Avatud elektriturg - minu esimene leping

[Küülaline]

Mismoodi see kahetariifne siis tunnihinna puhul toimib?

[Külaline]

Mismoodi see kahetariifne siis tunnihinna puhul toimib?

Siit saab vast vastuseid: https://www.elektrilevi.ee/et/eteenindus/vorgulepingud
Elekter käib tunnihinna järgi aga võrgutasu vastavalt paketile, kas ühe või kahetariifne.

[-virks-]

Aga selline kogemus oli isiklikult endal, et elektrilepingu sõlmimisel (kahetariifne elektritarbimise arvestus) kus klienditeenindaja soovitas tungivalt teha võrgutasu leping ühetariifne ja oli selle ka niimoodi vaikimisi lepingusse pannud. Et kui oleksin öise odavama elektriga kütnud siis võrgutasu oleksin maksnud sama palju kui päeval.
Nii et tasuks kõik lepingud üle kontrollida.

Ise kirjutad kahetariifne. Tunnipõhisest pole juttugi. Need erinevad asjad.

[Külaline]

Aga selline kogemus oli isiklikult endal, et elektrilepingu sõlmimisel (kahetariifne elektritarbimise arvestus) kus klienditeenindaja soovitas tungivalt teha võrgutasu leping ühetariifne ja oli selle ka niimoodi vaikimisi lepingusse pannud. Et kui oleksin öise odavama elektriga kütnud siis võrgutasu oleksin maksnud sama palju kui päeval.
Nii et tasuks kõik lepingud üle kontrollida.

Ise kirjutad kahetariifne. Tunnipõhisest pole juttugi. Need erinevad asjad.

Proovi siis sellistega rallit sõita või elektrilepingust arusaamist seletada.
Proovin veelkord:
Elektriarve koosneb kahest arvest: ELEKTRIENERGIA eest ja VÕRGUTASUST.
ELEKTRIpaketid saavad praegu olla kas ÜHEtariifne, KAHEtariifne või TUNNIpõhine.
VÕRGUTASU saab olla kas ÜHEtariifne või KAHEtariifne.
(Peakaitsme ampritasu jätan praegu välja kuna see võib väga keeruliseks osutuda.)
Lepingutes saab olla kõikide nende kombinatsioone.
Mul on mitu liitumiskohta. Kaks EEga.
Ühes on kahetariifne elektriarvestus ja kahetariifne võrgutasuarvestus.
Teises on TUNNIpõhine elektriarvestus ja ÜHEtariifne võrgutasuarvestus.
Lihtsalt jätsingi sellised paketid võrdluseks, et näha numbreid erinevatel arvetel.
See milline pakettide kombinatsioon kellele ja kuna kasulik on peab igaüks ise välja arvutama.
See millele tahtsin tähelepanu juhtida on see, et enamus inimesi ei tea, et VÕRGUlepingul on ka erinevad tariifid.

[sashaobrok]

Eino arvel on ju lihtsalt nii:

Elektrienergia börsihinnaga, kogus 1 184,572 kWh 0.00 EUR
Elektrienergia maksumus tunnipõhiste hindade alusel 35.59 EUR
Summa käibemaksuta 35.59 EUR
Käibemaks 20% 7.12 EUR
Summa kokku 42.71 EUR

Aga kust ma tean kuidas nad need tunnid ja hinnad kokku lõid?

Kui ma oleks kõige odavamal hetkel kogu oma tuhat kilo ära tõmmanud, siis oleks arve 5€ olnud või äkki oleks ikka läinud mingi "kuukeskmise" järgi? St et kas keegi "lähedalseisev isik" saaks confirmi anda, et see on reaalselt per tund arvutatud sent haaval kokku?

01.01 00:00:00 -> 2 kwh * börsihind_see_ja_see= 15s
01.01 01:00:00 -> 3 kwh * börsihind= 28s
01.01 02:00:00 -> 10kwh* börsihind= 49s
jne

[sashaobrok]

Siia teemasse peaks ka hästi see pilt sobima:
http://imgur.com/Df4M1j7

[trebla]

Ilus ülevaatlik pilt
Taanlastel ropud maksud...nende arvelt toetatakse ilmselt tuuleenergiat.
Sakslastel pea sama lugu.
Malta ja Küpros on saareriigid, neil elektritootmine ise ilmselt siga kallis, sest hüdrot pole ja kütus tuleb arvatavasti sisse vedada. Samas just nemad peaks päikeseenergia salvestamise odavnedes kõige rohkem võitma...
Kreeklastelt üritati maksuraha elektriarve kaudu korjama hakata (basseinimaksu nad ei tahtnud ju maksta), ei tea, kas sellest loobuti, et neil maksude osa siiski nii väike on?
Brittide energiahinda saab Nordpooli lehelt ise näha... kaks korda kallim kindlalt kui skandinaavias... loomulikult on norrakad huvitatud pigem sinna kaabli vedamisest, kui meile müümisest...

[trebla]

....

Aga kust ma tean kuidas nad need tunnid ja hinnad kokku lõid?

Kui ma oleks kõige odavamal hetkel kogu oma tuhat kilo ära tõmmanud, siis oleks arve 5€ olnud või äkki oleks ikka läinud mingi "kuukeskmise" järgi? St et kas keegi "lähedalseisev isik" saaks confirmi anda, et see on reaalselt per tund arvutatud sent haaval kokku?

01.01 00:00:00 -> 2 kwh * börsihind_see_ja_see= 15s
01.01 01:00:00 -> 3 kwh * börsihind= 28s
01.01 02:00:00 -> 10kwh* börsihind= 49s
jne

Kui sa oleks oma tuhat kilo kõige odavamal hetkel ära tõmmanud ja sel hetkel oleks hind veel negatiivne ka olnud, siis oleks sulle peale makstud....


Tunnitarbimise saad ju elektrilevi lehelt endale excelisse tõmmata ja tunnihinnad on nordpoolis tagantjärele vaadatavad.
Nordpoolist saab terve ploki korraga samasse exceli tabelise sikutada.. natuke nikerdamist ja edasi on ainult copy-paste.
NB! arvesta, et seal on 1-tunnine ajavöötme erinevus....

Mina ühel kuul ajaviiteks lõin kokku - tuli küll enam-vähem sinna kanti....
Kui ei tule, siis saad õiguma minna...

[sashaobrok]

Ok, seda viitsimist ma tahtsingi kellegi poolt, et see oleks ära tõendatud:)

[Külaline]

Ajaviiteks kirjutan, et mul juuli elektri kWh hind 13,29 s/kWh
viimase 12 kuu keskmine 10,78 s/kWh (päevase osakaal 42,6 %)
viimase viie aasta keskmine 10,91 s/kWh
Peakaitse 32 A

[Külaline]

Oktoobris tarbimine 1219 kWh, võrguarve 6,89 s/kWh, energiaarve 4,57 s/kWh.
Öise energia osakaal 60,5 %, peakaitse 32 A.

Mul tabelis veerg kus jookseb viimase 12 kuu keskmine hind.
2014 mais oli 12,43 s/kWh, sellest alates pidevas languses jõudes mais 2016 tasemeni 10,71 s/kWh.

Pärast seda on pidevalt tõusma hakanud - tänase seisuga 10,79 s/kWh.

Kas Skandinaavias hakkab vesi otsa saama?

[Kalvis]

Seal on pidevalt tuumajaamad tööst väljas. Piisav on kui 1 GW võimsusega plokk out of service ja meil elektri hinnaks kohe 10x suurem number. Seejuures on Narva täisvõimsusel tööl (rohkem sealt elektrit ei saagi!!!) ja ikka ei jätku!
See näitab kohe ära mis juhtub kui nüüd kliimaleppe alusel plaanitakse sulgeda meil põlevkivi (või kogu skandinaavias söega elektrijaamad) jaamad või kui rohelised saavad oma tahtmise ja suletakse tuumajaam. Siis saate sellist elektrihinda igapäevaselt.

[Külaline]

Eestis on hetkel tootmine 1,64 GW ja tarbimine 1,26 GW, seega 400 MW läheb ikka ekspordiks...

Eesti tuulejaamad annavad hetkel 10 MW ja Leedu omad 139 MW ?

?

Ometi paiagaldatud tuulikuid 2015 lõpu seisuga oli Leedus 424 MW ja Eestis 303 MW.
Tuule kiirus Klaipedas ja Paldiskis kah suht sarnane ...

Kas meie tuulikud on ikka kõik kajastatud seal Nordpooli bilansitabelis?

[Kalvis]

Kogu tootmine peaks kajastuma. Igal tuulikupargil lähevad andmed onlines Eleringi ja tema edastab need NordPoolSpotti.
Kuid tuul võib siiski olla hetkeliselt Paldiskis ja Klaipedas erinev. Selleks peaks tuulekaarti vaatama.

[officer]

okt. 2016 = 0.104 €/kWh...sh. elekter +võrgutasu.

[Hiid]

Eesti Gaas pakub sellist hinda.
Kas see on hea?

Börsihind e. muutuvhinnaga pakett:
0,20
senti/kWh + Nord Pool Spot
börsi tunnihind
Periood
Tähtajatu
alates 01.01.2017
(käibemaksuga)
Puuduvad kuumaksud, ettemaksud ja lõpetamistasud. Elektrihind soodsam, kui börsil hind langeb.

Fiks hind e. püsihinnaga pakett:
5,39
senti/kWh
24h hind
1-tariifne
Periood
Tähtajaline
01.01.2017-31.12.2018

4,46

senti/kWh

Öö hind
2-tariifne
5,60
senti/kWh
Päeva hind
Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.
Puuduvad kuumaksud, ettemaksud ja lõpetamistasud. Elektrihind ei muutu kui börsihinnad tõusevad.

[Külaline]

siin minu keskmised energia hinnad aastate lõikes:

kesk el hind 2011 3,49
kesk el hind 2012 3,42
kesk, el hind 2013 5,25
kesk, el hind 2014 4,61
kesk, el hind 2015 3,73
kesk, el hind 2016 3,96

koos käibemaksuga - st energia arved jagatud tarbitud kWh-dega.

220 energia börsihind oli lepingus (enne turu avanemist muidugi EE)

[Külaline]

Täiesti mõttetu on tõmmelda mingite börsihindadega, palju parem on kindla hinnaga arvestada. Eramajapidamises ei ole ka elektritarbimine väga suur, et peaks tõmblemaa ja muretsema mingite sentide pärast.

[Küülaline]

mõttetu on tõmmelda mingite börsihindadega, palju parem on kindla hinnaga arvestada

Mis mõttes tõmmelda?
Mul on tunnipõhine arvestus ja ma ei tõmble sugugi, lihtsalt odavam tuleb sellega.

[Kalvis]

Just, ajakirjanduses on palju kajastatud, et kindla hinnapaketiga küsitakse ca 20% rohkem, kui need tavalised tarbijad oleksid võtnud börsipaketi.
Börsipaketi suurim oht ongi, et kui seiskub skandinaavias tuumajaam talvel (N: nagu praegu). Siis võib ulmeline hind tõesti börsipaketti kõvasti miinusesse visata. Ka võib mingi suurem liini (estlink jt.) põhjustada piirkondliku defitsiidi ja jälle hind laes. Siis saavad kindla paketi tegelased tõesti rõõmustada.

[Külaline]

Kui elektriga ei küta, siis on jah tegu sentidega.
Aga mul elektriküte, nüüdseks lisatud soojuspumpi.
Aastane kogutarbimine 15 000 kWh. Seega iga sent tähendab 150 € muudatust aasta kohta.

140 ruuduse maja ja 50 ruutmeetrise saunahoone kogu aasta elektrikulu siis 1600 € kandis.
Raha väljaandmine tundub alati ebaõiglaselt kallis, aga kui võrdlen oma kulusid miski paneelika korteri omadega, siis polegi nagu hullu - sama raha eest 2 X rohkem pinda käes ja pind/ümbrus ise kvaliteetsem kah.

Kui hind peaks kõvasti tõusma, siis tuleb hakata puid ahju ajama.

[Urmas]

Aastane kogutarbimine 15 000 kWh. Seega iga sent tähendab 150 € muudatust aasta kohta ...

Parem soovitaks muud kulutused/mõtetud tarbimised(nt. mõne jaoks õlu) üle vaadata! 150€/aastas :12kuuga=12.50 kuus ehk selle raha leiaks mõtetute emotsiooniostude arvelt kohe kindlasti.
See on minu arvamus(ei ole karsklane)!
Sinu mure on sama naljakas nagu BMW X5 ostja ostaks kütust 5 liitri kaupa! Oma maja on, oma majas tahaks elada, aga on väike viga ... üleval ei jõua pidada.
Ma ei oska öelda, kas on kusagil arhviis veel saadaval, aga kunagi oli saade "Võlast vabaks" Kui leiad, võiksid teha järelvaatamist, sealt sai kokkuhoiuks päris kasulikke nõuandeid.
OT. Ei ole EV Riigikogu, TS juhatuse ega muu EV sihtasutuse nõukogu liige, vaid kõige tavalisem kõiki seadusandlikke võimalusi ära kasutav ettevõtja(ühemehekomapanii , kellel võib vahest olla kuus ka 12.50 ülekulu!

[Külaline]

Aastane kogutarbimine 15 000 kWh. Seega iga sent tähendab 150 € muudatust aasta kohta ...

Parem soovitaks muud kulutused/mõtetud tarbimised(nt. mõne jaoks õlu) üle vaadata! 150€/aastas :12kuuga=12.50 kuus ehk selle raha leiaks mõtetute emotsiooniostude arvelt kohe kindlasti.
See on minu arvamus(ei ole karsklane)!
Sinu mure on sama naljakas nagu BMW X5 ostja ostaks kütust 5 liitri kaupa! Oma maja on, oma majas tahaks elada, aga on väike viga ... üleval ei jõua pidada.
Ma ei oska öelda, kas on kusagil arhviis veel saadaval, aga kunagi oli saade "Võlast vabaks" Kui leiad, võiksid teha järelvaatamist, sealt sai kokkuhoiuks päris kasulikke nõuandeid.
OT. Ei ole EV Riigikogu, TS juhatuse ega muu EV sihtasutuse nõukogu liige, vaid kõige tavalisem kõiki seadusandlikke võimalusi ära kasutav ettevõtja(ühemehekomapanii , kellel võib vahest olla kuus ka 12.50 ülekulu!

mis selle karjatuse mõte oli? kas hakkas endal parem?

[Külaline]

mis selle karjatuse mõte oli? kas hakkas endal parem?

Et on olemas lihtsamaid kokkuhoiu saavutamise meetodeid.

Urmas

[laurit]

http://majandus24.postimees.ee/3927121/ ... saeaestust

Energia talvepakett kummutab arusaama säästust

Andres Reimer
majandusajakirjanik
29. november 2016 08:39

1 Brüsseli plaan kummutab korteriühistute seniste investeeringute finantsalused.
2 Elektritarbijad sunnitakse ostma loodavalt üle-Euroopaliselt võimsuste turult.
3 Konkurentsiameti nägemuses muudab kavandatav topeltbörs süsteemi keerulisemaks.

Einari Kisel Maailma Energeetikanõukogust rääkis, et tavainimesele tähendab kavandatav muudatus, et väiksema tarbimise korral tuleb ikkagi maksta kogu paketi eest. | FOTO: Tairo Lutter
Brüsselis küpsev seadusemuudatus pöörab eestlastele nelja aastaga harjumuspäraseks kujunenud elektrituru pea peale, sest tarbijad hakkavad tulevikus lisaks tarbitud elektrile maksma võimsustasu ka reservis seisvatele elektrijaamadele.

Euroopa Komisjonis tuleb lähipäevil arutlusele 1000-leheküljeline nn energia talvepakett, millega igakuine voolumõõtja näitude lugemine vajub ajalukku, sest elektrit hakatakse müüma nii nagu telekommunikatsiooniteenuseid, pakettidena.

«Tavatarbija peab suutma ütelda, kui palju ta maksimaalselt tarbib. Tema jaoks koostatakse turul olevate elektrijaamade võimsuse ja isikliku elektritarbimise kokteilina pakett. Kui ta tarbib prognoositust vähem, siis maksab ta ikka kogu paketi eest. Kui ta aga tarbib prognoositud mahust rohkem, siis selle jaoks kehtib eraldi hind, mis on kõrgem tavapärasest elektri hinnast,» selgitas Maailma Energeetikanõukogu vanempartner Einari Kisel.

Säästmine pole enam teema

Tarbija peab varsti ütlema, kui palju ta elektrit tarbib, selle järgi koostatakse talle hinnapakett, nagu on praegu telekommunikatsiooniteenustel.
«Muutuse tagajärjel kaob turult igapäevane elektri säästmise teema, kuid oma tarbimist saad reguleerida, kui projekteerid oma maja kütte, soojustuse ja elektriseadmed energiasäästlikult.»

Tavainimesele tähendab see, et müüja vaatab andmelaost tema elektritarbimist ja teeb selle põhjal pakkumise. Elektrienergia ostmine käib ka selle süsteemi puhul vahendaja jaoks suuresti läbi börsi. Sellise turukorralduse puhul muutub tarbijale elektri ja ülekandetasude vahekord vähetähtsaks.

Kuigi nn talvepaketi lõplikku dokumenti pole veel välja käidud, võib Kiseli sõnul öelda, et selle eesmärk on lisaks Euroopa ühtse energiaturu kujundamisele ka senisest suurema julgeoleku tagamine.

Esimest korda luuakse kogu Euroopat hõlmav energiavõimsuste turg. Kui seni on sisuliselt võimsuse turgu nautinud taastuvenergia tootjad, kellele makstakse vastavalt nende installeeritud tootmisvõimsustele toetust, siis nüüd laiendatakse peale maksmise meedet ka teistele tootjatele. Seaduste paketiga jäetakse liikmesriikidele küll vabad käed otsustamiseks, kuid toetusskeemid viiakse ühtsetele alustele.

«Olukorras, kus me tegutseme sisuliselt ühendatud süsteemis, ja ühes riigis rakendatakse elektrienergiaga kauplemisel võimsuse turgu, siis naaberriigis pole turupõhiselt võimalik uutesse võimsustesse investeerida,» rääkis Kisel.

«Eesti probleem seisneb selles, et Venemaa, kellega töötame ühtses sagedussüsteemis, on teinud just võimsuseturu. See tähendab, et iga meil rajatud uus võimsus konkureerib Venemaa elektritootjatega, kelle hinnast on investeeringute kulu juba maha arvestatud. Majanduslikult ei osutu selline konkurents võimalikuks.»

Päikese- ja tuuleenergia tootjate igapäevased muutuvkulud ehk näiteks kulud kütusele on null. Seetõttu näiteks Saksamaal ja Taanis, kus taastuvenergia tootjaid on väga palju, langeb elektrienergia hind turul sageli null-tasemele ja isegi alla nulli. Tavapärastele elektritootjatele tekib sellest aga suur probleem, sest nad ei suuda elus püsida. Samal ajal kui tuulikud ei tööta ja päikest ei ole, vajavad tarbijad elektri salvestamise või siis selle olemasolu kindlustamise teenust.

«Muudatuse tagajärjel võib juhtuda, et tõenäoliselt üha vähem energiakaubandust hakkab toimuma läbi börsi ja elektrienergia börsi kõrvale tekib ka võimsuste börs. Elektrimüüjad peavad oma praeguseid ärimudeleid muutma, et suuta nende kahe börsi baasil töökindla teenuste paketi kokku panna,» lausus Kisel.

Eesti ühe juhtiva energiamüügifirma Baltic Energy Partners juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul võib kavandatav süsteem osutuda tarbijale kasulikuks. «Kuna muutuva hinnaga börsielekter on üha odavam, siis elekter ise muutub odavamaks ja ülekandmine kallimaks. Kaupmehed saavad osta reserve naaberriikidest ja tarbijale võib see muudatus lõppkokkuvõttes tuua kogu paketina hinda alla,» ütles Allikson.

«Minu hinnangul tarbija lõppkuludes see suurt midagi ei muuda, kuid tootja saab kindlustunde, et ei pea oma jaama ebasoodsa turuolukorra tõttu sulgema. Kaudselt jätkub tarbijale sarnane loogika nagu ka juba praegu olemasolevate pakettide puhul, kus eristataks elektriga maja kütjaid ja üksnes elektripliidi kasutajaid.»

Energia kolmanda seadustepaketiga on Euroopas energiaturg küll loodud, kuid suure hulga taastuvenergia tootjate tulek sunnib paratamatult otsima lahendusi ka traditsioonilistele energiatootjatele.

Uue skeemiga hakkab tarbija kinni maksma varustuskindlust ja praegune taastuvenergia toetus pöördub ümber traditsioonilisest kütusest energia tootjatele.

Seadustepaketiga ühtlustatakse Alliksoni selgitusel kogu Euroopas võimsuste müügi põhimõtted ning traditsioonilised elektrijaamad saavad võimaluse müüa läbi börsi oma tootmisvõimsust just sellisteks olukordadeks, kui pole tuult ega ka päikest, et saaks elektrit juurde toota.

«Tarbijate rahustamiseks võin öelda, et Euroopa Liit esmalt paar aastat arutleb nende muudatuste üle, ja siis kulub vähemalt kolm aastat rakendamiseks. See tähendab, et lähima viie aasta perspektiivis ei muutu midagi,» lisas Allikson.

Talvepaketis on kõige olulisem osa loodav võimsuste turg, kuid tuuleparkide ettevõtte Nelja Energia juhatuse liikme Martin Kruusi sõnul jääb just võimsustega kauplemise osa eelnõus kõige segasemaks.

Väiketarbija kaotaks enim

«Talvepakett tähendab Põhjamaade elektribörsi põhimõtete pea peale pööramist ja ma ei usu, et sellist paketti tegelikult üldse rakendatakse,» lausus Kruus. «Tarbijale tulevad vaid lisakulutused, sest kui praegu maksab ta muutuvkulude järgi, siis edaspidi nõutakse võimsuse tasu kaudu temalt otse sisse kogu investeeringu summa.»

Brüsselis kavandatav muudatus pole meeltmööda senise turukorralduse põhjal suuri summasid energiatõhususse investeerinud korteriühistutele.

«Ühistud on oma energiatõhususe investeeringud teinud just säästumeetmetega ja see plaan muudab täielikult meie seniste investeeringute finantseeldusi. Olen kuulnud, et sellist muudatust kavandatakse ka kaugküttega,» rääkis mitme Tallinna korteriühistu juhatuse liige Anvar Kima. «Kogu muudatus tehakse ainult tootjate huvides ja julgen kahelda, et lõpptarbijale avaneb sellise skeemi puhul võimalus üldse midagi võita.»

Energiaasjatundjate hinnangul kaotavad enim hooajalise ja väikese tarbimisega kliendid – näiteks suvilaomanikud, sest võimsustasu kaudu suureneb nende makstav tasu senisega võrreldes proportsionaalselt kõige rohkem.

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul kavandatav muudatus Eestile ei sobi. «Kesk-Euroopale on selline lahendus sobiv, sest puudutab peamiselt ilma vaba ligipääsuta riikidevaheliste ühenduste kasutamist energiatootjate poolt,» lausus Ots.

«Eestil on Põhjamaadega piisavad ühendused ja meile pole seda süsteemi vaja, sest topeltbörs muudab kogu süsteemi palju keerulisemaks.»

Tulemus võib olla jumal teab mis


Ando Leppiman / Postimees/Scanpix
Ando Leppiman

majandusministeeriumi energeetika asekantsler

Väljatulev nn talvepakett reguleerib 2030. aastaks seatud energialiidu eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ning sisaldab nii elektrituru kujundust, taastuvenergia, energiatõhususe kui juhtimisraamistiku õigusaktide eelnõusid.

Kavandatav võimsuste turg ei ole iseenesest midagi uut. Sarnased lahendused, millega hoitakse varustuskindluse tagamiseks vajalikke juhitavaid võimsusi valmisolekus, on ühel või teisel kujul olemas väga paljudes riikides. Näiteks Soome, Rootsi ja Eesti elektrituruseadus on juba ammu sätestanud mehhanismi, mille alusel tuua turule võimsusi – strateegilisi reserve, kui turupõhiselt need ei teki.

Talvepakett annab ühised tingimused, et millele sellised valmisolekutasud peavad vastama. Näiteks peaks sellised paketid olema piiriülesed, et ka teiste riikide sobivad jaamad saaksid võimsuste tagamise skeemis osaleda. Samuti kehtestatakse põhimõte, et neid võimsuse tagamise mehhanisme kasutatakse viimase abinõuna.

Eesti on piirkonnas üks väheseid riike, kus juhitavaid elektritootmisvõimsusi on juba praegu rohkem, kui siseriiklik vajadus eeldab. See tähendab, et pigem võiks sobival kujul rakenduv regionaalne võimsuste turg luua Eesti elektrijaamade omanikele võimalusi osaleda oma võimsusega sel turul.

Näiteks Narva elektrijaamad võiks pakkuda oma valmisolekuvõimsust regionaalsel võimsuste turul ja saada selle eest ka teistest riikidest tasu.

Euroopa Komisjon ei ole veel energialiidupaketti avaldanud, mistõttu on veel vara seisukohti kujundada. Palju sõltub detailidest, mille mõjusid saab analüüsida, kui paketi lõplikud versioonid on lauale pandud. Talvepaketti hakkavad arutama Euroopa Nõukogu, liikmesriigid ja parlament, mis tähendab, et lõpptulem võib olla ebaselge.