Siis peaks akumeestele hakkama peale maksma selle eest, et nad ühtlustavad võrgu koormust nendele tundidele, kus tarbimine suurem (loe: elekter kallim).xxx111 kirjutas: 25 Jaan 2023, 08:06 kunn on ühe lausega ilusti öelnud - "läbustamine võrgus maksab"
Ja kui veidi edasi mõelda, siis võiks arvata, et hakkab maksma rohkem
NPS päev ette on küll tore asi aga tegelikkuses on tõesti ajutised tarbimispiigid ja ülejäägid. Selle jaoks on omaette kiirkorras ostmine ja müük negatiivse hinnaga kus siis mõni toojta (kasvõi Narva jaamad) pakuvad süsteemioperaatorile erakorralist võimalust osta piigi katmise elektrit. Loomulikult on selle hind mitu korda kallim päev ette elektrihinnast (tavaliselt x10). Päikesejaamad aga tuulikud nõuavad jah rohkem sellise lisamehhanismi kasutamist. Sama lugu tootmise liigsusega - liigsele tootjale läheb tema toodetud elekter hoopis trahviks (negatiivne hind), millega makstakse tellitud tootjale ikkagi aga tegelikkuses süsteemi operaator vähendab tema tootmist.vtl kirjutas: 25 Jaan 2023, 01:05 Jah, ajalehte lugeda oskame me kõik.
Kas keegi oskaks selle bilansienergia ka kulupõhiselt ära seletada? Mitte ümmargust pläma, kuidas mittejuhitav päikeseenergia võrke läbustab, vaid seda, kui palju see tasakaalustamine reaalselt maksab ja miks see hind just nüüd kuus korda tõusnud on.
Sellepärast ongi võrgule tegelikult kasulikum 100 MW paneele jagada ära 10 000 majaomaniku vahel à 10kW kui et panna püsti üks 100 MW päikesepaneelipõld. Sa ei saa prognoosida sekundipealt pilve saabumist sellele põllule, kuid keskmine pilvisus antakse meteroloogide poolt ilusti rohkem kui päevgi ette...kunn24 kirjutas: 25 Jaan 2023, 02:08 Statistikas sa ei saa ainult endast lähtuda. Ma ei ole enam selle distsipliini reeglitega kursis, kuid järelduste tegemiseks peab valim olema, ütleme nii, SUUR. Kui võtad näiteks valimiks terve Pirita linnaosa, siis võib pilt olla teine. Tinglik sinine võib olla ka ebaühtlane, kuid enam- vähem prognoositavalt (vb olla kõrvalekalle näiteks 5 %) ja samas paneelide omas võivad olla augud, kui pilv üle käis ja PROGNOOSIMATULT ja kõrvalekalle näiteks 50 %. See viimane on paha- paha, mis sillutab teed võrgu kollapsile (mida suurem on paneelide võimsus, seda suurem mõju) ja mida tuleb hambad ristis ära lahendada OPERATIIVSELT. Ehk keegi peab paneelimeeste järelt "koristama" ja nüüd on sellele pistetud mingigi hind. Saad aru küll, kui tahad aru saada.
Kallis bilansienergia siis ongi arvatavalt osaliselt gaasijaamade oma lisaks meil nö kuumas reservis olevale katlale. Leedus on selliseid. Ma ei tea, kas praegu ka venelastelt ostetakse.
Nii jah aga vaid selle asjaga, et tänapäeval on kõik arvutitega... Tootjad viskavad oma hinnalipikud süsteemi halduritele ja need siis valivad.kunn24 kirjutas: 25 Jaan 2023, 11:31 Ja siis läheb bilansihaldurilt leedukale teade: Vitaustas, pane 10 mootorit meie jaoks sooja, meil tulevad pilved. Vitaustas vastu, ok, iga mootori käivitus 500 pluss töö tühikäigul 100/min pluss genereeritud enrgia 500 /MWh. Teeme ära?
Kui ma vaatan hinnastamist tarbimise poole pealt, siis linnukese märkimine roheenergia kasti tähendab auotmaatselt ca 0,3 s/kWh lisa. Nüüd siis üritati seda ka õigelt osapoolelt sisse koorida, aga hetkel löödi põnnama.«Mikrotootmine on muutunud arvestatavaks osaks elektritootmise turul. See, millisel turul toimisime kolm aastat tagasi ja millega seisame silmitsi täna, on kardinaalselt erinev. Suurim töö ja väljakutse on bilansienergia päev ette prognoosimine,» selgitas Roos.
Bilansielekter on kallimaks muutunud
Eesti Energia selgitusel ei ole elektrimüüja pelgalt elektri vahendaja turu ja kliendi vahel, nagu arvatakse. Riigifirma sõnul tuleb elektrimüüjatel iga päev prognoosida ja osta järgmiseks päevaks elektribörsilt tunnipõhise täpsusega elektrienergiat oma klientide tarbimise ja tootmise katteks.
«Kui klientide jaoks pole ostetud piisavalt elektrit, tuleb elektrimüüjal seda bilansiturult börsihinnast kallimalt juurde osta. Kui elektrit jääb üle, tuleb see börsihinnast oluliselt madalama hinnaga bilansienergiaturul maha müüa,» rääkis Roos.
Prognoosi ja tegelikkuse erinevuse suurusest tekibki bilansienergia kulu. See kulu hinnastatakse bilansienergiakuluna klientide elektri tagasiostu marginaali sisse.
«Väiketootjate puhul on prognoosimine kõige keerulisem, sest esiteks peab prognoosima nii kliendi tarbimist kui ka tootmist. Teiseks muudab väiketootjate käitumise prognoosimise keeruliseks ka asjaolu, et nende hulk energiaturul on plahvatuslikult kasvanud ning vähegi vale prognoosi tegemine tähendab suurt mõju,» selgitas Roos.
Tema sõnul on üks põhilisi bilansikulu tekitajaid elektri börsihinna ja bilansihinna vaheline erinevus. 2020. aastal oli börsihinna ja bilansihinna keskmine erinevus 29 eurot MWh, 2021. aastal 54 eurot MWh ning 2022. aastal 189 eurot MWh.
See pole nii lihtne. Kuigi sagedus annab tõesti tootmise-tarbimise suhte infot on see kogu elektrisüsteemil üks. Teiseks sageduses pole hinda sees. Hind on aga NPS süsteemis sees.trebla kirjutas: 25 Jaan 2023, 11:56 Asja peaks saama idee poolest juhtida näiteks võrgusagedusega - kui sagedus kasvab, siis tõmbavad KÕIK muundurid tootmisega pisut tagasi. Eeldab omaette sagedusala mille sees on tugevad ülekandeliinid ja vastavaid muundureid.
Kas Saksas midagi sellist äkki juba ei toimu ?
PS. ostumarginaali muutmisest loobuti
https://majandus.postimees.ee/7698362/s ... 1638285051
See tähendab, et sotsialiste ei maksa uskuda... asjakohane enne valimisi ..xxx111 kirjutas: 25 Jaan 2023, 13:54 Varem või hiljem jõuab see selline "sotsialism" sinna kuhu alati...
https://www.france24.com/en/tv-shows/fo ... lar-panels
Võrku tootvad inverterid töö ajal pidevalt "sikutavad" võrgusagedust kõrgemale ja Saksas toimub võrgusageduse järgi inverterite iseenda väljundvõimsuse juhtimine juba ammu, kuna seal on palju erinevaid elektritootjaid.trebla kirjutas: 25 Jaan 2023, 11:56 Asja peaks saama idee poolest juhtida näiteks võrgusagedusega - kui sagedus kasvab, siis tõmbavad KÕIK muundurid tootmisega pisut tagasi. Eeldab omaette sagedusala mille sees on tugevad ülekandeliinid ja vastavaid muundureid.
Kas Saksas midagi sellist äkki juba ei toimu ? ...
Mõte pigem selles, et toetused olenemata sellest kes neid lubab on täielik jamps...trebla kirjutas: 25 Jaan 2023, 15:37See tähendab, et sotsialiste ei maksa uskuda... asjakohane enne valimisi ..xxx111 kirjutas: 25 Jaan 2023, 13:54 Varem või hiljem jõuab see selline "sotsialism" sinna kuhu alati...
https://www.france24.com/en/tv-shows/fo ... lar-panels
Usaldage neid toetusi, mida lubavad konservatiivid...
Ise maksad endale toetust?Toetuse saamine on ju tore.
Ülejäägi tekkimise tingimuseks on tuuline ilm. Eelmine reede töötas 14-st 4, esmapäeval seisid kõik 14 niisama.new1 kirjutas: 25 Jaan 2023, 23:46 Lisaks on üha aktiivsemalt kuulda juttu, et kui siia need lisa tuulepargid veel rajatakse, kus praegune toodang mitmekordistub, siis on üha kindlamas kõneviisis plaanis sellestsamast tuulest, kui selle eneriat hakkab tuulistel perioodidel üle jääma, siis rohevesinikku sellest toota.
10+ aastat on parajalt nii pikk aeg, et selle aja jooksul mis kulub meil odava elektrini jõudmiseks, saab täna tehtud laps isegi kooli ära lõpetada ja täna ehitatud majad võivad juba selleks ajaks nõuda põhjalikumat remonti ning tänastest inseneridest on siis enamik pensionil.new1 kirjutas: 25 Jaan 2023, 23:46 ... See muidugi pikemas perspektiivis ja 10+ aasta teema ilmselt, ent nagu näha, siis lähitulevikus(energeetika ajaskaalas on see kõik lähitulevik) kaovad need siin õlipeade väljatoodud justkui ületamatud probleemid ja õigustused rohetehnoloogila vastu sõdida ning fossiilipõletuse eest võidelda iseenesest nagunii lisanduvate lahendustega.
Kaovad kohe kui need "rohetehnoloogid" oma käsi teiste tasku enam ei aja ja oma ületamatud või ületatavad probleemid ise rahastavad......kaovad need siin õlipeade väljatoodud justkui ületamatud probleemid ja õigustused rohetehnoloogila vastu sõdida ning fossiilipõletuse eest võidelda...
. Keegi peab ju selle lõbu ikkagi kinni maksma.