Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Vahet pole millise "külmkapi" omale seina äärde paigutad, mõttetu ost on see niikuinii, süsteemi ehitamise/soetamise kulud on nii suured, et põhimõtteliselt rahaliselt see end ära ei tasugi, sest mõningate aastate pärast on vaja süsteemi remontida ja ega pumba eluiga piiramatu ei ole...

Kui vahet pole siis on ``trend``

maahärra kirjutas:Palun targematelt nõu. Nimelt plaanis maakütte paigaldamine, kõetavat pinda 230 ruutu, soojustus keskmine või paremapoolne. Pakutakse daikin inverter maapumpa. Minu küsimus on kas on OK aparaat ja kui pika kontuuri peaks savikasse pinnasesse maha kerima, et ikka jaguks? Tänud ette!

Mul suht sarnane pind ning ka niiske savine pinnas. Kollektorit on maha keritud 2x350 meetrit. Kapiks on Nibe 1245. Hetkel on masin tiksunud 2010. aasta sügisest peale. Soovitan.
Daikini kohta ei oska midagi öelda.

maahärra kirjutas:Ruumipuudust õnneks ei ole.
Veel tekkis aga selline küsimus, et kas ei oleks mõtekas maha panna jämedamat toru kui see PM 40*2,4 mm
mida pakutakse, seal ju pinda(toru seina) rohkem ja voolutakistus väiksem, ehk siis kompressoril elu kergem?!

Välise kontuuri voolutakistusega tegeleb väline ringluspump, mitte kompressor. Kahtlustan, et 40 on optimaalne diameeter. Ikka võid panna jämedama aga loogiliselt võttes peaks olema majanduslikult mõistlikum aegajalt ringluspump välja vahetada.

laurit kirjutas:

maahärra kirjutas:Palun targematelt nõu. Nimelt plaanis maakütte paigaldamine, kõetavat pinda 230 ruutu, soojustus keskmine või paremapoolne. Pakutakse daikin inverter maapumpa. Minu küsimus on kas on OK aparaat ja kui pika kontuuri peaks savikasse pinnasesse maha kerima, et ikka jaguks? Tänud ette!

Mul suht sarnane pind ning ka niiske savine pinnas. Kollektorit on maha keritud 2x350 meetrit. Kapiks on Nibe 1245. Hetkel on masin tiksunud 2010. aasta sügisest peale. Soovitan.
Daikini kohta ei oska midagi öelda.

Milline on aasta keskmine elektrikulu?

Väike parandus, pump tiksub alates 2011 sügisest.
Kuluandmed on siin:

Kuu	Aasta	Küte päev kWh	Küte öö kWh
1	2012	107	157
2	2012	473	633
3	2012	333	508
4	2012	231	392
5	2012	127	167
6	2012	108	137
7	2012	85	98
8	2012	94	100
9	2012	119	170
10	2012	225	291
11	2012	324	370
12	2012	441	521
1	2013	427	497
2	2013	286	387
3	2013	269	481
4	2013	185	302
5	2013	87	117
6	2013	70	86
7	2013	82	66
8	2013	73	84
9	2013	109	154
10	2013	206	256
11	2013	296	364
12	2013	351	405
1	2014	516	612
2	2014	350	430
3	2014	233	442
4	2014	174	286
5	2014	155	201
6	2014	114	131
7	2014	98	76
8	2014	97	101
9	2014	125	165
10	2014	233	297
11	2014	310	369
12	2014	407	449
1	2015	425	488
2	2015	333	433
3	2015	274	403
4	2015	218	317
5	2015	133	214
6	2015	104	105
7	2015	113	102
8	2015	95	98
9	2015	120	210
10	2015	169	247
11	2015	268	322
12	2015	373	359
1	2016	467	608
2	2016	322	413
3	2016	284	448
4	2016	187	344
5	2016	103	186
6	2016	115	122
7	2016	114	110
8	2016	113	116

Tere

Kas aasta-kahega võiks pumba töö effektiivsemaks muutuda?
Peale äsjast paigaldust, kui maa veel vajub jne.

Unistada võib, tegelikkuses muutub ainult s*temaks.

Külaline kirjutas:Tere

Kas aasta-kahega võiks pumba töö effektiivsemaks muutuda?
Peale äsjast paigaldust, kui maa veel vajub jne.

Mille arvelt see peaks juhtuma?

Milliselt on foorumlastel pealevoolu temperatuurid seadistatud? Võite lisada maja suuruse, soojustusastme: nt keskmine

Suvine reziim al 20C, talvisel 0kraadi puhul 30C? -20C puhul 35C?
et suvel vannitoad soojana hoida-milline lahendus?

Vannitoas on selektiivklaasiga aken ja soe käterätiredel. Sellest piisab, aastaringi soe ja niisked asjad kuivavad. Vajadusel saan ruumitermostaadist põrandat juurde keerata aga pole ammu näppinud vannitoa oma. Pealevoolut-dega tegeles ilmselt paigaldaja.

Külaline kirjutas:Vannitoas on selektiivklaasiga aken ja soe käterätiredel. Sellest piisab, aastaringi soe ja niisked asjad kuivavad. Vajadusel saan ruumitermostaadist põrandat juurde keerata aga pole ammu näppinud vannitoa oma.

Leidsin graafiku.
>/= +17°-> pealevool 20°
</= -4°-> pealevool 33°.
Nende väärtuste vahel on graafik lineaarne. Pealevool max 33°. Soojustus on korralik. Äärmusliku külmaga pump töötab 24/7.

Pealevoolu temperatuuri võrdelemine erinevate majade puhul ei anna mitte midagi. Lisaks maja soojustusele on erinevad ka põrandakütte kontuuride pikkused ja torude läbimõõdud. Samuti põrandate materjalid ja paksused ning põranda soojustus.

Küsiksin seoses plaanitava maaküttepumba soetusega natukene kogenumatelt nõu.

Nimelt küsides pumpadele pakkumisi, pakutakse eelkõige mitte inverter mudeleid. Kas mitte inverterit eelistatakse müüjate poolt mingil konkreetsel põhjusel? On kellelgi kogemusi kas ja milline efektiivsuse vahe reaalselt võib kaasaegse inverteri ja mitteinverteri vahel olla?
Peamiselt on pakutud Thermia Diplomat Optimum G3 pumpa, aga kuna investeering tuleb ikka pika perspektiiviga, siis pigem valiks parima hinna-efektiivsuse suhtega tehnoloogia.

Investeering? Maasoojuspump on raha maasse kaevamine, mitte investeering.

lol kirjutas:Investeering? Maasoojuspump on raha maasse kaevamine, mitte investeering.

Sa tee endale oma isiklik teema "Kõigi maade maasoojuspumpade vihkajad, ühinege!" ja äkki leiad mõttekaaslasigi. Seltsis ikka segasem moodsaid tehnoloogiaid kiruda.

Külaline kirjutas:

lol kirjutas:Investeering? Maasoojuspump on raha maasse kaevamine, mitte investeering.

Sa tee endale oma isiklik teema "Kõigi maade maasoojuspumpade vihkajad, ühinege!" ja äkki leiad mõttekaaslasigi. Seltsis ikka segasem moodsaid tehnoloogiaid kiruda.

Jah, võtke juurde ka päikesepaneelide vihkajad.

lol kirjutas:Investeering? Maasoojuspump on raha maasse kaevamine, mitte investeering.

Millega ise sooja toodad

Otse elektriga. Ükski maasoojuspump ega õhk-vesi pump ei tasuks end ära alla 10 aasta kuna soojavajadus ei ole väga suur ja soojuspumpade hinnad on mõttetult kõrged. Elu muutub ja muudab, võibolla 10+ aasta pärast elan teises kohas, seetõttu igasugused 10+ aasta tasuvusega asjad viskan peast kohe prügikasti.

Ekes eri inimestel ole jah erinevad plaanid ja erinevad tegevused..
Mina haldan hooneid, mis on suguvõsa käes olnud vastavalt alates 1930 ja 1910 plaanin plaanin maamaja järve kaldale krundile, kus esivanemad on elanud pidevalt vähemalt aastast 1805 (vanemaid andmeid pole leidnud),
seetõttu lepin ka pikemaajalise tasuvusega. Aga asjad peavad perspektiivikad ja töökindlad olema...

...mida aga kahjuks maasoojuspump ei ole.

Mingisugune Joller süstemaatiliselt trollib siin. Ilmselt sama Tüüp, kes õhk-õhksoojuspumba teemas loobib
mingi suvalise väite teistele ette ning siis ise nurga taga piilub ja itsitab

Paigaldasin oma Nibe maasoojuspumbale Nibe Uplink kit'i. Koos viimase tarkvara uuendusega lisandus EE elektribörsi hinna jälgimine. Näis, kuidas pump edasipidi käitub hinda jälgides.

hoia tulemustega kursis

laurit kirjutas:Paigaldasin oma Nibe maasoojuspumbale Nibe Uplink kit'i. Koos viimase tarkvara uuendusega lisandus EE elektribörsi hinna jälgimine. Näis, kuidas pump edasipidi käitub hinda jälgides.

Kas see tähendab seda, et kui börsihind kõrge, siis ei küta? Aga kui hind jääbki nädalaks ajaks kõrgeks, a`la merekaabel lühises ja väljas 25 kraadi külma, mis siis saab?

Urmas

Hind ei saa väga kauaks kõrgeks jääda, kui merekaabel on katki, siis ostetakse elektrit Lätist, Venemaalt või pannakse uus Narva blokk tööle. Öösel kui tarbimist on vähem on ka hind madalam ning siis saab kütta jälle.