi ... saab süsteemi rohkem sümmeetriliseks ja ülejäänud kahes faasis pinged madalamaks... ?

Installeri õigusi ei ole.

Milline inverteri mudel? VB olla saab taastada. Või küsid paigaldusfirmast. Tavaliselt hakkab selle peale mingi blaa-blaa garantii kaotusest, kuid inverteri garantiid annab tehas. Võid ka nii serveerida, et inverteri haldus läheb teisele firmale üle.

Ja pealegi pingesätte tõstmine oleks illegaalne ning ohtlik. Tootmisvõimsuse piiramine tooks aga kaasa toodangu vähenemise.

Kui pinge on kõrge inverteri ühendusliini lõpus, siis pole teemat. Kui pikk on liin ja millise kaabliga inverteri ja liitumiskilbi vahel? Veel parem, äkki tead juba ise selle pingelangu max inverteri võimsusel. Ning kas oled kontrollinud, et selles kaablis pole 1-s faasis halba ühendust (liigne pingelang sinu osas)?
Vaikimisi kaitsesäte on kuskil 255,3 V (1. tase) ja teine tase 264,5 V. Olen näinud mitmeid invertereid, kus on võetud suvalise riigi kood, milles on väiksemad. Inverteri enda menüüs mul (Huawei) on [230.0~345.0]. Seega ohujutt inverteri enda aspektist on BS.
Lisaks, kui on tegu lühiajalise pingemuhuga, selle vastu on eraldi säte HVRT (mis on- googelda).

Tuli sihuke mõte, et kui võtaks ühe paneeli, paneks sellele külge mikroinverteri ja ühendaks eraldi tollesse pidevalt madalama pingega L1 faasi ... saab süsteemi rohkem sümmeetriliseks ja ülejäänud kahes faasis pinged madalamaks... ?

Käi enne need mõtted üle, mille ma kirja panin.

Lugupeetavad lugege nüüd teema pealkirja ka vahepeal enne kui postitate..

Ei olnud aega seda lugeda... ja paneelide hinnad on paigas.

Paneme siis reakese teemasse:
Päikesepaneel 425W 1/3-cut,
mono,1762×1134×30mm,
21.8kg, Trina Solar
125.- +KM
Just paigaldan, uues pargis.

PS: transa hinnas.

Ma ei viitsks väikseid paneele enam panna, kinnituste ja juhtmete hulk jääb samaks.
550 W Leapton tuli 140+KM ja 14 tk pealt transa 220 € koos Poola KM-ga 23 % (15,7 paneeli kohta).
Onnises on 650 W Leapton 168+ KM.

trebla kirjutas: 14 Juun 2023, 17:16 Mul enda muunduril algas üleeile jälle iga-aastane probleem, mida mina nimetan pika liini poolt tekitatud ebasümmeetriaks... Vahelduva eduga lülitab muundur jälle end L2 või L3 ülepinge tõttu pidevalt vä'lja..
Tea kas naabrimees on puhkusele saabunud ja oma maja juures L1 peal askeldama asunud...?
Kaebasin Elektrilevile...

Kahjuks jah, see on halb juhus ja just ülepinget toobki Elektrilevi tootmisvõimsuse suurendamise keeldumise põhjusena välja.
Esimene asi mida ise teha saad - vaata, et PP inverterist kuni liitumispunktini läheksid jämedad kaablid. Kui on peenikesed, vahetad välja.
Liitumist punktist edasi tuleks elektrilevil vahetada aga neid seda tööd sundida on umbes sama kui jumalapäike läheb ennem looja. Kuid siiski tarbijakaitse on ainus organisatsioon, kes sind aitab.
Kolmas - teed kiirelt omale tarbimist.
Neljas aga illegaalne on tõsta inverteri pinge sätet. Tihti aitaks paar volti.

trebla kirjutas: 13 Mai 2023, 05:04 Huvitav artikkel.

https://pv-magazine-usa.com/2023/05/11/ ... automated/

Kunagi juba aastal 2008 -2009 sai siin ennustatud, et paneelide hinna alanedes hakkavad suuremat osakaalu omama karkassi, kaablite jms hind. Nüüd siis on juba ka paigaldaja (suht lihtne amet.. üldehitustöölise töö keerukusega ei kannata võrrelda, operatsioonide ja oskuste arv peaks olema tunduvalt väiksem?) töö nii kallis, et suurtes parkides asendatakse see robotitega...
Samas enesele ehitades on see tundunud pigem lõbu...
Siit peaks nüüd saama teha järelduse pargi toodangu omahinna kohta.... kui juba minule oskajate meeste brigaadi poolt päevaga püsti pandud paigaldise toodangu 2 sendises kWh omahinnas paigalduskulud olid 15% , siis mastaabiefekti tõttu peaks see suurtes parkides veel väiksemgi olema?
Aasta lõikes toodab see minu paigaldis vähemalt 2 x rohkem elektrit kui mulle enesele vaja. Ka rahaliselt (raha on teatavasti vahetusekvivalent - võimaldab elektrit võrrelda nt. kaalikaga).
Ja ärgem takerdugem siin jälle meie talvekuude teema taha. Artikkel räägib USA-st ja globaalsest seisukohast on põhiraskus seal kus ka Maa elanikkond peamiselt elab... kus aastaaegade vaheldumisel päikeseenergia tootmisele mõju ei ole...India, Aafrika jne...
Ehk siis Maa rahvastik kasvab kiirusega 200 000 + inimest päevas juurde, aga paneeli raami peale upitamiseks ja pistikute kokkulükkimiseks peame kasutama roboteid, sest muidu pole lõpptoodang taskukohase hinnaga...?

Vahepeal oli uudis, et nende paigaldusrobotite tootmine on raha kaasanud ning esimesed katserobotid juba askeldavad põllul.
https://pv-magazine-usa.com/2023/07/19/ ... -traction/
Pistikuid nad kokku siiski ei lüki.... see jäävat elektrispetsialisti teha

Spetsialist aga :
https://pv-magazine-usa.com/2023/06/28/ ... velopment/

trebla kirjutas: 25 Juul 2023, 06:29

trebla kirjutas: 13 Mai 2023, 05:04 Huvitav artikkel.

https://pv-magazine-usa.com/2023/05/11/ ... automated/

Kunagi juba aastal 2008 -2009 sai siin ennustatud, et paneelide hinna alanedes hakkavad suuremat osakaalu omama karkassi, kaablite jms hind. Nüüd siis on juba ka paigaldaja (suht lihtne amet.. üldehitustöölise töö keerukusega ei kannata võrrelda, operatsioonide ja oskuste arv peaks olema tunduvalt väiksem?) töö nii kallis, et suurtes parkides asendatakse see robotitega...
Samas enesele ehitades on see tundunud pigem lõbu...
Siit peaks nüüd saama teha järelduse pargi toodangu omahinna kohta.... kui juba minule oskajate meeste brigaadi poolt päevaga püsti pandud paigaldise toodangu 2 sendises kWh omahinnas paigalduskulud olid 15% , siis mastaabiefekti tõttu peaks see suurtes parkides veel väiksemgi olema?
Aasta lõikes toodab see minu paigaldis vähemalt 2 x rohkem elektrit kui mulle enesele vaja. Ka rahaliselt (raha on teatavasti vahetusekvivalent - võimaldab elektrit võrrelda nt. kaalikaga).
Ja ärgem takerdugem siin jälle meie talvekuude teema taha. Artikkel räägib USA-st ja globaalsest seisukohast on põhiraskus seal kus ka Maa elanikkond peamiselt elab... kus aastaaegade vaheldumisel päikeseenergia tootmisele mõju ei ole...India, Aafrika jne...
Ehk siis Maa rahvastik kasvab kiirusega 200 000 + inimest päevas juurde, aga paneeli raami peale upitamiseks ja pistikute kokkulükkimiseks peame kasutama roboteid, sest muidu pole lõpptoodang taskukohase hinnaga...?

Vahepeal oli uudis, et nende paigaldusrobotite tootmine on raha kaasanud ning esimesed katserobotid juba askeldavad põllul.
https://pv-magazine-usa.com/2023/07/19/ ... -traction/
Pistikuid nad kokku siiski ei lüki.... see jäävat elektrispetsialisti teha

Spetsialist aga :
https://pv-magazine-usa.com/2023/06/28/ ... velopment/

Kuidas/millest/kas tekib majanduslik kasu?

Kuidas / millest/ kas tekib majanduslik kasu?

Sa pead silmas paigalduaroboti kasutamist?
Samamoodi võinuks omal ajal äkki küsida mururoboti leiutajalt? Või siiski mitte?
Muruniitmine on perioodiline identne töö samas paigas.
Seega paigaldusroboti jaoks peab olema samuti perioodiline identne ülesanne - näiteks 1 MW maapaigaldise paneelide laialilaotamine....?
Arvestades , et kui äsja sai summaarselt paika läbi aegade esimene TW aga 2030 lisandub igal aastal 1 TW , siis ongi robotitele äkki turgu?

Igatahes siin :
https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... gn=Network
räägitakse paneelihinna võimalikust langusest 15 US sendi peale vati kohta.
Minu kommentaari sisu oli, et elektri omahind peaks sel juhul ju alla 2 sendi kWh eest olema.

Kui USA-s olla tänane (katuse- ?) paigaldise hind 4.40 $/Wp siis austraallasrtel on 30-30-30 nägemus:

https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... gn=Network

...aastal 30 peab paneeli kasutegur olema 30% ja vatt maksma 30 senti....?
Sel juhul tulevat elektri tootmishinnaks 20 dollarit MWh..
Ja loogiline oleks arvata, et nad räägivad austraalia dollaritest....?



See 20 dollarit MWh eesmärk figureerib mitmel pool...
https://pv-magazine-usa.com/2023/08/25/ ... en-future/


Siin aga üks teine ülevaade erinevate elektritootmisviiside tootmisomahinnast:
https://www.pv-magazine.com/2023/08/31/ ... ays-irena/

Omaette teema on see, et praegu soovitatakse kõikjal paigaldada pigem väiksemaid süsteeme ja varustada need akuga, et ise rohkem ära tarbida, kuid mingeid arvutusi sealjuures ei anta.
Olukorras kus näiteks 10 kWp paigaldis maksab sama palju kui 10 kWh aku, ja see aku annab suvepäeval vaid 10 % manööverdamismahtu , siis kas poleks mõistlikum paigaldada täna esmalt pigem 20 kWp tootmist ja akudega ikkagi oodata.... ?

Uus hinnasiht - paneelivatt hakkkab olema 1 jüaan...

https://www.pv-magazine.com/2023/09/08/ ... ecord-low/

Elementide hind kukkus veelgi...

https://www.pv-magazine.com/2023/09/22/ ... cord-lows/
Euroopa laod õhinapõhiselt umbe ostetud...
https://www.pv-magazine.de/2023/09/22/m ... -in-sicht/

Dollari kurss on veidi tugevnenud (vt 1a graafikut) https://www.google.com/search?q=cny+usd ... s-wiz-serp

Euroopa laod õhinapõhiselt umbe ostetud...

Möönan hindade langust, kuid selle graafikuga tuleb olla ettevaatlik, vertikaaltelg ei alga 0-st. Tüüpiline visuaaliga manipuleerimine. Lisaks ei saanud aru, kas tegu on hindadega Hiinas või Euroopa ladudes. Kui viimane, siis on uudis hea, hakka või kevadel midagi ehitama. Samas, kui suvel päeval on el hind jälle tugevalt miinuses, võib õhin ikkagi üle minna, sest siis ilma akuta pole asjal ikkagi mingit mõtet. Nii et, kui viitsid, vaata ka akude hinnasihte. Tean juba mitu tegelast, kes jubeda bürokraatia tõttu paneele ei paigaldagi, vaid ainult akusid. ütlevad, et las lollid toodavad -50 s/kWh, kui tahavad- nemad kütavad sooja vett ja laevad akusid ning makstakse veel peale.

https://mysolar.ee/product/dah-solar-42 ... ull-black/
0,24€/W KKM Maardu laos.
Palju soodsam kui teised mudelid.
On need siis kuidagi kehvemad võrreldes teiste mudelitega?

Lauri234 kirjutas: 03 Okt 2023, 13:32 https://mysolar.ee/product/dah-solar-42 ... ull-black/
0,24€/W KKM Maardu laos.
Palju soodsam kui teised mudelid.
On need siis kuidagi kehvemad võrreldes teiste mudelitega?

Olenevalt omaosalusest töös ja muus, on paneelide hind ca 40% kogu projektist.
Seega paneeli w/eur suhe on üks olulisemaid ja antud pakkumises on asi väga soodne!
Kehv vs mittekehv pole võimalik mõõta.
Kui oleks, siis ostaks kogu maailm mittekehvi asju....

Onnises 650W Leaptoni paneelid koos KM-ga 0,255 €/W. Suurte paneelidega kulub kinnitusi ja raame W kohta vähem. Ise väikestega ei viitsiks üldse tegeleda. Omale paigaldasin 550W Leaptonid- takkajärgi tark olles võinuksin kohe 650 W panna. Ainuke probleem oli 35 mm kõrgusi klambreid saada.

650W paneelide suurema voolu sobivust peab iga konkreetse inverteri sisendiga kontrollima, et see ära ei põleks.
Miks peaks inverteri sisend suurema vooluga ära põlema, seda inverterite tootjad ei taha avaldada.

Siiani paari inverteriga kogemus, et sisend piirab ise voolu. Kui ikka passis on kirjas 13 A, siis üle selle pole näinud mitte ühegi valemiga. Jutt käib võimalikest tipuhetkedest- pidevalt sellise rezhiimi jaoks paneele raisata ei tasuks.