Ehitusfoorum

Kui digitimes-i artiklit lugeda, siis on sulgemise põhjuseks kasvavad kulud (keskkonnanõuete karmistumine) kahanevate tulude tingimustes. 35% täisvõimsusest jääb tööle. Kes veel usub paneelide kiiret odavnemist?

trebla kirjutas:Selle aasta turu kasvuks ennustatakse 34%. Tootmisvõimsuste kasv oli aga suurem - sellest need sulgemised.

Mine sa nüüd tea. Reuters kirjutab näiteks nii
http://af.reuters.com/article/commoditi ... 15?sp=true.

Hiina siseturu PV nõudlus suureneb oluliselt.

madis64 kirjutas:
Kas need 50% "hiinlastest" just kõik "ebaefektiivseteks" klassifitseeruvad - aga mine sa tea ...

kui omahind ei kannata turul hinnalangust välja (olgu või keskkonnatrahvide tõttu) siis peab tootmise kinni panema (või vähemalt külmutama). Tarbijale on aga hinnalangus teretulnud ....valdavas enamuses maailmas ei taga ka praegune hinnatase 'grid parity'd . Lõpmatuseni ei suuda riigid millelegi peale maksta..

Pigem ootaks ikka neid - taskukohaseid - seadmekomplekte, millega omatarbest ülejäävat päikese-elektrit ka võrku tagasi müüa saab. Tea, kas Saksamaal, millele sa pidevalt viitad, selline võimalus eraisikule standardsetel tingimustel täna võimalik on - et paneelid katusele, inverter voolumõõtjale külge ja viimane tagurpidi kruttima?

Ikka ja aastaid juba on olnud.
See mida sina mainid on pigem USA variant - seal sellised kiviaegsed arvestid mis käivad ka tagurpidi - ehk siis 'net metering' ehk päeval annad ülejäägi võrku ja õhtul-öösel tarvitad samapalju võrgust tasuta. (kuuldavasti kuu lõpus pead siiski netotarbijaks jääma - võrk sulle peale ei maksa) . Lihtsaim arvestusviis kui selline arvesti veel olemas on ja tarbijale kasulik - võrk töötab tasuta akuna. Ja aku ei vanane..

Saksamaal minuteada on kasutusel pigem variant, et ühe arvesti kaudu müüd oma toodetud PV elektri võrgule ja teise arvesti kaudu tarbid võrgust ise.
Point selles, et seda omatoodetut ei tasugi ise tarbida, sest võrk ostab selle tunduvalt kallimalt ära - minu mäletamist mööda mõni aasta tagasi poole euri ehk siis 8 krooni eest kWh ja seda 8 (või 10?) aasta jooksul. Selle ajaga saad oma paneelid tasa ja samal ajal ostad oma igapäevase elektri võrgust hinnaga (täna on see 0.25€/kWh ehk 4 krooni). Neid mõni aasta tagasi sõlmitud lepinguid maksab saksa maksumaksja veel siis 6 (või 8?) aastat. Uuemad lepingud sõlmiti madalama hinnaga ja tänavu vähendati jälle vist hinda...sestap on paigaldusmaht saksamaal langenud ja maailmas PV paneelide ületoodang.

Selge on see, et kui mõnes riigis saavutatakse 'grid parity' , siis algab seal PV paneelide buum, nõudlus kasvab ja tootjad ei pea hinda enam niipalju langetama. Seega meile jõuab buum siis kui kõik kallima elektriga riigid on juba paneele täis või kui meie elektrihind nendega samale tasemele tõuseb. Hinnavõrdlust vaata: http://www.energy.eu

Sealsamas on ka eri euroopa riikide feed-in tariifid. PV elektrile on need Saksamaal vahemikus 0,29-0,55 €/kWh eest. Ehk siis vanadele tegijatele 0,55€ ja ilmselt täna lepingu sõlmijatele 0,29 € iga võrku müüdud kWh eest.

Ühes teises riigis sarnase skeemiga nagu Saksamaal oli minu mäletamist mööda eratarbijal mahupiirang - lihtne majaomanik võis panna max 8 (või 12?) kWp paneele sellise lepingu raames katusele, talupidaja 30 kWp

Eestis on praegu uute arvestitega see seis, et kui toodad võrku ise, läheb see kirja kui tarbitud elekter. EE-ga kirjavahetust pidades on võimalik saada vaid juhtum, kus nad panevad arvesti, mis võrku antavat elektrit juurde ei arvesta (kingid võrku antavat elektrit EE-le tasuta)
Seadusandlikult on tõesti olemas ka EV vabatarbija (aasta bilanss peab olema null või tarbimine), kuid kuna EE pole siiani suutnud välja mõelda liitumistingimusi neile tarbijatele siis unistada võid. Lubatud on, et kunagi tuleb. Arvata võib, et EE teeb endast kõik, et neid tingimusi ei tuleks.

Täna siis esimene jalutuskäik ümbruskonnas uuel aastal tehtud ning pilk ka naabruskonna paneeli-"objektile" peale visatud - paneelid on ühtlase lumekorraga (oma auto katusele on eile langenud ca 4 cm - eks seal ole umbes samapalju) kaetud nii et selgest taevast ja päikesest (nii madalal ja lühikest aega kui ta ka näha oli) hoolimata seal küll kuigi palju vatt-tunde täna ilmselt ei neeldunud.

Saab näha, millal nad puhtaks saavad (paari päeva pärast lubab küll sula)...

Ex päikesekütte üliheadest näitajatest hakatakse siin foorumis alles paari-kolme kuu pärast jahuma.

Kollektoriomanikud andke infot kas ja kui palju andsid kollektorid soojust praeguste külmade ilmadega?

tekkis huvitav mõte,teemas olen täielik võhik,seega võite naerda, need kes siin otsivad võimalusi kuidas saada tuulest ja päikesest energiat,minu mõte selline,et kui juba olemas või rajatud majja mingid sellised süsteemid,siis peaks ju olema võimalik auto ka oma kasuks teenima panna, rääkides nt elektri autodest,mõtleme me kuidas neid laadida,aga hetkel bansakad, vurame nendega ringi,tööle,kooli jne,selle sõidu aeg võiks genekas(genekad )atosse pandud lisa akusid laadida(mitu ei tea) koju jõudes õhtul ühendad juhtme autoga, mitte et hakkad autot laadima,vaid hakkad maja laadima, energiaga,mis tekkis nii ehk na tehtavast sõidust. või olen ma ikka täitsa loll ja on see võimatu ,ebaefektiivne.

mõte kirjutas:tekkis huvitav mõte,teemas olen täielik võhik,seega võite naerda, need kes siin otsivad võimalusi kuidas saada tuulest ja päikesest energiat,minu mõte selline,et kui juba olemas või rajatud majja mingid sellised süsteemid,siis peaks ju olema võimalik auto ka oma kasuks teenima panna, rääkides nt elektri autodest,mõtleme me kuidas neid laadida,aga hetkel bansakad, vurame nendega ringi,tööle,kooli jne,selle sõidu aeg võiks genekas(genekad )atosse pandud lisa akusid laadida(mitu ei tea) koju jõudes õhtul ühendad juhtme autoga, mitte et hakkad autot laadima,vaid hakkad maja laadima, energiaga,mis tekkis nii ehk na tehtavast sõidust. või olen ma ikka täitsa loll ja on see võimatu ,ebaefektiivne.

Mõtle kust saab auto generaator laagimiseks energiast??? Ikke kütusest mis paagis. Et maja jaoks kus elektrisaun on sees autoga tänavalt elektrit korjata pead järelkäru taha panema, sinna laadima 2-3 tonni akusi ja siis kihutama Tartu-Tallina vahet, vist ei ole see energia niimoodi tootes odavatekillast.

mõte kirjutas:aga hetkel bansakad, vurame nendega ringi,tööle,kooli jne,selle sõidu aeg võiks genekas(genekad )atosse pandud lisa akusid laadida(mitu ei tea) koju jõudes õhtul ühendad juhtme autoga, mitte et hakkad autot laadima,vaid hakkad maja laadima, energiaga,mis tekkis nii ehk na tehtavast sõidust. või olen ma ikka täitsa loll ja on see võimatu ,ebaefektiivne.

See ei ole võimatu, paraku on aga totaalselt ebaefektiivne!!

Külaline kirjutas:Ex päikesekütte üliheadest näitajatest hakatakse siin foorumis alles paari-kolme kuu pärast jahuma.

Hetkeseisuga on aasta algusest siin http://y-energia.com/aurinkolampo/seura ... ranta.html saadud 8,13 kwh aga siin http://www.sirrai.com/html/Sivu03Btilanne_nyt.html 69,1 kwh.

http://ap3.ee/article/2012/2/23/saastek ... ramajadele

Eramajade soojustamiseks ja tuulikute ja päikesepaneelide kasutusele võtmiseks eraisikute poolt saab hakata taotlema toetust ca. 1 kuu pärast.

Toetust makstakse taotlejale 25% või 40% ulatuses eramu rekonstrueerimise kogumaksumusest, kui projekti tulemusel on saavutatud vastavalt energiamärgiseklass „D“ või „C“. Lisaks on võimalik saada 60% ulatuses toetust soojusenergia tootmiseks mõeldud päikesekollektori paigaldamiseks ja kuni 70% tuulegeneraatori või päikesepaneeli jaoks, et toota väikeelamus elektrienergiat. Renoveerimise omanikujärelevalve teenuse ja projekteerimise kogumaksumusest saab küsida toetust 50% ulatuses.

Rahastamisotsused peavad KredExi poolt olema tehtud 2013. aasta lõpuks. Rahade väljamaksmise perioodi pikendatakse 2014. aasta lõpuni.

Lisaks on vähemalt eelnõus sees ka punkt soojuspumpade toetuse kohta....
(http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/d ... 3#NBhx9Gls)

8 ) väikeelamule õhk-vesi tüüpi soojuspumpade, mille soojustegur (COP) kütmisel on vähemalt
3,5 (7°C/35°C EN 14511) või vesi-vesi (maasoojuspump) tüüpi soojuspumpade, mille süsteemi
soojustegur COP kütmisel on vähemalt 4,0 (0°C/35°C EN 14511) paigaldamisega seotud kulu;

xjan kirjutas:Toetust makstakse taotlejale 25% või 40% ulatuses eramu rekonstrueerimise kogumaksumusest, kui projekti tulemusel on saavutatud vastavalt energiamärgiseklass „D“ või „C“.

Huvitav, kui suur võiks olla "eelmise sajandi keskel" ehitatud "keskmise" eramaja renoveerimismaksumus ruutmeetri kohta, et maja saaks vastama energiamärgiseklassile "D" või "C" ning oma teostuselt vastaks KredEx-i nõuetele (projekt + järelevalve ilmselt?)?

"Tuuliku kasuteguriks võib pidada 10-20% kogutarbimisest, ..."

Seaduseandja võiks selle lause nii lahti kirjutada, et insener kah aru saaks......

Uute majade ehtajaid selle seadusega siis ei aidata.. Või saab võtta suvalise küüni ja majaks ümber ehitada...energiaklass paraneks totaalselt..?


PV süsteemidest:
"Eramaja, mille keskmine tarbimine aastas on 4000 kWh, puhul
tuleb süsteemi suuruseks arvestada keskmiselt 4,5 kWp (ühiku hind 2000 eur/kWp)
kogupindalaga 30 m2...."

Siit võib järeldada, et täna saab PV süsteemi Eestis paika 2 € Wp?
Kas keegi oskab kommenteerida?

Mul omal linnaelamine puude vahel - PV ei toimiks.
Aga kas selle raames saaks maamaja juurde kuuluva küüni katuse PV paneelidega katta? (hakkabki teine juba läbi laskma..)
"PV paneelide paigaldamisel võimsusele piirangut ei ole seatud."
Ja vaadelda seda koos linnamajaga ühise kompleksina?

Soojuspumpadest:
Ühes kohas antakse soojuspumpadele konkreetsed COP nõuded ja teises kohas on lause..

"Soojuspumpasid ja nende paigaldamist väikeelamu küttevajaduse täiendamiseks ei
peeta määruse raames taastuvenergeetika kasutamise seadmeteks, kuivõrd
soojuspumbad kasutavad energia muundamiseks fossiilset elektrienergiat."

Et siis kui paned soojuspumba selle pärast, et on külm, toetust ei saa..
Pead miski teise asja selle pumbaga ära asendama... ?
Kas siin ei saa, nagu nende elektriautodega - paned soojuspumba ja liitud rohelise energia paketiga?


Igatahes.. paistab, et ahju (mida ma plaanin) ehitamiseks raha antakse...

Ma ei saa ka sellest aru, soojuspumpade puhul on konkreetsed COPid antud +35C vee tootmise juures ehk see eeldab põrandakütte olemasolu. Aga kui ma tahan toota vett radiaatoritesse, siis nagu ei saakski toetus või piisab, kui pumba tehnilistes näitajates on soovitud COP +35C juures vastav, aga pärast tooda sellega nii sooja vett, kui tahad.

trebla kirjutas:"
Soojuspumpadest:
Ühes kohas antakse soojuspumpadele konkreetsed COP nõuded ja teises kohas on lause..

"Soojuspumpasid ja nende paigaldamist väikeelamu küttevajaduse täiendamiseks ei
peeta määruse raames taastuvenergeetika kasutamise seadmeteks, kuivõrd
soojuspumbad kasutavad energia muundamiseks fossiilset elektrienergiat."

Et siis kui paned soojuspumba selle pärast, et on külm, toetust ei saa..
Pead miski teise asja selle pumbaga ära asendama... ?
Kas siin ei saa, nagu nende elektriautodega - paned soojuspumba ja liitud rohelise energia paketiga?


Igatahes.. paistab, et ahju (mida ma plaanin) ehitamiseks raha antakse...

See on eelnõu, st võimalik, et tehakse parandusi.
See tõlgendus on vastuolus ka 2009/28 eü punkt 31 , mis lubab soojuspumba poolt tarbitud tavalise energia eraldi mahaarvestada.
Seega ei saa MKM luua EÜ st erinevat tõlgendust ja vastav info koos ettepanekuga asja parandada on neile ka edastatud.

Oravaonu kirjutas:Ma ei saa ka sellest aru, soojuspumpade puhul on konkreetsed COPid antud +35C vee tootmise juures ehk see eeldab põrandakütte olemasolu. Aga kui ma tahan toota vett radiaatoritesse, siis nagu ei saakski toetus või piisab, kui pumba tehnilistes näitajates on soovitud COP +35C juures vastav, aga pärast tooda sellega nii sooja vett, kui tahad.

ma arvan, et see on mõeldud pumpade tehniliste andmete sobivuse hindamiseks - nood numbrid on vist niskid standardsed..

tegelikult huvitaks väga, palju pumpade tegelikud COP-id praktikas on. Ise plaanisin kah pumbale soojusmõõtja peale panemist aga jäi ikkagi panemata...

xjan kirjutas:http://ap3.ee/article/2012/2/23/saastek ... ramajadele

Eramajade soojustamiseks ja tuulikute ja päikesepaneelide kasutusele võtmiseks eraisikute poolt saab hakata taotlema toetust ca. 1 kuu pärast.

Toetust makstakse taotlejale 25% või 40% ulatuses eramu rekonstrueerimise kogumaksumusest, kui projekti tulemusel on saavutatud vastavalt energiamärgiseklass „D“ või „C“. .......

Kas keegi võiks populaarteaduslikult lahti kirjutada - mida see D või C klass tähendab.. kas ma saan kuidagi jämedalt ise määrata, millisesse klassi minu maja praeguses olekus klassifitseerub?
Aastase elektriarve,veekulu ja küttepuude kulu põhjal...?

Talvel läheb ka minu olmeelekter ju lõppkokkuvõttes kütteks. Suvel mitte. kuidas seda vahet arvestatakse..?

Energiatõhususe klassi arvestatakse kui palju maja kulutab energiat m2 kohta aastas. Energia all võetakse arvesse elektri kogukulu ja kütte kogukulu kilovattides. Need liidetakse ja jagatakse maja põrandapinna suurusega.
Näide aastane elektri kulu 6000 kw , küttele kulunud 25000 kw, 6000+25000=31000 kw. Maja suurus 190 m2 31000/192= 161 kWh m2 aastas. See maja kuulub D klassi.

Kaalutud energiaerikasutus
kWh/(m2*a)
kuni 100 A
101 - 120 B
121 - 150 C
151 - 200 D
201 - 250 E
251 - 300 F
301 või enam G

Päris nii lihtne see ka ei ole.

"2) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel;"
3) erikasutus – aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(a m2)];
4) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju;

Energiatõhususe miinimumnõuded on väljendatud energiatõhususarvuna, mis on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks.

(5) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
1) taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75;
2) kaugküte 0,9;
3) vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0;
4) maagaas 1,0;
5) tahked fossiilkütused (kivisüsi jms) 1,0;
6) turvas ja turbabrikett 1,0;
7) elekter 1,5.
(6) Kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija poolt antud alumist kütteväärtust või määruse lisas 1 toodud andmeid."
https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585?leiaKehtiv

Energiamärgis https://www.riigiteataja.ee/akt/13094120?leiaKehtiv ja selle lisa 4 milles ka klassid kirjeldatud https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisad.pdf

Mida seal rasket on. Rasket on see inimestele kes ei tea millega ja kui palju kulutab küttele. Elekter läbi mõõdiku, gaas läbi mõõdiku.

Et siis kuidas?

mul maja 130 ruutu.
elektrikulu aastas oli vanasti (kui kütsin otseelektriga) 19 000 kwh

x 1,5 = 28 500 kWh / 130 m2 = 220 kWh/m2 järelikult E

panin ühe õ-õ pumba - nüüd läheb 14 000 aastas

x 1,5 = 21 000 kWh / 130 m2 = 161 kWh/m2 järelikult juba D


kui nüüd ahju ja puupliidi teeks - siis saaks ütleme 3000 kWh üldelektriga hakkama (11 000 kütteenergiat tuleks puidust)

3000 x 1,5 + 11 000 x 0,75 = 12 750 kWh / 130 m2 = 98 kWh/m2 ehk siis A klass?

ja seda ilma ühte rulligi täiendavat villa kasutamata?

Kui veel muretseda söetriikraud ja soojaveesisendiga ( puuküttega boilerist) pesumasin siis äkki saab juba nullenergialähedase maja?
Kas nii või?


PS
rohelise elektri koefitsent peaks olema ju väiksem kui 1,5...
kas on?

Ei ole lihtsalt 2+2=4.
[quote="Veikko"]..aastane elektri kulu 6000 kw , küttele kulunud 25000 kw, 6000+25000=31000 kw. Maja suurus 190 m2 31000/192= 161 kWh m2 aastas.
Elekter 6000 kwh * kaalumistegur 1,5 = 9000 kwh. + küte otseelektriga 25000 kwh * kaaalumistegur 1,5 = 37500 kwh.
9000 kwh + 37000 kwh = 46500 kwh. / 190 m2. = 244 kwh.a.m2. Maja kuulub E klassi.

Elekter 6000 kwh * kaalumistegur 1,5 = 9000 kwh. + küte pelletitest 25000kwh * kaalumistegur 0,75 = 18750 kwh.
9000 kwh + 18750 kwh = 27750 kwh. / 190 m2. = 146 kwh.a.m2. Maja kuulub C klassi.

Ei ole lihtsalt 2+2.

trebla kirjutas:ja seda ilma ühte rulligi täiendavat villa kasutamata?

Midagi sellist vist jah.