Ehitusfoorum

2korda2 kirjutas:Ma poetaks siia vahele sellise päriselulise näite: minu majapidamine kasutas eelmisel aastal elektrit 3050kWh (tõenäoliselt suurem osa sellest soojuse tootmiseks: söögitegu ja nõude ning pesu pesemine) aga gaasist tehtud sooja samas üle 14 000 kWh. Ehk sellest võsast kasulikku energiat arvutades võib meie laiuskraadil päris suures osas jätta selle elektriteisenduse kao ära - meil on päris palju sooja vaja. Seda viimast just sellel aastaajal, kus PV paneelidest ka parema tahtmise juures suurt midagi ei saa.
Piirfeld aga viitas sellele, et meil võib sest paneelist palju rõõmu olla ja energiabilanss positiivne aga kui samal ajal peab Hiinas paneelide tootmiseks jõudsalt sütt ahju ajama, siis ...

Vaadates 2x2 majapidamise energiatarbimist siis on selge, et miks Ta ei saa aru päiksepaneelide kasulikkusest. Soe saadakse gaasi põletamisest mitte elektrist.
Minu maja (180 m2) eelneva 3 aasta kogu elektrienergia kulu nii küttele kui ka tarbimiseks on 6118, 6112, 5965kWh aasta kohta.
ping

Elektrienergia kulu (kwh) ei ütle tegelikult mitte midagi. Ütleb see kui arvestada kõiki kulusid, sealhulgas seadmete soetamisväärtust, amortisatsiooni jms. Näiteks kas mul oleks põhjust keksida ja õnnelik olla kui ostan 10 000 eur eest mingeid ulmeseadmeid ja elektrikulu langeb 10x (3000 kwh-lt 300-le)?

Külaline kirjutas:Elektrienergia kulu (kwh) ei ütle tegelikult mitte midagi. Ütleb see kui arvestada kõiki kulusid, sealhulgas seadmete soetamisväärtust, amortisatsiooni jms. Näiteks kas mul oleks põhjust keksida ja õnnelik olla kui ostan 10 000 eur eest mingeid ulmeseadmeid ja elektrikulu langeb 10x (3000 kwh-lt 300-le)?

Siis sa oled ülemaksnud.
Peldikupirni elektri kokkuhoidmine ei tõsta suurt elukvaliteeti.
Aga kui investeerid 10 000 ja see maksab sulle maja soojana hoidmise küttekulud aastateks siis see on oluline elukvaliteedi tõus.
Võib küll imelik tunduda aga enamus PVpaneelide tellijaid on "pensionieelikud" kellel on isiklik kogemus sellega, et mida aeg raha väärtusega teha saab ja tavaliselt ka teeb.
Nad mõtlevad tuleviku peale ette.
ping

Võtke asja rahulikult, 5 miljardi aasta pärast on Päike kogu oma energia ära kulutanud ja vahetult enne seda olete kõik oma investeeringutest paneelidesse ja EE poolt makstavtest taastuvenergia tasudest saadavatest tuludest ilma!

Kui sul see 10 tonni on hetkel olemas ning need seadmed töötavad ka ajal mil sa pensil oled, siis seda 10x väiksemat arvet maksta on palju mõnusam.
Võiksid selle raha küll hetkel investeerida ja pensi ajal oleks võibolla poole rohkem, aga iial ei tea.
Tasuvusaeg 28 aastat, minul tasuks pensiajaks just ära ning peale seda oleks ka mõnusam elu

Külaline kirjutas:Võib küll imelik tunduda aga enamus PVpaneelide tellijaid on "pensionieelikud" kellel on isiklik kogemus sellega, et mida aeg raha väärtusega teha saab ja tavaliselt ka teeb.
Nad mõtlevad tuleviku peale ette.
ping

Kõige mõjutatavam ja naiivsem vanuseklass! Mis teha, ei jõua sinagi kümne/paarikümne aasta pärast kõigi "innovatiivsete" rahateenimise võimalustega, mida hetkel x-müügimehed Maximas eeskojas sulle pakuvad, kursis olla.

Carl kirjutas:Kui sul see 10 tonni on hetkel olemas ning need seadmed töötavad ka ajal mil sa pensil oled, siis seda 10x väiksemat arvet maksta on palju mõnusam.
Võiksid selle raha küll hetkel investeerida ja pensi ajal oleks võibolla poole rohkem, aga iial ei tea.
Tasuvusaeg 28 aastat, minul tasuks pensiajaks just ära ning peale seda oleks ka mõnusam elu

Loe VE foorumi registreeritud kasutaja 2x2 kommentaare+ https://www.google.ee/search?q=majandus ... TF-8&hl=et

Carl kirjutas:Kui sul see 10 tonni on hetkel olemas ning need seadmed töötavad ka ajal mil sa pensil oled, siis seda 10x väiksemat arvet maksta on palju mõnusam.
Võiksid selle raha küll hetkel investeerida ja pensi ajal oleks võibolla poole rohkem, aga iial ei tea.
Tasuvusaeg 28 aastat, minul tasuks pensiajaks just ära ning peale seda oleks ka mõnusam elu

Kõik võrdlused olenevad taustsüsteemist!
2X2 kasutas võrdlemiseks oma ENDA tehtava investeeringu loodetavat tulusust ja PV paneelide näidiskomplekti (tellitud "võtmed kätte") aastast tootlust (rahalises vääringus).
(Võibolla pole 10 aasta pärast enam niipalju mõistust, et ise oma investeeringuid hallata.)
Kui Ta paneks selles arvestuses oma raha panka kasvama ja paigaldaks ise sellise väikse komplekti siis oleks tulemus hoopis teine.
Kui ma oleks 15a tagasi jäänud uskuma fondihaldurite ilusat juttu oleksin olnud suuremast osast oma varast ilma.

Või võrdleme asja teisiti, kuidas selle tasuvus oleks?
10 aastat pensini, kui veab, võibolla ei luba tervis juba varem tööd teha.
Kas osta linna korter 100tonni ja maksta tulevikus iga kuu pool pensionit kommunaalkuludeks või ehitada väike maja linnalähedale, paneelid katusele ja arvestada et pensionil maksad ainult vee eest mis trassist võtad?
ping

2korda2 kirjutas:Ma poetaks siia vahele sellise päriselulise näite: minu majapidamine kasutas eelmisel aastal elektrit 3050kWh (tõenäoliselt suurem osa sellest soojuse tootmiseks: söögitegu ja nõude ning pesu pesemine) aga gaasist tehtud sooja samas üle 14 000 kWh. Ehk sellest võsast kasulikku energiat arvutades võib meie laiuskraadil päris suures osas jätta selle elektriteisenduse kao ära - meil on päris palju sooja vaja. Seda viimast just sellel aastaajal, kus PV paneelidest ka parema tahtmise juures suurt midagi ei saa.
Piirfeld aga viitas sellele, et meil võib sest paneelist palju rõõmu olla ja energiabilanss positiivne aga kui samal ajal peab Hiinas paneelide tootmiseks jõudsalt sütt ahju ajama, siis ...

Sellepärast oligi siin eespool soovitus, et hetkel pole mõtet veel ummisjalu paneele ostma tormata, vaid võiks tegeleda pigem sellega, et maja küttevajadus poleks mitte 14 000 vaid näiteks 7000 kWh aastas.
Ja alles seejärel hakata paneelide ostmise peale mõtlema. Nood jõuavad selleks ajaks omajagu odavneda veel kah ja vaja oleks neid üksjagu vähem.

PS.
Neile, kes muretsevad hiina söe ahju ajamise pärast soovitaks osta Norras toodetud elementidest tehtud paneele. Need pole hiina omadest kaelamurdvamalt kallimad, aga seal riigis pole nende tootmisks kindlasti sütt ahju aetud... Norra elekter tuli vanasti 100% hüdroenergiast, viimasel ajal on paar prügipõletusjaama vast juurde tehtud..

No ilmselt siis need praegused pensionieelikud küll rõõmsad pole kui 10-15 aasta pärast on nende seadmed moraalselt vananenud, kehva kasuteguriga ja sel hetkel saaks osta juba palju paremad odavama hinna eest. Revolutsioon päikesepaneelide alal on alles ees ja praegu nende ostmine on sama nagu 1993 aastal 0,1 Ghz arvuti ostmine aasta palga eest.

Päikesepaneelide kasutegurist jahutakse palju.
Mis mul sellest, et kunagi saaks sama võimsuse kätte kolm korda väiksemast paneelist kui mul praegune paneel juba katusel ja katab minu tarbimise ära?
Kui kunagi saab paneele poole paremaid ja poole odavamalt, siis minu praeguse süsteemi tasuvusaega see ei mõjuta.
Mingi hetk langesid arvutite hinnad ka sellises tempos, et lükkasin pidevalt uuendamist edasi, sest tundus raha maha loopimisena. Tudengina võis olla ka õigustatud otsus, aga hetkel küll ei piinaks end enam nii.

Külaline kirjutas:No ilmselt siis need praegused pensionieelikud küll rõõmsad pole kui 10-15 aasta pärast on nende seadmed moraalselt vananenud, kehva kasuteguriga ja sel hetkel saaks osta juba palju paremad odavama hinna eest. Revolutsioon päikesepaneelide alal on alles ees ja praegu nende ostmine on sama nagu 1993 aastal 0,1 Ghz arvuti ostmine aasta palga eest.

Mis tähtsust sellel kasuteguril nii väga on?
Kui on üks paneel ja selle pead rõdule panema siis küll, aga kui pinda on siis kasutegur ei anna midagi juurde.
Võrku müüdav võimsus on ju piiratud niigi ja seda määrab inverter.

Ja mis luulu selle paneelide odavnemisega on?
Kui maailmas tõuseb nõudlus paneelide järgi siis miks peaks tootja neid odavamalt müüma?
Odavamalt saab müüa ainult selle arvelt, et kasutatakse odavamaid materjale. Praegused paneelid on tehtud liivast (klaas ja räni) ja alumiiniumist. Mis materjal on liivast odavam?
Praegu otsitakse lahendusi, et teha paneele plastist.
50 aastat vana aken paistab praegugi läbi aga vaadake 5 aastase auto plasttulesid.
Kui vana aken on disainilt moraalselt vananenud, siis klaas kui materjal, on ikka samasugune.
Hõõglambid kadusid ära ja asemele tulid küll kõrgema kasuteguriga, aga ka 10 korda kallimad LEDid.
10 aastat tagasi ostetud telefon on küll tänapäevaks moraalselt vananenud aga ta töötab kindlasti kauem kui täna ostetud nutikas.
ping

Mis tähtsust sellel kasuteguril nii väga on?

Et polegi mingit vahet, kui pea sama maksumuse juures oleks paneeli kasutegur näiteks 50% suurem?

Külaline kirjutas:

Mis tähtsust sellel kasuteguril nii väga on?

Et polegi mingit vahet, kui pea sama maksumuse juures oleks paneeli kasutegur näiteks 50% suurem?

Sa ajad siin sassi midagi.
Paneeli kasutegurit arvutatakse võimsuse ja pindala suhtega mitte võimsuse/hinna suhtega .
Praegu on ka suurema kasuteguriga paneelid olemas aga nende hind on üle kahe korra kõrgem. Ka eesti messidel on seda näidispaneeli näha olnud.
Need suurema kasuteguriga paneelid on praegu mõtekas panna väga liigendatud katustele kuhu muidu poleks võimalik tavapaneele vajalikul hulgal mahutada.
Kõige parema võimsuse/hinna suhtega on kõige tavalisemad paneelid. Kõik ülejäänud; värvilised-, läbipaistvad- ja eridisainpaneelid on kuni 2 korda väiksema kasuteguri ja kõrgema hinnaga.
Ühe paneeli hind on ainult üks osa terve süsteemi maksumusest.
ping

Võimsus jagatud pindalaga on erivõimsus või võimsustihedus.
Kasutegur on väljusdvõimsuse ja sisendvõimsuse suhe...

Külaline kirjutas:Võimsus jagatud pindalaga on erivõimsus või võimsustihedus.
Kasutegur on väljusdvõimsuse ja sisendvõimsuse suhe...

Kui päikse poolt tulev kiirgusvoog on sama siis sisendvõimsus on otseses seoses pindalaga.
Paneelide võimsus antakse tehn.andmetes - kiirgusvoog 1000W/m2 paneeli temperatuuril 20C.
ping

Tere. 5.septembri kirjutistest on juba hulka vett merre voolanud, aga targale rahale ei ole PV-de propageerija ikkagi suutnud selgeks teha miks peab ta just PV-desse liikuma. Kui emotsionaalsetele üleskutsetele lisaks mingit majanduslikku efektiivsuse arvutust ei järgne ei ole loota , et PV muutuks tõsiseks investeeringuojektiks mitte mänguasjaks, mille omanik mängib investeerimist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Võimsus jagatud pindalaga on erivõimsus või võimsustihedus.
Kasutegur on väljusdvõimsuse ja sisendvõimsuse suhe...

Kui päikse poolt tulev kiirgusvoog on sama siis sisendvõimsus on otseses seoses pindalaga.
Paneelide võimsus antakse tehn.andmetes - kiirgusvoog 1000W/m2 paneeli temperatuuril 20C.
ping

Jah, su vastus on põhimõtteliselt sisuliselt õige aga oleks hea jääda siiski ka terminoloogiliselt korrektseks. Elektrialal tekib niikuinii hulk vääritimõistmisi sellest, et voolu kasutatakse pinge tähenduses ja võimsusel ning energial ei tehta vahet.

Alar Piirfeldil on õigus, suurt kasumit täna PV-sse meie laiuskraadil pandud rahasse pole kindla peale loota, kuid teisalt energiat jäävad need paneelid ikka tootma. Mõni teine "huvitav" investeering võib aga täiega aia taha minna.
Kahjumlikuks PV muutumist tuleks siis karta, kui (päevast ?) energiat hakataks ühel ilusal päeval tasuta jagama.
Akude odavnemisel saab juba paigaldatud PV süsteemi nendega kunagi hiljem täiendada.

6-7 aastat tagasi, kui ma selle asja vastu hakkasin huvi tundma, maksis paneeli vatt 4 USD.
Seega on toimunud vast miski 8 kordne hinnalangus. (aegade alguses olla hind olnud ka 300 USD/W ja ka tollal tehti paneele odavast liivast/klaasist, alumiiniumist ja ränist).
Tegelikkuses on paneeli kasuteguri kasvamisel odavnemise juures oluline roll just tulevikus, sest pooljuhtelementide enese hinna osatähtsus muudkui langeb, seega raamide, klaaside, kaablite ja tugistruktuuride osakaal kogumaksumuses muudkui kasvab. Seega odavnemiseks peavad ka mõõtmed hakkama vähenema, ehk siis kasutegur kasvama.

Ma saan aru hr Piirfeldi kriitikast hoonete energiatootmisvõime sunduse üle, kuid teisalt hoopis imetlen seadusandjate ettenägelikkust (või vedamist), et see "liginullenergia" kohustuse tärmin langeb aega, kui PV lahendused on juba suht taskukohased.

Suure hurraaga üleinvesteerimise näiteks on kinnisvara.
Nõukaaja lõpul "investeerisid" mõned kõvad mehed Lollideküla lossidesse - olematu soojusisolatsioon , odav elektriküte,(kuuldvasti ühe maja peakaitse olnud 125A) praegu neid ei saa müüa , sest neil pole ei tegu ega nägu ja nõuavad roppu raha.
Samas maru kasumlik oli Tallinna kesklinna ühetoaliste korteritega korrusmaju ehitada....

Päikesepaneelide tänase seisu eest peame olema tänulikud saksa maksumaksjale. Juba üle 10 aasta tagasi kehtestati seal toetused, mida maksumaksja maksab siiani. Umbes nii, et PV elektri võrku müümisel said 50 senti kWh 10 aasta jooksul, samas enda elektri ostsid sealt samast võrgust 20 sendiga aga see tagas tootearenduse, sest turg oli tagatud. Praegu areneb valdkond aga juba neist sõltumatult ja saksa maksumaksja on hakanud kinni plekkima akude arengut.
Seega kui meil tahta PV paigaldada, siis eraisik peaks seda tegema järgmisel aastal, või vastasel korral hoolega jälgima, mis suuna uus valitsus taastuvenergiatoetuste suhtes võtab .
Küll on aga selge, et võrgutasu ei kao kuhugi ja selle võrra on omatarbimine igal juhul kasulik juba praeguste hindade juures.
Omatoodetud energiale aktsiiside kehtestamist pole vast niipea karta.

Eestis paistab Päike siis kui energiat just eriti vaja pole, mõttetu värk see päikeseenergia meil.

Külaline kirjutas:Eestis paistab Päike siis kui energiat just eriti vaja pole, mõttetu värk see päikeseenergia meil.

See on hobi. Ega siin mingit teenimisvõimalust pole. Suured poisid, kes huvituvad tehnikast, mängivad. Kuna ta on olemas, siis on ta ikkagi vajalik. Hobina. Eriti Eestis. Lähimad kümme aastat ei ole küll mõtet äratasumise pärast seda süsteemi ehitada. Aga küll ka kümne aasta pärast on asi nutune, sest riik hakkab maksu küsima. Riik ei saa ju ilma rahata.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Eestis paistab Päike siis kui energiat just eriti vaja pole, mõttetu värk see päikeseenergia meil.

See on hobi. Ega siin mingit teenimisvõimalust pole. Suured poisid, kes huvituvad tehnikast, mängivad. Kuna ta on olemas, siis on ta ikkagi vajalik. Hobina. Eriti Eestis. Lähimad kümme aastat ei ole küll mõtet äratasumise pärast seda süsteemi ehitada. Aga küll ka kümne aasta pärast on asi nutune, sest riik hakkab maksu küsima. Riik ei saa ju ilma rahata.

Olukorras, kus 2/3 elektriarvest moodustab võrgutasu, on asjal jumet, kui sul on olemas garanteeritud pidev päevane tarbimine.
Näiteks bensujaamad, mis paiknevad nagunii teeristis lageda peal (puud ei varja) ja kus töötavad pidevalt külmletid, jahutus, valgustus ka päeval.

Eesti riik ei küsi veel eriti maksu asjade pealt, mis sa oled täiesti iseseisvalt ehitanud ja mis toimivad ühiskondlikust võrgust lahus - à la Kreeka basseinimaks.
Näiteks koduõlle ja koduveini tegemise eest, omatehtud puudega ahjukütmise eest, omakogutud vihmavee vetsus kasutamise eest (1/2 - 2/3 veekulust läheb vetsupotist alla), jne....

Mõttetu raha raiskamine ikkagi, niisama huvi pärast võib loomulikult osta mida iganes.

Käisin metsamajas vaatamas kuidas neil seal läheb ja kontrollimas süsteemide tööd.
(Metasmaja Tartu lähedal. Kunagi oli seal isegi elekter aga liinid varastati kunagi ära. EE keeldus liini remontimast. Nõudis oma kulu ja kirjadega 3,5km kõrgepingeliini ja oma alajaama rajamist. Selle liini ehituse maksumus ületas võimalused ja ka selle maja maksumuse. Aga pererahvas ei tahtnud lapsepõlvekodust loobuda.)
Vahepealsed aastad elati generaatorist (2-3kW) saadava vooluga. Odavad genekad kulusid paari aastaga ära. Bensukulu ca 1L tunnis. Keskmine bensiini kulu ühes kuus oli umbes 190L.
Sai mõni aasta tagasi paigaldatud sinna (paneelid 3kW, inverter 3kW, akupank 325Ah-48V) PV tootmise seade.
Eelmisel talvel pandi genekas tööle viimane kord 22.02.16. Geneka paak 4L. Akusid laeti genekaga 24 korda, 1paagitäis korraga. Eelmise talve kogu bensiini kulu oli 24x4L=96L bensiini.
See aasta oli vaja genekas käivitada 28 okt.
Paneelid katusel ja paigaldatud käiguteed et paneele lumest puhastada. Pererahvas on hoolas.
Elektrit kasutavad valgus, külmik, kaevupump, arvuti, poolautomaatpesumasin, veekeedukann, föön, raadio ja suvel ka elektripliit. Elektrit kasutatakse talvel ikkagi säästlikult.
Ka nii on võimalik. Kogu autonoomne süsteem maksis umbes 10 000.(Akud on kallid.)
Pererahvas on igaljuhul õnnelikud, et elekter on ööpäev läbi olemas ja generaator ei pea koguaeg lärmama ja oma kodu on olemas.
(Huvilised võiks vaadata kui palju on ilma elektrita krunt odavam elektriga krundist näiteks tallinna ümbruses.)
ping

ping kirjutas:Käisin metsamajas vaatamas ...... Kunagi oli seal isegi elekter .....Vahepealsed aastad elati generaatorist (2-3kW) saadava vooluga ....Bensukulu ca 1L tunnis. Keskmine bensiini kulu ühes kuus oli umbes 190L.
Sai mõni aasta tagasi paigaldatud sinna (paneelid 3kW, inverter 3kW, akupank 325Ah-48V) PV tootmise seade.
Eelmisel talvel pandi genekas tööle viimane kord 22.02.16. Geneka paak 4L. Akusid laeti genekaga 24 korda, 1paagitäis korraga. Eelmise talve kogu bensiini kulu oli 24x4L=96L bensiini.
See aasta oli vaja genekas käivitada 28 okt.
...
Kogu autonoomne süsteem maksis umbes 10 000.(Akud on kallid.)
...
ping

Liitris kütuses on u 10 kWh energiat.
Genekaga saab sellest kätte ehk 30% ??? mitte rohkem (klapib väitega, et 2-3 kW genekas võttis liitri tunnis)
Siin tekib praegu illusion, et need pisikesed paneelid toodavad ka talvel nii palju, et saab 100 liitri kütusega hakkama, tegelikult varem ilmselt akusid polnud ja see keskmiselt 190 liitrit kuus läks enamasti vastu taevast ?

Need 3 kWp paneele annavad aastas max 3000 kWh ,
100 l kütust max 300 kWh elektrit ehk siis maja elektritarve ei saa ületada 3300 kWh aastas, tegelikult vast pigem 2000 ? 2500 ?

190x12x10 = 22 800 kWh millest ka veerand elektriks oleks 5500 kWh kandis.

ping kirjutas:Käisin metsamajas vaatamas ...... Kunagi oli seal isegi elekter .....Vahepealsed aastad elati generaatorist (2-3kW) saadava vooluga ....Bensukulu ca 1L tunnis. Keskmine bensiini kulu ühes kuus oli umbes 190L.
Sai mõni aasta tagasi paigaldatud sinna (paneelid 3kW, inverter 3kW, akupank 325Ah-48V) PV tootmise seade.
Eelmisel talvel pandi genekas tööle viimane kord 22.02.16. Geneka paak 4L. Akusid laeti genekaga 24 korda, 1paagitäis korraga. Eelmise talve kogu bensiini kulu oli 24x4L=96L bensiini.
See aasta oli vaja genekas käivitada 28 okt.
...
Kogu autonoomne süsteem maksis umbes 10 000.(Akud on kallid.)
...
ping

Liitris kütuses on u 10 kWh energiat.
Genekaga saab sellest kätte ehk 30% ??? mitte rohkem (klapib väitega, et 2-3 kW genekas võttis liitri tunnis)
Siin tekib praegu illusion, et need pisikesed paneelid toodavad ka talvel nii palju, et saab 100 liitri kütusega hakkama, tegelikult varem ilmselt akusid polnud ja see keskmiselt 190 liitrit kuus läks enamasti vastu taevast ?

Need 3 kWp paneele annavad aastas max 3000 kWh ,
100 l kütust max 300 kWh elektrit ehk siis maja elektritarve ei saa ületada 3300 kWh aastas, tegelikult vast pigem 2000 ? 2500 ?

190x12x10 = 22 800 kWh millest ka veerand elektriks oleks 5500 kWh kandis.