Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

....no tänapäevane, 200W tsirk. pump, võtab terve küla küttesüsteemi järele !

Vaata parem maakütte agregaadi sisse, et millised pumbad on maakontuuril kasutusel.
Ei maksa neid segi ajada radiaatorkütte pumpadega.

[2korda2]

Näide elust enesest http://energogen.ee/ abiga:
Eelmisel aastal maksin elektri eest 360EUR ja sain selle eest 3050 kWh.
Keskkond annab:
Kasutatav kWh aastas 2571.43 kWh
Sobilik süsteem 2 kW
Maksumus € koos km-ga 4150 €
Tootlikkus aastas 1884 kWh
Vajalik pind m² 14 m²
Omatoodetud elektrihind 30-aastaks 0,11 €/kWh
10 aasta aastakeskmine sääst 348,34 €**
**arvestades elektrihinna tõusuks aastas 5%

Kui nüüd pisut kriitiliselt pakutule otsa vaadata, on selge, et see süsteem ei tasu kunagi ära:
1. Reaalselt sai pakutud summa (360) eest 20% rohkem energiat, kui arvutuses kasutatud. Ainuüksi sellest veast piisab, et kogu kasumlikkus vastu taevast lendaks.
2. Mina arvestan oma raha tootlikkuseks 8%, mis tähendab 4150€ väljamineku puhul 332€ saamata jäävat tulu. Kõrvutame nüüd: "360 maksan aastas elektri eest" vs "4150 pealt teeniksin 332" - vahe on 28€. 4150/28=148 aastat. Võib üsna kindlalt väita, et piisab vaid sellest punktist, et kogu kasumlikkus nullida.
3. Arvutuse aluseks on 5% aastas kasvav elektri hind. Minul on elektri hind perioodil 2011->2016 kokku (!) tõusnud alla 12%. Seejuures jääb selle perioodi sisse turu avanemine. Puudub igasugune loogiline põhjendus, miks peaks elektri hind ennaktempos (võrrelduna rahapoliitikat juhtivate organisatsioonide soovitud 2% inflatsiooniga) kallinema. Ka ainult selle punktiga möödapanek nullib kogu lubatud kasumi.

Ma ei väida, et kõigil ja alati päikeseelekter ära ei tasu. Kui ikka tarbimine just suvisel päevasel ajal on kole suur (minul aastaringi ööga enam-vähem pooleks) ja leidub "hea onu" kes on nõus suurema osa investeeringust katma, siis...

[Urmas]

Kui nüüd pisut kriitiliselt pakutule otsa vaadata, on selge, et see süsteem ei tasu kunagi ära ...

Julge mees! Kas sa paneelimüüjate kättemaksu ei karda? Hakkavad aeg-ajalt su maja hoovi igatsugu lõpnud elukaid viskama, saadavad kulleriga ajalehte keeratud heeringa vms.

[Külaline]

Päikeseelekter tuleb niikuinii ja jääb. Inimkond on siiani tegelenud lollustega ja hankinud seda päikeseenergiat nö "ümber nurga" , sest pole olnud oidu seda otse tarbida.

Iseasi on see, et pea tänaseni on vastav tehnoloogia olnud liiga kallis.
Ja tuleb enesele aru anda, et tänagi veel ei tasu väikesel vaesel eesti rahval oma vähest raha ummisjalu sinna alla magama panna, meie mastaabid ei edenda seda arengut karvavõrdki.
Kasutagem oma raha mõistlikult energia kokkuhoiuks - kasvõi näiteks soojustamiseks. Ja PV seadmeid hakake ostma siis kui need veel umbes kaks korda odavnenud on. See võtab veel mõne aasta aega.
Seni aga on meie piskust rahast kordi väärtuslikum meie hääl kuskil rahvusvahelisel kliimakonverentsil, et selle ala arengut toetada...

[Külaline]

Kui nüüd pisut kriitiliselt pakutule otsa vaadata, on selge, et see süsteem ei tasu kunagi ära ...

Julge mees! Kas sa paneelimüüjate kättemaksu ei karda? Hakkavad aeg-ajalt su maja hoovi igatsugu lõpnud elukaid viskama, saadavad kulleriga ajalehte keeratud heeringa vms.

Sa Urmas oled ikka paras jämeda kuldketiga dtessides kantpea, See räkiti aeg on juba ammu möödas ja oma arvamust võib igaüks avaldada. Ei tule need kandid enam kellegi õuele!

[Külaline]

Kui nüüd pisut kriitiliselt pakutule otsa vaadata, on selge, et see süsteem ei tasu kunagi ära ...

Julge mees! Kas sa paneelimüüjate kättemaksu ei karda? Hakkavad aeg-ajalt su maja hoovi igatsugu lõpnud elukaid viskama, saadavad kulleriga ajalehte keeratud heeringa vms.

Sa Urmas oled ikka veel see dressides jämeda kuldketiga sell või kardad ise räkitit. Need ajad on ammu möödas, kus tuli sulidele takka kiita, et ise terveks jääda!

[Don Corleone]

Sa Urmas oled ikka veel see dressides jämeda kuldketiga sell või kardad ise räkitit. Need ajad on ammu möödas, kus tuli sulidele takka kiita, et ise terveks jääda!

Naiivitar!

[Külaline]

Nüüd paluks paneelimüüjatelt kolme erinevat võimalust, ikka elust endast, kuidas see kõik ennast mõistliku ajaga (maks 10 aastat) ära tasuks?

[fanatic]

Disainielemente...

Tesla päikesepaneelidega katusekivid? Eestis on juba ettevõte, mis sarnast katust toodab
http://geenius.ee/uudis/tesla-paikesepa ... -131012177

[Külaline]

Nüüd paluks paneelimüüjatelt kolme erinevat võimalust, ikka elust endast, kuidas see kõik ennast mõistliku ajaga (maks 10 aastat) ära tasuks?

Veel ei tasu, kui otsest rahalist tasuvust silmas pidada.

Kuid majas elamine ei tasu end üldse ära. Odavam on elada ühikatoas.
Ja nutitelefon ei tasu end ära. Saada postiga kirju.

Solarstone paneelid on suur samm edasi ja seda suht mõistliku hinna juures.
Ei ole vaja katusele miskit kobakat eraldi ehitada või aeda miskit harkjalga.
Viisakaim on pilt ilmselt nende siledate ja sealjuures tumedate katusekividega.

[Urmas]

Sa Urmas oled ikka paras jämeda kuldketiga dtessides kantpea, See räkiti aeg on juba ammu möödas ja oma arvamust võib igaüks avaldada. Ei tule need kandid enam kellegi õuele!

Sa Urmas oled ikka paras jämeda kuldketiga dtessides kantpea, See räkiti aeg on juba ammu möödas ja oma arvamust võib igaüks avaldada. Ei tule need kandid enam kellegi õuele!

Tundub, et külaline Don Corleone andis sinu(kasutaja Askorpuit) kohta tabava hinnangu.

Naiivitar!

[Rabarebane]

Päikeseelekter tuleb niikuinii ja jääb. Inimkond on siiani tegelenud lollustega ja hankinud seda päikeseenergiat nö "ümber nurga" , sest pole olnud oidu seda otse tarbida.

Energia on energia on energia. Suures plaanis ei ole vahet, kas tarbida seda "ümber nurga" või otse ja väita, et "ümber nurga" on paha on võrreldav soovitusega süüa tooret toitu, kuna küpsetamine on lollus Inimkond on tuhandeid aastaid kasutanud päikeseenergiat läbi puidu põletamise kõigiks mõeldavateks energiavajadusteks ja päris pikka aega oli see suhteliselt sustainable business.

Moodsa aja probleem on selles, et kuigi me kasutame jätkuvalt vähem energiat, kui Maale saabub (ca 70%), kasutame me seda suures osas allikatest, mis ei ole meie planeerimishorisondi vaates taastuvad. Mingiks hetkeks saavad need reservid (majanduslikus mõttes) otsa ja peavad asenduma tuuma-, geotermaal- või nö kiire (mille hulka loeks ka võsa/puidu) päikeseenergia otsetarbimisega. Küll aga olen ma suht kindel, et ükskõik millega see asendus toimub, ei kao mastaabisääst kuhugi (eriti olukorras, kus ühiskonna infrastruktuur on järjest rohkem integreeritud) ja lahenduseks ei ole consumer-grade väiketootmine.

P.S kui te mulle heeringaid tahate saata, siis pange palun kaasa kaks sibulat, hapukoor ja kõvaks keedetud muna koos pudeli valgega.

[Külaline]

Suures plaanis see vahe just sisse tulebki. Kui tahta oma mahlapressi või mikserit aurumasinaga ringi ajada, siis oleks seda tossu ikka väga palju ja söevedu kah..

Kuskil oli võrdlus, et kui PV paneeli kasutegur oli 16% ja ülekandes, akudes ja elektrimootoris läks kokku lausa pool elektrist kaduma, siis auto ratasteni selle edasiveeretamiseks jõudis 8% algsest päikeseenergiast. Samas biokütuste kaudu ringi minnes jõudis vaid 0,8 % kui mitte veel vähem. Vahe 10 X ,
Täna on paremad vabalt saadaolevad laiatarbepaneelid 20 % kasuteguriga, 30 % pole kah päris ulme vast keskmises tulevikus.

Inimeste transpordis on mastaabiefekt kallutanud asja individuaalsõidukite kasuks - reisirongiliiklusele näe maksame peale ja igaüks hoiab oma autot hoovis,... kuigi palju asju võiks ära ajada hoopis jalgrattaga... või on tulevik hoopis need Segway moodi vidinad.. ?

[Rabarebane]

Ma tahaks seda arvestust näha, mille puhul biokütuse (ntx energiavõsa põletamisel saadava energia) kasuteguriks saadakse 0.8%. Minu point jääb samaks, me ei ole võimelised praegu suuremahuliselt PVde pealt midagi koguma, millele ma ka eelnevalt viitasin JA kui päikesepaneelid muutuvad majanduslikult võistlevaks, siis koonduvad nad ikkagi suurtootjate kätte. Kasvõi seeläbi, et ma ei hellitaks lootust mikro- või kodutootjate aktsiisivabastuse jätkumiseks, kui mikrotootmise osakaal kasvab, kuskilt tuleb ju uute praamide jaoks raha saada.

Muide, kui inimesi saaks läbi elektrivõrgu transportida, ei oleks kellelgi individuaalsõidukit.

Aga väga õllekõrvaseks filosoofiaks kisub see lugu, rohkem vast ei kaaperdaks teemat.

[fossiil-elukas]

Päikeseenergia mõttekus Eesti tingimustes- unustage ära, müügimeeste reklaam.

[Külaline]

Päikeseenergia mõttekus Eesti tingimustes- unustage ära, müügimeeste reklaam.

Aastas toodab Eestis rohkem kui Belgias... on vaid salvestamise probleem...
Hetkel on soodsaim salvestada pangakonto kaudu.
Selleks, et seda oleks kasulik teha taastuvenergiatoetust teistelt saamata, peavad seadmete hinnad 3x langema.
Omal ajal oleks ka öeldud, et sõiduauto Eesti kliimas - unustage ära!!! Meil siin ju vihm, pori ja lumi..

[2korda2]

Kuid majas elamine ei tasu end üldse ära. Odavam on elada ühikatoas.
Ja nutitelefon ei tasu end ära. Saada postiga kirju.

Kõrvutades enda poolt kuu jooksul saadetud e-kirjade hulka Omniva hinnakirjaga... ma võiksin endale iga kuu uue nutika osta ja oleksin ikka plussis.

Üldiselt mulle meeldiks, kui siin teemas oleks rohkem konkreetseid arvutusi/pakkumisi ja vähem emotsionaalseid purskeid. Aitäh!

[fossiil-elukas]

No seda mõtlengi, et hetkeseisuga unustage ära. Kui seadmed ühel heal päeval 3x odavamad on, siis ehk tasub tasuus uuesti üle vaadata.

[Külaline]

Ma tahaks seda arvestust näha, mille puhul biokütuse (ntx energiavõsa põletamisel saadava energia) kasuteguriks saadakse 0.8%. Minu point jääb samaks, me ei ole võimelised praegu suuremahuliselt PVde pealt midagi koguma, millele ma ka eelnevalt viitasin JA kui päikesepaneelid muutuvad majanduslikult võistlevaks, siis koonduvad nad ikkagi suurtootjate kätte. Kasvõi seeläbi, et ma ei hellitaks lootust mikro- või kodutootjate aktsiisivabastuse jätkumiseks, kui mikrotootmise osakaal kasvab, kuskilt tuleb ju uute praamide jaoks raha saada.
...

Jutt käib Päikeselt Maale langevast energiast, mis muundatakse elektriks.

Graafik näitas, et 1 hektarilt saab erinevaid biokütuse valmistamise meetodeid kasutades aastas biokütuse koguse millega auto sõidaks 30 000 - 60 000 km, sõltuvalt tehnoloogiast kuidas biokütust ajada.

Seega võime öelda, et täna on ühe tavalise sõiduautoga ringikärutamiseks vaja 1 hektarit viljakandvat pinnast.

1 ha on 10 000 m2 . Kui paneelid panna 45° nurga alla, siis meil siin õnnestub panna vast kolmandiku jagu paneele, ehk 3300 m2 ?
20 % kasuteguriga paneelide puhul teeb see 660 kWp paigaldise, mis Eesti oludes toodaks 660 000 kWh aastas.

Väike elektriauto võtab 100 km kohta max 20 kWh. Seega sellelt hektarilt saaks aastas energia, millega sõita 660 000 /20 x 100 = 3 300 000 km.

See oleks juba Eesti tingimustes. V-o mahub paneele hektarile vähem. Kuid lõunas toodavad nad kaks korda rohkem.

Ja sealjuures pole vaja raisata viljakandvat maad, (juba praegu hädaldatakse, et biokütuste viljelemine hävitab vihmametsi ja jätab inimesed nälga) vaid saab panna kõrbesse, mägedesse ja loomulikult hoonete katustele.

Raudtee on kah koondunud n-ö "suurtootja" kätte ja meie maksudest peetakse seda reisirongiliiklust ülal.
Tuleb vahet teha suurtootjal ja võrgul - võrk on vajalik (nagu teedevõrk) aga bussid pole tingimata vajalikud. See oleks nagu sõidujagamine ideaalkujul - sa sõidaksid mootorrataga, mille iga kodarad on laenatud ühe inimese käest, rehvid teise ja lenks kolmanda käest.

[Külaline]

Ma tahaks seda arvestust näha, mille puhul biokütuse (ntx energiavõsa põletamisel saadava energia) kasuteguriks saadakse 0.8%.....

https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/2191
Parim tulemus siis 7,9 tm/ha/aastas. keskmine 4,5.
Ruumimeetrites teeb see 11 rm või keskmine 6,4 rm ?

Haava kütteväärtus 850 kWh/ruum teeb 5440 kWh/hektarilt aastas.
Ja see on alles põletamise soojusväärtus - sellega sa autot paigalt ei liiguta.
Kui parima elektrijaama kasutegur on ka 50% siis elektrit saad Eestis hektarilt aastas 2720 kWh, millega majandab aasta otsa ära pere, kes sooja vett ja sööki ei tee elektriga.

660 000 / 2720 = 240 korda on paneelid juba täna energeetiliselt efektiivsemad kui võsa kaudu ringi minna...

[Külaline]

http://www.rrb.ee/loodusenergia/skin/fi ... ysteem.pdf

Päikesekiirguse aastane ressurss siis 977 kWh/m2
Energiavõsa salvestaks kütteks seda 5440 kWh/ha ehk 0,544 kWh/m2
Ehk siis mitte 0.8% nagu ekslikult mäletasin, vaid 0,055 %.
Parima katselapi peal annaks ehk 0.08% ka välja.

Aga see on alles soojus, elektriks muundamisel läheks pool vähemalt kaduma.
Minu arvutuse 660 000 kWh/ha/a annaks 66 kWh/m2/a

Üksik ruutmeetrine paneel 45° katusel oleks 200W võimsusega ja toodaks 200 kWh.
Praktikas pidevalt toimiv :
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... efault/p/1

[Külaline]

Tere. Selle eufoorilise arvutuse juures on väike viga: efektiivsus on kulude ja tulude suhe, mitte 1.meetme tulu/2.meetme tuluga. 1 ha metsa kasvatamisel on omad investeeringu ja hoolduskulud; niisamuti on ka paneelidel. Ehk arvutaks seda efektiivsust nüüd korrektsemalt. Lugupidamisega. Alar pIirfeld

[Külaline]

Sama energia saamiseks vajalik maalapp peaks ka siis vähemalt 240 korda suurem olema.
Kuna võsa peab mõni aasta ka kasvada saama siis peaks neid kasvandusi ka vist mitu olema.

[Külaline]

Lp hr Piirfeld.
Antud juhul käis jutt eeskätt ainult protsesside füüsikalisest efektiivsusest.
Ehk siis biokütuse kasutamisega saaksime Maale langevat päikesevalgust ära kasutada 0,08% efektiivsusega, PV paneelidega 6-20% efektiivsusega (olenevalt ajavahemikust) ja otse nõguspeegliga potis vett keema ajades oleks efektiivsus vast isegi 90 % ?

Raha on omaette teema - see peegeldab ühiskonna arengutaset. Omal ajal, kui tuletikud või tuleraud alles leiutamata olid, oli varjus ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgema temperatuuri saamiseks tõesti vaja metsatulekahju ajal kõrvale pandud lõket pidevalt toita.... Pärast õpiti kahte puutükki üksteise vastu hõõruma.

Või peate silmas energeetilist investeeringut?
Võsa kasvab täitsa ise - lisaenergia tuleb mängu alates lõikamisest. Kas peaks mootorsae leiutamisele kulunud mõttetöö ajal ärajoodud kohvikeetmise energia kah sisse arvestama?

PV paneelid muutuvad järjest levinumaks, ja kui see CO2-st põhjustatud kliimasoojenemise jutt tõesti paika peab, siis oleks loogiline, et üldse igasugune süsiniku põletamine relva ähvardusel maailmas ära keelataks. Vahet pole, kas fossiili või jooksval aastal kasvatatu. Vähemalt näiteks 50° laiuskraadist ekvaatori pool. Kogu biomass tuleks ladustada ja hoolitseda, et sealt veel hullemat kasvuhoonegaasi - metaani -ei eralduks. Põhjapoolsematele võiks ehk erandi teha - ehk neile anda õigus see metaan talvel mikrokombijaamas ära põletada.

Niimodi saaksime vahepeal lendu lasted süsiniku ehk maa alla tagasi... ?

[2korda2]

Ma poetaks siia vahele sellise päriselulise näite: minu majapidamine kasutas eelmisel aastal elektrit 3050kWh (tõenäoliselt suurem osa sellest soojuse tootmiseks: söögitegu ja nõude ning pesu pesemine) aga gaasist tehtud sooja samas üle 14 000 kWh. Ehk sellest võsast kasulikku energiat arvutades võib meie laiuskraadil päris suures osas jätta selle elektriteisenduse kao ära - meil on päris palju sooja vaja. Seda viimast just sellel aastaajal, kus PV paneelidest ka parema tahtmise juures suurt midagi ei saa.
Piirfeld aga viitas sellele, et meil võib sest paneelist palju rõõmu olla ja energiabilanss positiivne aga kui samal ajal peab Hiinas paneelide tootmiseks jõudsalt sütt ahju ajama, siis ...