Ehitusfoorum

T25 kirjutas: 05 Mai 2024, 01:53teatud seltskonna ja selle toiduahela taskusse

Mis mõttes teatud? Mina ei tea, ehk täpsustad seda seltskonda?

Postimees: Elektriautode menu toob kaasa uued maksud

Äärenurk kirjutas: 13 Mai 2024, 09:56 Postimees: Elektriautode menu toob kaasa uued maksud

Lugesin ka päeval seda artiklit ja muigama ajas. Päris mitmeid aastaid tagasi siinses foorumis mainisin samuti, et EV omanikud kilkavad veel vara oma autode kasutusodavusega. Kaovad ära EV omanikel varsti kõik soodustused nagu kusagil tasuta parkimised, bussiradadel sõitmised jnejne. Kui keegi ei ole veel Võrklaevale kõrva sosistanud, siis küll varsti sosistatakse, et EV on raskemad ja koormavad rohkem teid, siis kõrgem maks teede ehitusse ja remonti, kuna EV on raskemad, siis kulutavad rohkem rehve ja tuleb looduse reostamise eest EV omanikel "roherehvimaksu"(a´la saastekvoot), kuna kõigil EV omanikel ei ole eramaja ja kortermajade juurde ehitatakse laadimispunktid, kust saadava elektri hind on 2-... korda kõrgem kui eramute omanikel. Oeh, küll veel hakatakse väänama akude vahetuse/utiliseerimise pealt jms maksud. See EV-de maksustamine oli ju nii etteaimatav.
Kannatust seltsimehed EV-de omanikud, kannatust ja te hakkate veel meenutama oma diisel- või bensuautode häid ja halbu omadusi heldimuspisaraga silmanurgas.

Urmas kirjutas: 13 Mai 2024, 16:02
Äärenurk kirjutas: 13 Mai 2024, 09:56 Postimees: Elektriautode menu toob kaasa uued maksud
Lugesin ka päeval seda artiklit ja muigama ajas. Päris mitmeid aastaid tagasi siinses foorumis mainisin samuti, et EV omanikud kilkavad veel vara oma autode kasutusodavusega. Kaovad ära EV omanikel varsti kõik soodustused nagu kusagil tasuta parkimised, bussiradadel sõitmised jnejne. Kui keegi ei ole veel Võrklaevale kõrva sosistanud, siis küll varsti sosistatakse, et EV on raskemad ja koormavad rohkem teid, siis kõrgem maks teede ehitusse ja remonti, kuna EV on raskemad, siis kulutavad rohkem rehve ja tuleb looduse reostamise eest EV omanikel "roherehvimaksu"(a´la saastekvoot), kuna kõigil EV omanikel ei ole eramaja ja kortermajade juurde ehitatakse laadimispunktid, kust saadava elektri hind on 2-... korda kõrgem kui eramute omanikel. Oeh, küll veel hakatakse väänama akude vahetuse/utiliseerimise pealt jms maksud. See EV-de maksustamine oli ju nii etteaimatav.
Kannatust seltsimehed EV-de omanikud, kannatust ja te hakkate veel meenutama oma diisel- või bensuautode häid ja halbu omadusi heldimuspisaraga silmanurgas.

Huvitav fenomen, tundub, et el autode teemast erutuvad rohkem need, kes neid ise ei kasuta. Mitte ainult Sina Urmas, ka teistes seltskondades olles võib sarnast suhtumist täheldada

Kui rääkida ainult kasutamismugavuse vaatenurgast, siis el auto on igal muul juhul mugavam, välja arvatud pikemad sõidud.

Kas elektriautol on laadimisjuhtmega minemasõitmine välistatud?

kunn24 kirjutas: 13 Mai 2024, 17:04 Kas elektriautol on laadimisjuhtmega minemasõitmine välistatud?

Peaks küll ära blokkima, aga pole reaalis juhtunud proovima.
Proovin mõni päev ära, kui laadima panen ja meeles on.

Ära siis tagasi vaata.

kunn24 kirjutas: 13 Mai 2024, 17:04 Kas elektriautol on laadimisjuhtmega minemasõitmine välistatud?

Laadimise ajal ei tohiks inimesed autos viibida ja isegi kui auto ukse avad, siis laadija katkestab voolu väljastamise.
Ehk tulevärk jääb ära.

ping kirjutas: 13 Mai 2024, 18:23
kunn24 kirjutas: 13 Mai 2024, 17:04 Kas elektriautol on laadimisjuhtmega minemasõitmine välistatud?
Laadimise ajal ei tohiks inimesed autos viibida ja isegi kui auto ukse avad, siis laadija katkestab voolu väljastamise.
Ehk tulevärk jääb ära.

Laeb kuni täis saab või ise katkestad, uksest laseb ilusti sisse - välja käia ka laadimise ajal.
Aga ei välista, et on teistsuguseid lahendusi, mis käituvad Sinu poolt kirjeldatud viisil.

Aga juhtme sõidad katki?

A23 kirjutas: 13 Mai 2024, 16:14 Huvitav fenomen, tundub, et el autode teemast erutuvad rohkem need, kes neid ise ei kasuta. Mitte ainult Sina Urmas, ka teistes seltskondades olles võib sarnast suhtumist täheldada Kui rääkida ainult kasutamismugavuse vaatenurgast, siis el auto on igal muul juhul mugavam, välja arvatud pikemad sõidud.

No ei usu, et Õimäe "hiina müüri" kõik elanikud on rõõmuga nõus vahetama oma fossiilil sõitvad autod EV-de vastu. No ei ole neil laadimisvõimalust suvalisel momendil. Lisaks avalikus laadimiskohas laadimiseks kuluv aeg. Kui ma ei eksi, siis mingis hiljutises artiklis oli mainitud, et avalikus laadimiskohas on elekter 2-3x kallim kui kodune. Oodake kuni jõuab kätte kriitiline arv EV-sid, siis tõuseb avalikes laadimiskohtades kohe kindlasti veel x-kordi. Ja seda järjest suureneva TASUTA päikese ja tuuleenergia najal. Vähemalt nii kõik rohelised väidavad. Asi tuleb tasuta kätte, aga müües läheb järjest kallimaks? Kuidas saab konstantselt tasuta saadud energia pidevalt kallineda? Minu teada mitte keegi ei maksa selle eest mitte kellegile, et päike paistaks või tuul puhuks?

Mingi imelik paradoks, millest ma veel aru ei saa ja hallrakud seedida ei suuda.

Urmas kirjutas: 13 Mai 2024, 21:15 ... Ja seda järjest suureneva TASUTA päikese ja tuuleenergia najal.
Vähemalt nii kõik rohelised väidavad.
Asi tuleb tasuta kätte, aga müües läheb järjest kallimaks?
Kuidas saab konstantselt tasuta saadud energia pidevalt kallineda? ...

Võrdle, et kui palju maksavad sügisel õunad puu all maas vedelemas ja kui palju jõulude ajal turul.

Kui ma elaks Õismäel ja töötaks Tallinnas siis ilmselt auto omamine oleks viimane mõte mis pähe tuleks.

Minu jaoks on Norra rohelises mõttes kahepeelisuse etalon ja kuna roheliste propagandas tuuakse Norrat tihtipeale eeskujuks, siis sinna kahepeelisuse etaloni hulka kuuluvad ka rohelised oma jutuga.
https://oilprice.com/Latest-Energy-News ... Share.html

RaJy kirjutas: 13 Mai 2024, 22:16 Kui ma elaks Õismäel ja töötaks Tallinnas siis ilmselt auto omamine oleks viimane mõte mis pähe tuleks.

Kui inimene elaks ja töötaks 159km2 suuruses haldusüksuses nimega Tallinn, siis teaks, et ühiskondliku transpordiga töökohta sõitmine võib vajada igal tööpäeval üle 3 tundi isiklikku aega.
Ehk 5 päevase töönädala jooksul 15 tundi ja aastas kokku 720 tundi (90tk 8 tunnist tööpäeva), bussides loksumist. Lihtsalt raisataud aega oma elust.

Pilt

Tipptunnil Mustamäelt Lasnamäele tööle sõitmine isikliku transpordiga võib võtta isegi tund aega, millest enamiku istub juht ummikutes.
Öösel kell 2 saab Lasnamäe lõpust sõita Nõmme lõppu (Laagrisse), järgides max piirkiirust, sõita ca 25 minutiga.
See siis ainult Tallinna linna kohta aga kuna paljud elurajoonid ja tööstuspargid on kolinud linna piiri taha, siis vastavalt suurenevad läbitavad vahemaad veelgi.
Tallinna linnapiirkond 2014:

Liiklusloendus Harjumaal 2017:

A23 kirjutas: 13 Mai 2024, 17:18
kunn24 kirjutas: 13 Mai 2024, 17:04 Kas elektriautol on laadimisjuhtmega minemasõitmine välistatud?
Peaks küll ära blokkima, aga pole reaalis juhtunud proovima.
Proovin mõni päev ära, kui laadima panen ja meeles on.

Proovisin ära, kui pistik sees, siis ei saagi drive moodi sisse lülitada, ekraanile ilmub lisaks ka asjakohane põhjendus.
Sellega veel üks pluss fossiilautoga võrdluses ev kasuks

(Fossilidega aeg-ajal ikka pannakse koos tankimispüstoliga minema.)

Samal ajal kui valitsus on Urmast kuulda võtnud ja kliimaseaduse majanduskasvu seaduseks teinud, on välja ilmunud noored progressiivid, kes ütlevad, et majanduskasvu ajastu on lõppemas.

Teadus on noorte progressiivide poolel: majanduskasvu ajastu on lõppemas
...
Hinnanguliselt on meil piisavalt fossiilkütuste allikaid, et soojendada planeeti 15 °C võrra massisuitsiidiks, -genotsiidiks. Vaatamata taastuvenergia aruteludele on taastuvenergiat kasutatud peamiselt fossiilkütustele täienduseks, mitte nende asendamiseks, ja seda just majanduskasvu eesmärgil. Isegi kui kõik energiaallikad muudetaks taastuvateks (mis on kahjuks võimatu), jõuaks majanduskasv ja seega ka energia kasutamine lõpuks ikkagi looduslike piirideni.

Entroopia (termodünaamika teine seadus) aitab meil kontseptuaalselt aru saada, miks igavene majanduskasv ei ole võimalik. Majandussüsteemid on degradeerunud läbi ajaloo. Majandussüsteemid hõlmavad alati ainet, energiat ja entroopiat – inimtegevust majanduses võib kirjeldada dissipatiivse süsteemina, mis tarbib vaba energiat ja materjale, muutes neid kaupadeks ning teenusteks.
...
Samas näitavad tulemused ka, et individuaalset tegevust kujundavad suuresti olemasolevad (sotsiaalsed, materiaalsed ja ideelised) struktuurid, mis praegu ei võimalda paljudel elada jätkusuutlikke eluviise. Projektis tuuakse näiteid, milline eluviis on 1,5 °C soojenemispiiriga kooskõlas. Õhulendude vähendamine, üleminek punaselt lihalt valgele lihale või täielik lihast loobumine ning elamispinna vähendamine (piisavaks peetakse keskmiselt 20–30 ruutmeetrit inimese kohta) võimaldaks kodanikel elada säästvamalt. Samal ajal on need näited toodud suuna näitamiseks, need pole käsud, mida peaks rakendama elanikkonna soovide vastaselt.

Küsimus ei ole (ainult) oma isikliku jalajälje vähendamises, sest see ei pruugi olla ühiskondlike piirangute tõttu võimalik. Küsimus on, kuidas oleks võimalik luua uued, kasvust sõltumatud struktuurid, mis võimaldavad inimestel jätkusuutlikumalt rahuldada oma põhivajadusi.
...
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... n-loppemas

Hinnanguliselt on meil piisavalt fossiilkütuste allikaid, et soojendada planeeti 15 °C võrra massisuitsiidiks, -genotsiidiks.

Fossiilkütuse põlemisest saab energiat ühe korra. Pärast seda on vaja uus kogus kütust laadida. Kui fossiilkütus põlema panna, siis korraks saab soojust , aga niipea, kui põlemine lõppeb, algab jahtumine.

Entroopia (termodünaamika teine seadus) aitab meil kontseptuaalselt aru saada, miks igavene majanduskasv ei ole võimalik.

Majanduse asemel võiks rääkida hoopis sellest, et kui maapind soojendab CO2-te , siis CO2 ei saa enam maapinda tagasi soojendada. Külmem keha ei saa soojemat soojendada, see ongi entroopia.

Tsitaat wikist:

Seega saavad iseeneslikud protsessid isoleeritud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd.

Projektis tuuakse näiteid, milline eluviis on 1,5 °C soojenemispiiriga kooskõlas.

Maakera jahtub, sest maa tuum jahtub. Maakera on olnud kunagi pulbitsev magmapall pinnatemperatuuriga 6000+ kraadi, kuid tänaseks on jahtunud niipalju, et ookeanid on taevast alla sadanud, poolustele on jääkilp tekkinud jne. Kuid maakera jätkab jahtumist, sest maa tuum jahtub.

Õhulendude vähendamine, üleminek punaselt lihalt valgele lihale või täielik lihast loobumine ning elamispinna vähendamine (piisavaks peetakse keskmiselt 20–30 ruutmeetrit inimese kohta) võimaldaks kodanikel elada säästvamalt.

Nii lolli juttu ei oska isegi kommenteerida. Mitte iialgi ei kavatse ma loobuda lihast.

T25 kirjutas: 18 Mai 2024, 01:10
Õhulendude vähendamine, üleminek punaselt lihalt valgele lihale või täielik lihast loobumine ning elamispinna vähendamine (piisavaks peetakse keskmiselt 20–30 ruutmeetrit inimese kohta) võimaldaks kodanikel elada säästvamalt.
Nii lolli juttu ei oska isegi kommenteerida. Mitte iialgi ei kavatse ma loobuda lihast.

Oh, ära muretse, selle eest, et sa lähed üle silotoidule, hakkab tulevikus hoolitsema riik või kes iganes. Kui sa lihast loobuda vabatahtlikult ei kavatse, tehakse seda sunnimeetodeid kasutades ehk sind pannakse vangi silotoidule ja kambris on telekas, kus näidatakse kokasaateid, et kuidas valmistada korralikku biifsteeki või nende nn loomaarmastajate poolt filmitud videosid puurikanade pidamistingimustest suurfarmides.

T25 kirjutas: 18 Mai 2024, 01:10 Majanduse asemel võiks rääkida hoopis sellest, et kui maapind soojendab CO2-te , siis CO2 ei saa enam maapinda tagasi soojendada. Külmem keha ei saa soojemat soojendada, see ongi entroopia.

Naljanurk küll, aga mõni võib ikkagi tõsiselt võtta.
Ja arvata, et pole vahet, kui korralikult maja soojustada.
Iga Kelvini temperatuuride erinevuse kohta tuleb ikka soojustust juurde panna, et džaule rohkem ei kuluks.

Wikipedia
"Seega väljendab soojusülekandetegur soojusvoolu vattides (soojushulka sekundis, J/s = W), mis läbib 1 m2 suurust eralduspinda keskkonnatemperatuuride 1 K erinevuse korral."

Piltlikult võib nii selgitada küll, et CO2 lisamine atmosfääri on sama, mis soojustuse lisamine hoonele. Kui ei usu kasvuhooneefekti, siis ei usu ka hoonete soojustamisse.
Siit saaks korraliku rahvaliikumise teha: valitsuste sundsoojustamise vandenõu inimeste vastu jms. Ma võin soovitada erakonda, mis selle asja massidesse viib. Ei, ei, asi pole häältes, mida nad püüavad, nad lihtsalt ongi tavalise inimese poolt ja tahavd head.

val kirjutas: 18 Mai 2024, 09:47 Piltlikult võib nii selgitada küll, et CO2 lisamine atmosfääri on sama, mis soojustuse lisamine hoonele.
Kui ei usu kasvuhooneefekti, siis ei usu ka hoonete soojustamisse. ...

Olenemata hoonele lisatud soojustuse paksusest ei hakka selle hoone sees iseenesest temperatuur tõusma ja alati peab hoonesse viima soojusenergiat, kompenseerimaks läbi soojustuse lahkuvat energiat.

val kirjutas: 18 Mai 2024, 09:47 Piltlikult võib nii selgitada küll, et CO2 lisamine atmosfääri on sama, mis soojustuse lisamine hoonele. Kui ei usu kasvuhooneefekti, siis ei usu ka hoonete soojustamisse.
Siit saaks korraliku rahvaliikumise teha: valitsuste sundsoojustamise vandenõu inimeste vastu jms. Ma võin soovitada erakonda, mis selle asja massidesse viib. Ei, ei, asi pole häältes, mida nad püüavad, nad lihtsalt ongi tavalise inimese poolt ja tahavd head.

Maakera pind on koos oma kasvuhoonegaasidega jahtunud 6000-lt kraadilt 15-le. Ehk siis kasvuhoonegaasid pole ära hoidnud maakera jahtumist.
Oletades, et kasvuhoonegaasid pidurdavad jahtumist ning kunagi oli maakera atmosfäär nii tihe ja paks , et võis noaga lõigata, siis tuleb välja, et see soe, tihe ja paks atmosfäär küll efektiivselt pidurdas jahtumist, aga siiski lasi maakeral jahtuda 6000-lt kraadilt 15-le.
Nüüd on meil hõre atmosfäär, seega siis jahtumine on tegelikult kiirem, kui ta kunagi oli, sest soojustust on ju vähem.
Minu arvates oleks kasulik jahtumist pidurdada, sest külmem planeet on elutegevusele ebasoodsam. Seega igasugune atmosfääri tihendamine ja seeläbi maakera jahtumise vähendamine peaks olema ülimalt teretulnud.

Standardrõhul- ja temperatuuril on süsihappegaas 1,5 korda õhust raskem. Seega peaks nagu pärast jahtumist alla vajuma.
CO2 on taimede, vetikate, bakterite toit. Fotosünteesi kaasabil toodavad taimed süsihappegaasist hapnikku.
Rohkem süsihappegaasi tähendab taimestikule rohkem toitu ehk soodsamat elutingimust.
Elustik on olnud maamunal alati üks suur ringlus. Kusagilt midagi võetakse ära ja kusagile tekib midagi juurde.
Kõige rohkem peaksid inimesed muretsema mõttetu saastamise pärast, näiteks sõjad ja elunautimisega seoses ühest punktist teise sõitmine ning lendamine.
Prioriteedid paika!

vuuk kirjutas: 18 Mai 2024, 14:40 Kõige rohkem peaksid inimesed muretsema mõttetu saastamise pärast, näiteks sõjad ja elunautimisega seoses ühest punktist teise sõitmine ning lendamine.
Prioriteedid paika!

Selle lause teise poolega mina ei nõustu. Defineeri elunautimisega seoses sõitmine ja lendamine. Kas Equadorist siia transporditud banaan on elutähtis toit või elunautimine? Hispaania kurk, tomat, apelsin? Brasiilia kohv? Poola õun? Jne.
Teatavasti lõppesid euroopas näljahädad siis kui hakati laialdasemalt kartulit kasvatama - me kõik teame kuskohast kartul pärit on.
Ilma inimese rännutahteta ja uudishimuta oleksime siiani puu otsas ja situksime oma karvadesse mitte ei lendaks kosmosesse ja ei suhtleks ülemaailmselt üksteisega mistahes kohas.
Sõja mõttetuse osas nõustun, ei ole meie võimuses selles osas suurt midagi teha - paraku agressivsus teiste suhtes osade inimeste loomuses, aga võib-olla ka see mõnes mõttes edasiviiv.

Ehitusfoorum

Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine

Re: Planeedi Maa päästmine