Ehitusfoorum

rokikas kirjutas:aga sellegi poolest ma ei näe põhjust kõike infot tingimata ärihuvidele soodsaks kallutatuks pidada.
Ilmselt siiski leidub ka adekvaatset infot.

Ja jõuamegi filosoofilise küsimuseni - kui sulle "täistõe" (nähtuse täielik analüüs kõigi poolt ja vastuargumentudega) asemel esitatakse ainult "pool tõde", kuid see esitatud osa vastab täielikult tegelikkusele, siis kas sulle on valetatud või ei ole?

madis64 kirjutas:...siis kas sulle on valetatud või ei ole?

On nii et ei ole

Siiski sinisilmselt usun et näiteks kodanik "Madis" ostab omale päikesekütte süsteemi ning paigaldab selle oma maja katusele. Samuti paigaldab ta andurid jne. mille abil kogu jooksev info on netist näha. Vastavateemalises foorumis ka avaldab selle lingi. Mina (ja paljud teisedki) lähevad ja uudistavad seda.
Mis selles võimatut on .
PS. Rahalist tasuvust ei ole siin silmas peetud.

tahaks ka teema osas sõna võtta, nimelt kasutan maja kütteks vaakumtorupaneele ja õhk-vesi soojuspumpa. Tänase päevani (04.11) ei ole veel pump tööle hakanud, ehk kogu küte tuleb vaakumkollektoritest.
Köetav pind on muide 140 m2 (vesipõrandaküte). Tõsi,majas on ka väike kamin,mida aeg-ajalt olen kasutanud.
Kogu eelmise aasta sooja vee ja küttekulud kokku olid 8 000 kr (pumba ees on eraldi voolumõõtja,mis arvutab ka rahalise kulu). Oli tõeliselt külm talv ! Jah,kõige energiakulukamad kuud olid novembrist kuni jaanuari lõpuni, veebruaris hakkas vaakumtoru andma juba olulist tuge pumbale.
Nii ,et nendele ,kes siin tatti pritsivad soovitan ehitada õieti toimiv küttesüsteem ja oluline kokkuhoid päikeseküttega on igal juhul garanteeritud.
Arvajatele ja huupi lahmijatele soovitan asi ära proovida ja siis juba sõna võtta.

mäger kirjutas:
Nii ,et nendele ,kes siin tatti pritsivad soovitan ehitada õieti toimiv küttesüsteem ja oluline kokkuhoid päikeseküttega on igal juhul garanteeritud.

Et energiat "taevast" tuleb ma usun aga see rahaline tasuvus ...
Ehk tood siin välja ka süsteemi rajamise maksumuse.

Tore jutt küll "Sooja saan päikesekollektorist oi aga unustasin "majas on ka väike kamin,mida aeg-ajalt olen kasutanud"kui tihti sii arvestades et väljas on +5-+10 ja rohrem

mäger kirjutas:tahaks ka teema osas sõna võtta, nimelt kasutan maja kütteks vaakumtorupaneele ja õhk-vesi soojuspumpa. Tänase päevani (04.11) ei ole veel pump tööle hakanud, ehk kogu küte tuleb vaakumkollektoritest.
Köetav pind on muide 140 m2 (vesipõrandaküte). Tõsi,majas on ka väike kamin,mida aeg-ajalt olen kasutanud.
Kogu eelmise aasta sooja vee ja küttekulud kokku olid 8 000 kr (pumba ees on eraldi voolumõõtja,mis arvutab ka rahalise kulu). Oli tõeliselt külm talv ! Jah,kõige energiakulukamad kuud olid novembrist kuni jaanuari lõpuni, veebruaris hakkas vaakumtoru andma juba olulist tuge pumbale.
Nii ,et nendele ,kes siin tatti pritsivad soovitan ehitada õieti toimiv küttesüsteem ja oluline kokkuhoid päikeseküttega on igal juhul garanteeritud.
Arvajatele ja huupi lahmijatele soovitan asi ära proovida ja siis juba sõna võtta.

Mis ajaühik on aeg-ajalt? Ehk avalikustad oma õieti toimiva küttesüsteemi ehitusmaksumuse? Saaks siis kaeda ka selle tasuvusaega.

sunsys1841 kirjutas:Kõikidele skeptikutele lugemiseks ja enese harimiseks: ....
Siit näete ,et asi on suhtumises.
Uurimus näitab ,et Soomes Tamperes ja Lõuna Saksamaal on päikeselt maapinnale langev kiirgushulk sama.
Lugege!!!

Skeptik on veits raskem olla, ei piisa lugemisest aru peab ka saama. Ei saa öelda, et olen skeptiline sellepärast et suhtun sellesse niimoodi ja tõestuseks loobin suvalisi infokilde.

Mis ajaühik on aeg-ajalt? Ehk avalikustad oma õieti toimiva küttesüsteemi ehitusmaksumuse? Saaks siis kaeda ka selle tasuvusaega.[/quote]

Kaminaga nüüd küll maja ei küta! See rohkem ikka meeleolu loomiseks.
Kasutan ka kaminat nädalalõppudel (ka suvel) kui kodus juhtun olema.
Võiks siis öelda samuti ,et panen ka kamina aeg-ajalt küdema. Seda ilmselt on siin mõeldud.
Pealegi on kamina küte kõige kallim võrreldes muude kütustega ,kui puud Statoilist osta. Mina nii teen ,kuna suuremat hulka puid ei ole kusagil hoida.
Nii,et olulist ja odavat abi kaminaga maja kütmisest mina küll ei ole kunagi oodanud.

Kui kamin pole sinu jaoks kütte millega sina ise küttad?oga ometi kah "Päikese Kütte"

sunsys1841 kirjutas:Mis ajaühik on aeg-ajalt? Ehk avalikustad oma õieti toimiva küttesüsteemi ehitusmaksumuse? Saaks siis kaeda ka selle tasuvusaega.

Kaminaga nüüd küll maja ei küta! See rohkem ikka meeleolu loomiseks.
Kasutan ka kaminat nädalalõppudel (ka suvel) kui kodus juhtun olema.
Võiks siis öelda samuti ,et panen ka kamina aeg-ajalt küdema. Seda ilmselt on siin mõeldud.
Pealegi on kamina küte kõige kallim võrreldes muude kütustega ,kui puud Statoilist osta. Mina nii teen ,kuna suuremat hulka puid ei ole kusagil hoida.
Nii,et olulist ja odavat abi kaminaga maja kütmisest mina küll ei ole kunagi oodanud.[/quote]


Kui südamikuga kamin,siis kütab elamist ikka vägagi.Meeleolu võid küünlaga teha,see tõesti ei küta.

Kulge mehed mis te selle olematu päikesega jändate ja üüratuid summasi magama panete? Parem öelge mulle mis paganama õli kasutatakse õliradiaatorites ja kui kõva temperatuurini võib hüdroõli kuumutada? Kui asjalikku vastust saan siis teen uue teema ja selgitan lähemalt

raudpats kirjutas: ......... Parem öelge mulle mis paganama õli kasutatakse õliradiaatorites .......

paremates radikates kasutatakse taimeõli...
http://www.lviprodukter.fi/turvallisuus ... aristo.htm

Kuidas suvel salvestada ja talvel kütta http://www.jenni.ch/

raudpats kirjutas:Kulge mehed mis te selle olematu päikesega jändate ja üüratuid summasi magama panete? Parem öelge mulle mis paganama õli kasutatakse õliradiaatorites ja kui kõva temperatuurini võib hüdroõli kuumutada? Kui asjalikku vastust saan siis teen uue teema ja selgitan lähemalt

Väga hea sünteetiline õli, ise kasutame keedukateldes kus õiltemp on ca 230 c. Hind ca 2,8 eur liiter ilma km.

müüja Addinol Mineralöl Marketing OÜ
Soojuskandeõli
ADDINOL WÄRMETRÄGERÖL XW 15
Tunnus Wärmeträgeröl XW 15 Katsetusnorm
Välimus, värvus läbipaistev, kollakas sinakalt
helendav
visuaalne
Värvus 1,0 DIN ISO 2049
Kasutada temperatuurivahemikus °C -30 kuni +300
Tihedus 15 °C kg/m³ 890 DIN 51757
Viskoossus 40 °C mm²/s 23 DIN ISO 51562-1
Leektemperatuur COC °C 210 DIN EN 2592
Leektemperatuur PM °C 186 DIN EN ISO 2719
Hangumistemperatuur °C -57 DIN ISO 3016
Keemisvahemik °C 348 - 442 ASTM D 1160
Koksiarv Conradsoni järgi % < 0,01 DIN 51551-1
Vee sisaldus mg / kg 30 DIN EN ISO 12937
Õlikelme maks. temperatuur °C 320

raudpats kirjutas:Kulge mehed mis te selle olematu päikesega jändate ja üüratuid summasi magama panete?

Julge väljaütlemine. Olematut päikest on Eestis keskmiselt 1600h/a. Kui nüüd asja üle arvutada, siis konkreetne vaakumtorudega süsteemi tasuvus koos paigaldusega tuleb eramajal ligi 8 aastat, kui elektri hinnaga võrrelda.
Teine kurikuulus objekt Mustamäe teel, mis üle linna ära paistab, omab ka soojusarvestit, mis kenasti kõik kilovatid üles loeb. Nende andmete järgi jääb seal tasuvusaeg alla 10 aasta. Nii et võrrelge investeeringute tasuvust ja üllatuseks on päikeseküte üks vägevamate seas. Siinkohal peaks ka ära mainima, et alates järgmisest aastast on eramaja omanikul võimalik Kredex-ilt päikesekütte paigaldamiseks toetust saada ja seda kuni 60% ulatuses. Nii aga on päikesekütte tasuvusaeg isegi alla 5 aasta. Kortermajadel täpselt sama asi. Kes rohkem infot soovib hindade ja süsteemi töötamise kohta, siis võin sellest päris palju rääkida. Toetudes töötavate süsteemide kaudu saadud praktikale. 5039233

Eerik1 kirjutas:Siinkohal peaks ka ära mainima, et alates järgmisest aastast on eramaja omanikul võimalik Kredex-ilt päikesekütte paigaldamiseks toetust saada ja seda kuni 60% ulatuses.

Kas selle kohta on mingisugust allikat või täpsemat informatsiooni ka?

laurit kirjutas:

Eerik1 kirjutas:Siinkohal peaks ka ära mainima, et alates järgmisest aastast on eramaja omanikul võimalik Kredex-ilt päikesekütte paigaldamiseks toetust saada ja seda kuni 60% ulatuses.

Kas selle kohta on mingisugust allikat või täpsemat informatsiooni ka?

See idee on juba mõnda aega tiirlend. Raha toetuseks eraldatakse lihtsal põhjusel, et mitte raisku lasta minna. Igal aastal on korterelamute energiasäästu toetusteks määratud rahadest üsna palju üle jäänud (keegi ei viitsi kredexis asjaajamisi korralikult lõpuni viia ja maksavad tihti hea projekti ise kinni) ning järgmiseks aastaks lubatakse seda raha kasutada ka eramaja omanikel. Linkki veel tõenäoliselt ei leia, aga ma usun, et varsti on see info ka ametlikult väljas. Sisuliselt on see korterelamu rekonstrueerimise toetus, mis laieneb ka väikeelamutele.

Eerik1 kirjutas: Kui nüüd asja üle arvutada, siis konkreetne vaakumtorudega süsteemi tasuvus koos paigaldusega tuleb eramajal ligi 8 aastat, kui elektri hinnaga võrrelda.

Seegi julge väljaütlemine. Too palun see tasuvusarvutus siiagi näha.

Aga ma teen seda siiski kroonides. (pea ikka veel vanas ajas)
Süsteemi maksumus eramajale koos paigaldusega: 45000kr
Sisaldab käibemaksu, 300L boilerit, 36 vaakumtoru, automaatika, pump, paisupaak, torustik, isolatsioon, paigaldus.

Seade toodab energiat tunnis 2,5kW
Aastas on ligi 1600h päikest.
Kokku tuleb aastas ligi 4000kW
Elektri hind 1,5kr/kW
Seega 6000kr/aastas
Investeering jagatud aastas saadud energia hinnaga
45000/6000=7,5a
Kui nüüd kredex toetab oletame 50% siis tasuvus 3,75a.

Sellisena näeb ta paberil välja. Kuna tegemist on ebastabiilse ja akummuleeritava kütte lahendusega, siis ei saagi seda täpsemalt arvutada, kui ainult paigaldada soojusarvesti reaalsele süsteemile. Siis aga näeb tasuvusarvutust tagantjärgi.
Samas muidugi ei ole kõik majad võrdsed ja paigalduse maksumus kõigub 6000-20000kr eramaja puhul. Näide oli toodus projektile mille paigaldus maksis 10000kr.
Sõltuvalt maja asendist ja ümbritsevast võib päikesekütet paigaldada kuni 60% energiasaadavuseni. Kui puud või teised majad rohkem piiravad, siis muidugi langeb asja point.

Kõik tore,aga talvel,kui sooja kõige rohkem vaja on tule ju suurt midagi.Suvel jälle suur soojuse ületootmine.

Kui juba boiler mängus, siis tasuks võrrelda öise elektri hinnaga.
Ebaühtlane soojuse tootmine - suvel, kui sageli puhkusel ollakse on päikest küllaga, energia jääb osaliselt kasutamata, aga talvel jääb isegi päikese korral tarbevee temperatuur liiga madalaks. Peaks mingi hirmsuur boiler olema, et suvel akumuleerida ja talvel tarbida.
Enamusel peredel vist ei kulu aastas 6000 krooni tarbevee soojendamisele. Süsteem tasuks paremini ära mitme korteriga elamute puhul, sest 5x võimsam süsteem pole kindlasti mitte 5x kallim ning 2x väiksem süsteem pole 2x odavam.

kütja kirjutas:Kõik tore,aga talvel,kui sooja kõige rohkem vaja on tule ju suurt midagi.Suvel jälle suur soojuse ületootmine.

Selle pärast tulebki seadmete paigaldamisel arvestada milleks teda vaja on ja kuidas teda paigaldada. Paljud vaidlevad minuga paigaldusnurga üle, aga kui me arvestame nurga sellise, kus kõrge päikese puhul kollektorile langeva energia hulk oleks väiksem, siis saame üllatuseks palju stabiilsema tootlikuse. Loomulikult pole novembri teisest poolest kuni veebruari teise pooleni vaevu üle horisondi tõusnud päikesest kasu. Energiasääst ongi teatud probleemidega seotud. Läheneda tulebki kogu asjale teatud paindlikusega.

warlock kirjutas:Kui juba boiler mängus, siis tasuks võrrelda öise elektri hinnaga.
Ebaühtlane soojuse tootmine - suvel, kui sageli puhkusel ollakse on päikest küllaga, energia jääb osaliselt kasutamata, aga talvel jääb isegi päikese korral tarbevee temperatuur liiga madalaks. Peaks mingi hirmsuur boiler olema, et suvel akumuleerida ja talvel tarbida.
Enamusel peredel vist ei kulu aastas 6000 krooni tarbevee soojendamisele. Süsteem tasuks paremini ära mitme korteriga elamute puhul, sest 5x võimsam süsteem pole kindlasti mitte 5x kallim ning 2x väiksem süsteem pole 2x odavam.

Jumala õige jutt. Igale majale tuleb läheneda individuaalselt spetsialisti juuresolekul. Ma olen näinud küll neid kliente, kes minu juurde tulevad selgitustega kui suur nende maja katus on
Hea oleks, kui majas on saun või mõni muu põrandaküttega töötav niiske ruum, mida aastaringi kasutada. Lahendusi on palju ja erinevatele küttesüsteemidele lisamiseks aga kuidagi ei saa ilma tarbeveeta.
Päikesekütte põhipoint on minu arvates mitte kraane kinni keerata, vaid lisaenergiat mugavuse eesmärgil kasutada ja seeläbi kinni keerata neid kraane, mis avatult meile kulusi toovad.

Merko on mõnele oma Tlna korrusmajale vist isegi päikesepaneelid paigutanud? Vähemalt projektides need olid.
Lõuna-Türgis on isegi osadel pilpaküla-stiilis hurtsikutel "päikesepaneelid". Täpsemalt mingi toru-radikas katusel ja paak sellest kõrgemal. Töötab ilma pumpadeta, loomuliku ringlusega.

Eerik1 kirjutas:Aga ma teen seda siiski kroonides. (pea ikka veel vanas ajas)
Süsteemi maksumus eramajale koos paigaldusega: 45000kr
Sisaldab käibemaksu, 300L boilerit, 36 vaakumtoru, automaatika, pump, paisupaak, torustik, isolatsioon, paigaldus.

Seade toodab energiat tunnis 2,5kW
Aastas on ligi 1600h päikest.
Kokku tuleb aastas ligi 4000kW
Elektri hind 1,5kr/kW
Seega 6000kr/aastas
Investeering jagatud aastas saadud energia hinnaga
45000/6000=7,5a
Kui nüüd kredex toetab oletame 50% siis tasuvus 3,75a.

Sellisena näeb ta paberil välja. Kuna tegemist on ebastabiilse ja akummuleeritava kütte lahendusega, siis ei saagi seda täpsemalt arvutada, kui ainult paigaldada soojusarvesti reaalsele süsteemile. Siis aga näeb tasuvusarvutust tagantjärgi.
Samas muidugi ei ole kõik majad võrdsed ja paigalduse maksumus kõigub 6000-20000kr eramaja puhul. Näide oli toodus projektile mille paigaldus maksis 10000kr.
Sõltuvalt maja asendist ja ümbritsevast võib päikesekütet paigaldada kuni 60% energiasaadavuseni. Kui puud või teised majad rohkem piiravad, siis muidugi langeb asja point.

Mitu m2 see 36 toru on?
Raadiost kuulsin saadet Tartu vallas lasteaiale paigaldatud päikesekollektorist, mis pidavat andma aastas lausa 212 MWh , kusjuures pinda vaid 60 m2 (või 160 m2?) Siin on 30 toru vaid 1,5 m2.
http://www.tartupostimees.ee/392671/pai ... i-teenima/
http://www.tartuekspress.ee/?page=1&id=716
Palju éesti teoreetiline aastakeskmine (insolation level ) kWh/m2*päev on?