Avatud elektriturg - minu esimene leping

[Külaline]

Kõige odavam elekter on homme öösel ikka nagu alati kella kolmest neljani meie aja järgi. 41 korda odavam kui päeval kalleim. Investeerida tuleks ilmselt suurde tünni, kuhu soojuspumbaga vett uhada.

[trebla]

Elektri hind muudkui kukub, sain esimest korda peale vabaturu tulekut kuu hinna alla 10 sendi:

9.69 (3.21+6.48)

aasta keskmine kukkus alla 11 sendi:

10.99 (3.73+7.26)

Aasta tarbimine 10973 (630 kWh rohkem kui mullu) päevase osakaal 38% (mullu 40,7 %)

Jaanuar tuleb ilmselt kirves...

[trebla]

Detsembris sai paika Nordbalti kaabel Leedu ja Rootsi vahele.
Jaanuaris ilmus vastav kriips ka Nordpooli ühenduste kaardile.
Viimasel paaril nädalal on kriipsul vahetevahel ka ülekandevõimsuse number juures olnud - hetkel 590 MW.


Ja tänu sellele (?) hetkel Eesti/Soome/Rootsi hinnad võrdsed.
LV/LT ainult tiba kallimad. Veel eile oli hinnavahe Rootsiga kahekordne.

Saab näha.....

[val]

http://www.smartloadsolutions.eu/contro ... pberry-pi/ .... Kõige lihtsam on see hetkel kasutusse võtta neil, kellel on juba mingisugune oma loodud kütte juhtimise süsteem või kes alles projekteerivad omale uut kütte lahendust. Teeme koostööd erinevate automaatika ettevõtetega, kes suudavad mõistliku hinnaga, sellise süsteemi teile koju paigaldada.

Mis on see mõistlik hind ? Pi juhitav pistik kõlbab 1f laahendustele, aga mida ja mis hinnaga lahendust pakute 3f seadmetele, nt maasoojuspump+akupaak ?

[Kalvis]

Pole probleemi juhtida sellega 3 f releed, millega saad 3 faasi juhtida!

[val]

Tegelaste koduleht viitab konkreetselt nendele seadmetele: https://energenie4u.co.uk/catalogue/cat ... ccessories On sul viidata konkreetsele 3f jubinatele ? Asjal on kindlasti tulevikku, aga lõpptarbijana on mul vaid üks küs - hind ?

[Külaline]

Paljudel elektriradikatel ja põrandatermostaatidel on temperatuurialandusklemm. Kas on midagi analoogilist ka soojuspumpadel? Sellest ju täitsa piisaks, et mõnetunnine energiavaru odavama hinnaga hoonesse salvestada, ei peagi tingimata akupaaki kasutama.

[Kalvis]

Jah, olen kasutanud soojuspumpadel taimerit. Lükkad südapäeval välja kui kõige kallim aeg on. Paraku on enamusel vaid 1 ON ja 1 OFF säte, mistõttu ei saa parimat lahendust.

[val]

Taimer v temperatuurialandusklemm ei ole võrreldav lahendusega, kus energiakasutust optimeeritakse automaatselt lähtuvalt börsi tunnihinnast, temp, ilmaprognoosist ja hoone kasutusest. Kas räägime ikka samast asjast ?

[ping]

Paljudel elektriradikatel ja põrandatermostaatidel on temperatuurialandusklemm. Kas on midagi analoogilist ka soojuspumpadel? Sellest ju täitsa piisaks, et mõnetunnine energiavaru odavama hinnaga hoonesse salvestada, ei peagi tingimata akupaaki kasutama.

Jah osadel seadmetel on need juhtimisklemmid emaplaadil olemas.
Oma maasoojuspumba valikul oligi see üks kriteerium.
Kasutaja manualis pole seda funktsiooni tavaliselt kirjeldatud. Vaid vaja on leida üles service manuaal ja sealt otsida. Saksamaal on selle funktsiooni kasutamine tavaline sest seal on mu arusaamist järgi võimalik osta elektrienergiat ka "rämps" elektri paketiga.
Praegu otsin ka selliseid Õ/V pumpasid milledel see võimalus olemas aga neid vähe. Peab vist tegema lisa mooduli mis vastavalt elektri hinnale hakkab pumbale "valetama" boileri vee temperatuuri.

[Kalvis]

Kas räägime ikka samast asjast ?

JAH ja EI!
Loomulikult pole Timer sama asi kuid enamus soojuspumpadel puudub Vaarika võimalus kuidagi väljastpoolt neid juhtida. Kuid timeriga saab teades tiputunde panna soojuspump enne seisma. Lühidalt - vaatad NPS kalli hinna ajavahemiku ja siis lükkad välja ning kui soodne aeg lükkad sisse.
Enamus juhtudel on ühed ja samad tunnid, et ma kasutasin seda regulaarselt. Paar tundi siia sinna on tühiasi.

[val]

Pikas plaanis ei viitsi keskmine tarbija taimeriga jamada, liiga palju muutuvaid suurusi.
Ping mida see temperatuurialandusklemm teeb, oskab pumpa juhtida elektri börsihinnast lähtuvalt ?

[officer]

Praegu otsin ka selliseid Õ/V pumpasid milledel see võimalus olemas aga neid vähe. Peab vist tegema lisa mooduli mis vastavalt elektri hinnale hakkab pumbale "valetama" boileri vee temperatuuri.

,

...aga anna oma ponnistustest teada,teema väga huvitav.

[ping]

Pikas plaanis ei viitsi keskmine tarbija taimeriga jamada, liiga palju muutuvaid suurusi.
Ping mida see temperatuurialandusklemm teeb, oskab pumpa juhtida elektri börsihinnast lähtuvalt ?

Põhimõtteliselt on kaks klemmi ja kui need kokku ühendada siis kas viiakse pumba väljundtemperatuur madalamale eelseadistatud töötemperatuurile või keelatakse pumbal kütmine aga muud funktsioonid jäävad toimima.
Mis neid klemme kokku ühendab, selle tarkuse peab ise leidma.
Kas siis taimer või "hinnatundlik" moodul. Võimalusi on väga mitmeid erinevaid.
Saksas pannakse voolumõõtja juurde võrguettevõtja poolt vastav plokk mis siis vajadusel võrguettevõtja signaali järgi kas piirab inverterit (päiksest tuleva energia võrku andmist) või lülitab sisse (kui elektrihind on madal ja energiat jääb üle) salvestavad küttesüsteemid (põrandaküte, boilerid ja akupaagid).
Päikseinverteritel osadel on kohe olemas programmeeritav relee väljund millega saab vajadusel soojuspumpi juhtida ja lisa relee abil kas siis tavalisele elektriboilerile või pesumasinale või muudele isetöötavatele seadmetele ettemääratud ajaks toidet anda.
(Saksas peaks teoreetiliselt olema võimalik juhtida ka võrgu sageduse järgi - kui läheb üle 50,25Hz siis peaks elektri hind kukkuma. Meie istume vene tuumajaamade sageduse otsas ja meil võrgu sagedus ei muutu.)

Praegu otsin ka selliseid Õ/V pumpasid milledel see võimalus olemas aga neid vähe. Peab vist tegema lisa mooduli mis vastavalt elektri hinnale hakkab pumbale "valetama" boileri vee temperatuuri.

,

...aga anna oma ponnistustest teada,teema väga huvitav.

Põhimõtteliselt on see termotakisti takistuse valetamine juhtmoodulile nii, et see aru ei saaks, et midagi valesti on. Sest muidu võib seade end veaga täitsa välja lülitada.
(Moodsad tootjad püüavad seadmeid üle (arvuti)võrgu siduda aga nii tähtsat asja nagu seda on "enda soe tuba" mina veel "kassilaikimise seadme" hooleks ei usalda ja usun tavalise relee töökindlamaks olema.)

[officer]

Põhimõtteliselt on kaks klemmi ja kui need kokku ühendada siis kas viiakse pumba väljundtemperatuur madalamale eelseadistatud töötemperatuurile või keelatakse pumbal kütmine aga muud funktsioonid jäävad toimima.
Mis neid klemme kokku ühendab, selle tarkuse peab ise leidma.
Kas siis taimer või "hinnatundlik" moodul.

...igal juhul hoian ma silma peal tüüpide askeldusel, kes panevad kokku rauda (raspberry'l) ja softi, mis Nordpooli live'na kontrollib.

[ping]

Põhimõtteliselt on kaks klemmi ja kui need kokku ühendada siis kas viiakse pumba väljundtemperatuur madalamale eelseadistatud töötemperatuurile või keelatakse pumbal kütmine aga muud funktsioonid jäävad toimima.
Mis neid klemme kokku ühendab, selle tarkuse peab ise leidma.
Kas siis taimer või "hinnatundlik" moodul.

...igal juhul hoian ma silma peal tüüpide askeldusel, kes panevad kokku rauda (raspberry'l) ja softi, mis Nordpooli live'na kontrollib.

Ise ka hoian silma peal.
Aga ikkagi eeldan, et kahe seadme vaheline ühendus oleks relee kontaktide mitte võrgu kaudu. Sest kui mingi osa võrgust keeldub töötamast siis saab selle lihtsalt ülejäänud süsteemist eraldada ja küttesüsteem (kui oluline komponent) saaks iseseisvalt etteantud programmi järgi edasi toimetada. (Kasvõi kodus olev laps vajutab "punast" lülitit ja küte toimib edasi.)
Kahjuks olemas kogemused kus mingi perifeeria seadme kokkujooksmise pärast tahab terve süsteem spetsialisti kätt ja iseseisvalt käivituda ei suuda.
(Insenerid peaks teadma, et seadme töökindlus on pöördvõrdelises suhtes seadme detailide hulgaga ja keti tugevuse määrab nõrgim lüli.)

[Urmas]

Paari viimase päeva postitustes olevate kokkuhoiu ideede väljamõtlejatele tuletaks meelde ütlemist "Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi" ehk te võite ju hetkelist kokkuhoidu välja mõelda, aga fakt on see, et kui riigikassas raha ikka netu, küll siis Konkurentsiamet jälle nõustub hinda tõstma ja nende vidinate soetuskulud ei tasu ennast ära. Ja hakkame jälle uusi kokkuhoiu nippe välja mõtlema.
Mõtetu suletud ring!?

[officer]

...no eelpool kirjeldatud idee on (vähemalt minule) "intellektuaalselt" huvitav, mitte aga 4. või 5. pensionisammas.

[Urmas]

...no eelpool kirjeldatud idee on (vähemalt minule) "intellektuaalselt" huvitav, mitte aga 4. või 5. pensionisammas.

Jah, nõus, aga need head ideed nullitakse riigiisade poolt väga kähku. Näiteid lähiminevikust hulgim- eelmise sajandi 70-80-tel oli moes õliküte. Tulemus- tõsteti hinda. Eelmise sajandi 90-l ja praeguse sajandi alguses oli moes elektriküte kui kõige ökonoomses. Tulemus- tõsteti hinda. Tuli moodi pelletiküte kui kõige soodsam. Tulemus- pelletitootjad tõstsid hinda ja siinseski foorum käivad läbi ideed, et kuidas kodus toota 5t pelletit. Soodne on/oli gaasiküte. Vist keevitati ja keevitatakse mingi aktsiis juurde(pole täpselt kursis). Propageerivad taastuvenergiat, aga nende soetuskulud koos moraalse tehnilise vananemisega ja tasuvusaeg nullib kokkuhoiu. Oli diiselauto suhteliselt odav ülal pidada. Tulemus- keevitati aktsiisi juurde. Neid näiteid võiks lõpmatuseni tuua.
Ei ole pessimist, vaid lihtsalt vaatan asju teise nurga alt ja igatsugu kokkuhoiuks mõeldud nipid kipuvad jääma ajutiseks nähtuseks väga ning tihtipeale lähevad nende nippide soetamiseks tehtavad kulutused suuremaks saadavast kasust.

[val]

Avatud turul ei sekku riik elektri hinda. Pigem on "oht", et kui liiga paljud hakkavad tarbimisel turuhinda arvestama siis muutub tootmisvõimsus ühtlasemaks ja efektiivsemaks. Selle tulemusel peaks hind langema ja olema stabiilsem, st hinna kõikumine on väiksem.

[trebla]

...
Jah, nõus, aga need head ideed nullitakse riigiisade poolt väga kähku. Näiteid lähiminevikust hulgim- eelmise sajandi 70-80-tel oli moes õliküte. Tulemus- tõsteti hinda. Eelmise sajandi 90-l ja praeguse sajandi alguses oli moes elektriküte kui kõige ökonoomses. Tulemus- tõsteti hinda. Tuli moodi pelletiküte kui kõige soodsam. Tulemus- pelletitootjad tõstsid hinda ja siinseski foorum käivad läbi ideed, et kuidas kodus toota 5t pelletit. Soodne on/oli gaasiküte. Vist keevitati ja keevitatakse mingi aktsiis juurde(pole täpselt kursis). Propageerivad taastuvenergiat, aga nende soetuskulud koos moraalse tehnilise vananemisega ja tasuvusaeg nullib kokkuhoiu. Oli diiselauto suhteliselt odav ülal pidada. Tulemus- keevitati aktsiisi juurde. Neid näiteid võiks lõpmatuseni tuua.
...

No õli muutus kalliks vast sellepärast, et esmalt sai NL otsa...
Elekter läks vabaturule ja viimased aastad peamiselt hind langeb...
Gaas liigub siiani koos naftahinnaga - Leedu terminal on tekitanud konkurentsi..
Pelleti hind konkureerib nafta ja gaasiga, viimaste odavnemisel läks suur saksa tootja oma kõrgete kulude tõttu juba pankrotti... sestap eesti pelletil rohkem ekspordivõimalusi ja see tõstab hinda..

Päikesepaneelide hinnalangus ja kasutamise laienemine peaks veel meie eluajal tekitama olukorra, kus päevane elekter on odavam kui öine - esialgu on vastupidi.
Mis puutub paneelide elueasse, siis siin ennustab keegi juba 50 aastat:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... front.html

Jätta sellepärast säästlikum kütteviis valimata, et tarbimise vähenedes tõstatakse hinda, pole vast pikemas perspektiivis jätkusuutlik.... Kui ikka tarbid miskit kallinevat ressurssi palju, siis üksikisiku säästmisest või mittesäästmisest ei olene küll miskit...
Mis ei tähenda, et tasuvusarvutust ei peaks tegema ....

[vaard]

Ei tea, kas on teemas juttu olnud sellest, aga minu teenusepakkuja arveldab nii:
Börsihind
KUIDAS IKKAGI KÄIB MINU ELEKTRIKULU ARVESTAMINE? RÄÄGITAKSE, ET ALUSEKS EI OLE IKKAGI SEE PÄRIS ÕIGE BÖRSIHIND, VAID KAALUTUD KESKMINE BÖRSIHIND.
Meie arvestame hindasid elektrituru tunnihinna alusel, kuid praegused kodudes paigaldatud arvestid eristavad tarbimist vaid maksimaalselt päevasel ja öisel ajal. Seetõttu kasutatakse hetkel tehnilist süsteemi (tüüpkoormusgraafik), millega Sinu kuupõhine tarbimine kohandatakse ümber tundidesse. Selliselt leitakse Sinu elektrienergia tarbimise hind iga tunni kohta ja nende maksumuste keskmine hind ongi Sinu kaalutud keskmine börsihind. Sellele hinnale lisandub meie müügimarginaal ja tulemuse korrutame Sinu tarbimiskogusega. See on Sinu arve suurus.
Ja mul on loomulikult uus arvesti, mis ise kuu lõpus näidud saadab, Niipalju siis tunnipõhisest arveldamisest.

[Kalvis]

Jah, on võimalik kasutada oma teenusepakkuja juures kas kaalutud tüüpkoormusgraafiku alusel keskmist hinda või reaalset börsi tunnihinda. Viimase saamise aluseks peab olema paigaldatud vastav kaugloetav arvesti ja see peab ka kauglugemis süsteemis olema TÖÖLE pandud. Viimane Elektrilevil võtab tihti kuratlikult palju aega (pool aastat paigaldamisest) ja teostatakse alles siis kui sinu piirkonna kõik kaugloetavad arvestid on paigaldatud.
Kui isegi kauglugemine töötab siis EE tavaliselt kasutab ikkagi vana kaalutud keskmist. Reaalse tunnihinna saamiseks pead ühendust võtma ikkagi klienditeenindajaga ja seda soovima! Võid ka vahetada teenusepakkujat, kel on börsipakett.
Igatahes kui sul ei toimi, võta ühendust EE klienditeenidajaga ja küsi kõik järgi. Kandikul keegi sulle midagi ära ei tee.

[sashaobrok]

Ot misasja. Tegelikult ei olegi siis kellelgi reaalset tunnihinna arvestamist? Ja kõigile arvutatakse mingi harju keskmise järgi?

[Külaline]

Ot misasja. Tegelikult ei olegi siis kellelgi reaalset tunnihinna arvestamist? Ja kõigile arvutatakse mingi harju keskmise järgi?

Kellegil peaks ikka olema. Energia.ee lehelt saab allalaadida oma tunnitarbimise faili ja seda arvega ja lepinguga võrrelda.
Aga selline kogemus oli isiklikult endal, et elektrilepingu sõlmimisel (kahetariifne elektritarbimise arvestus) kus klienditeenindaja soovitas tungivalt teha võrgutasu leping ühetariifne ja oli selle ka niimoodi vaikimisi lepingusse pannud. Et kui oleksin öise odavama elektriga kütnud siis võrgutasu oleksin maksnud sama palju kui päeval.
Nii et tasuks kõik lepingud üle kontrollida.