Ehitusfoorum

ping kirjutas: 24 Aug 2022, 00:04 Kui piiratud tootmismahuga turul plaanib hakata üks suur energiamahuti, odavamatel tundidel võrdsetel tingimustel teiste tarbijatega suures koguses energiat ostma, siis võivad odava (majanduslikult salvestamist tasuva) hinnaga tunnid üldse ära kaduda, kui salvestatav energia tuleb börsihinnaga turult osta.

Sõna "Kui" ongi siin tegelikult tinglik.
Suurtarbija, kes plaanib vabaturult energiat osta, peab oma järgmise ööpäeva ostuvajaduse tundide kaupa, 0,1Mwh täpsusega eelmise päeva ennelõunaks teada andma.
Nii ei saa, et - "ooo, hind pea nullis, mehed, pumbad käima!"
Tegelik elu tulebki selline, et odavad tunnid kaovad ära.

Tegelik elu tulebki selline, et odavad tunnid kaovad ära.

täpsustaks - odavaid tunde sel juhul ei tule..
pole teisi nagu ka täna eriti kuskil märgata..
Aasta tagasi kippus juba aprillis Saksas elekter korduvalt miinushinda minema, täna siin pole sugugi kindel, kas kallimad on päevased või öised tunnid...
Saab näha , kas miski muutub, kui OL3 seina torgatakse...
https://majandus.postimees.ee/7592365/o ... puhapaeval

trebla kirjutas: 26 Aug 2022, 15:37 Ma ise olen kortermajast õnneks küll juba 23 aastat ära aga kujutan ette, et täna oleksid päikesepaneelid katusel ühistule suht asjalik rahateenimisvõimalus. Eriti sellises rajoonis, kus majad puudest kõrgemad ja samal ajal ühekõrgused, et üksteist ei varjutaks... Õismäe tüüp 9-kordne.. palju sinna katusele paneele mahuks?

Mitu m2-t on ühe 9-kordse Õismäe tüüpse kortermaja katus ja jaga see korterite arvuga? Mitu m2-t on Õismäe "hiina müüri" katuse pindlaala ja jagada see korterite arvuga? Kas need m2-d PV paneele katusel ikka katavad ära kasvõi üldelektri vajaduse? Kahtlen.

Nendes putkades pole vist aktiivset ventilatsioonigi, seega üldelektrit ei kulu suurt midagi seal, samas nendel katustel kipuvad igast suvalised korstnad ja torbikud olema, mis segavad ja varjutavad tegelikult omajagu paneele. Fassaadi ülemisele osale oleks ka kaval mingi rida paneelidest vedada.
Ja nende paneelide inverterite teemal, siin paar piginuia undavad pideval, et rämpselekter rämpselekter blabla, tegelikult teoorias saaks need inverterid disainida niiöelda siinuse kuju parandama ju, tänapäeva elektroonika suuresti tarbib siinuse tippu ja kipub puhast siinust ära solkima, kallimatel plokkidel on PFC sisse ehitatud ja need sedasi ei lõhu siinust, ent enamjaolt plokid siiski siinuse tippudest ainult tarbivad. On keegi midagi kuulnud, kas on mõnel päikeseinverteril selline tarkus küljes ka, et vaatab kui siinus ikka paras sakerdis, siis toodab sinna ära tarbitud siinuseauku parasjagu just rohkem energiat ja parandab sellega seoses võrgusignaali kuju ning muudab hoopis võrgus olevat energiat kvaliteetsemaks?

Sellisel majal on korrusel 4 keskmiselt 60 m² korterit, ehk püstaku katus kokku 240 m², millele saaks 1/3 suhtega panna 80 m² paneele ehk 40 paneeli 36 korteri kohta ehk paneel per korter.
Algsel lingil oli 2 paneeli per rõdu.
üks paneel katusel toodaks aastas 300-400 kWh . Rõdul vähem.
Sellise korteri elektritarbimine pakun aastas on 3000 kWh ?

Kas keegi oskab öelda sellise maja korteri ruutmeetri aastast kütte ja sooja tarbevee energiakulu?

Siinust tarbib elektrimootor ja tegelikult töötab mittesiinusega samuti. Enamus tänapäevastel seadmetel on elektrivoolu kuju teisejärguline, rohkem pipardavad EMC tuntud mõnede kõrgemate harmooniliste pärast. Enamus tavatarbijaid ei tarbigi siinust, Luminofoorlambid, impulsstoiteplokid jne. tegelevad siinuse kuju solkimisega,
Inverteritel ongi olulisem EMC jäämine normi piiridesse.

võhik kirjutas: 27 Aug 2022, 07:10 Sellisel majal on korrusel 4 keskmiselt 60 m² korterit, ehk püstaku katus kokku 240 m², millele saaks 1/3 suhtega panna 80 m² paneele ehk 40 paneeli 36 korteri kohta ehk paneel per korter.
Algsel lingil oli 2 paneeli per rõdu.
üks paneel katusel toodaks aastas 300-400 kWh . Rõdul vähem.
Sellise korteri elektritarbimine pakun aastas on 3000 kWh ?

Kas keegi oskab öelda sellise maja korteri ruutmeetri aastast kütte ja sooja tarbevee energiakulu?

Mingit vahet pole palju tarbitakse, kütta on vaja siis kui päikest ei ole ja sooja tarbevett tarbitakse põhiliselt hommikul vara ja õhtul hiljem, siis kui päike ei paista.

trebla kirjutas: 26 Aug 2022, 15:37 https://www.pv-magazine.com/2022/08/25/ ... e-program/

selliseid siniseid rõvedusi ei tohiks ikka lubada... kui, siis Maardusse ehk.
Juba täielikult must paneel oleks palju viisakam.... nagu kõrvaluudisest see Belgia firma aretus:
https://www.pv-magazine.com/2022/08/25/ ... lications/ ...

Ilu on vaataja silmades, ja paneeli värv on asi mis aitab "naabrist parem" olla.
Musta paneeli kasutegur reaalsel kasutamisel on väiksem, sest soojeneb päiksevalguse käes kõrgemale temperatuurile.
Ka muude "ilusate paneelide" kasutegur võib olla isegi 50% väiksem.

Ac457765 kirjutas: 27 Aug 2022, 11:01

võhik kirjutas: 27 Aug 2022, 07:10 Sellisel majal on korrusel 4 keskmiselt 60 m² korterit, ehk püstaku katus kokku 240 m², millele saaks 1/3 suhtega panna 80 m² paneele ehk 40 paneeli 36 korteri kohta ehk paneel per korter.
Algsel lingil oli 2 paneeli per rõdu.
üks paneel katusel toodaks aastas 300-400 kWh . Rõdul vähem.
Sellise korteri elektritarbimine pakun aastas on 3000 kWh ?

Kas keegi oskab öelda sellise maja korteri ruutmeetri aastast kütte ja sooja tarbevee energiakulu?

Mingit vahet pole palju tarbitakse, kütta on vaja siis kui päikest ei ole ja sooja tarbevett tarbitakse põhiliselt hommikul vara ja õhtul hiljem, siis kui päike ei paista.

Sooja vee ette soojendamine päeval valges küll mingi argument pole, H2O-l päris korralik soojusmahtuvus ja kusagil mahutis püsib pikalt soe, kui see vähegi soojustatud ka veel on, iseküsimus kas seda energiat jaguks sel perioodil päikesest, kui vett kavatseda sellega soojendada, pigem mitte. Siinses kliimas nagunii pikalt veel vaja midagi katlas talvisel külmal ajal põletada, mõistlik oleks selle juures vähegi suuremad soojatoomisjaamad koostootmisjaamadeks siis juba ümber teha ning saaks talvel nii sooja kui elektrit suht sama koguse sisendkütuse koguse pealt. Selle tarbeks suvel mingit liinidealust lepavõsa jms hakkepuiduks soojal ajal varuda, siis ei peaks fossiile ka ahju loopima, ilmselt siiski sellest jääkvõsast ja prügipuidust ei piisaks suurema osa riigi ära kütmiseks.

trebla kirjutas: 26 Aug 2022, 15:37 https://www.pv-magazine.com/2022/08/25/ ... e-program/

selliseid siniseid rõvedusi ei tohiks ikka lubada... kui, siis Maardusse ehk.

Kuidas Maardu sulle nüüd ette jäi Täiesti tänapäevane linn, puhtam kui mõni muu "heas kirjas olev" koht.

Muide, Maardusse planeeritakse sadama lähedale paarikümne hektari suurust päikeseelektrijaama. Kõrgepingeliinid on kohe kõrval.

Aastad pole vennad.
Homme saab täis eelmise aasta kogu müügitoodangu absoluutnumber
.

Scott kirjutas: 28 Aug 2022, 03:10

trebla kirjutas: 26 Aug 2022, 15:37 https://www.pv-magazine.com/2022/08/25/ ... e-program/

selliseid siniseid rõvedusi ei tohiks ikka lubada... kui, siis Maardusse ehk.

Kuidas Maardu sulle nüüd ette jäi Täiesti tänapäevane linn, puhtam kui mõni muu "heas kirjas olev" koht.

Muide, Maardusse planeeritakse sadama lähedale paarikümne hektari suurust päikeseelektrijaama. Kõrgepingeliinid on kohe kõrval.

Kas majadel sinist värvi ja seal peamiselt elava rahvuse esindajatest ei pane pilti kokku?

Mingi värvitoon rõvedaks kuulutada … “ilu” on vaataja silmades. Hollandi, Portugali, Kreeka jne sinivalge keraamika. Kreeka, Argentina, Uruguai sinisetriibulised lipud … Täitsa pekkis eksole.

Kalvis kirjutas: 27 Aug 2022, 08:22 Siinust tarbib elektrimootor ja tegelikult töötab mittesiinusega samuti. Enamus tänapäevastel seadmetel on elektrivoolu kuju teisejärguline, rohkem pipardavad EMC tuntud mõnede kõrgemate harmooniliste pärast. Enamus tavatarbijaid ei tarbigi siinust, Luminofoorlambid, impulsstoiteplokid jne. tegelevad siinuse kuju solkimisega,
Inverteritel ongi olulisem EMC jäämine normi piiridesse.

Ju siiski see siinuse säilitamine oluline on, milleks muidu suurematele impulsstoitekatele neid PFC ahelaid lisatakse, kui kõigil sellest siinuse kujust savi oleks, siis milleks lisada see lisakulu ja ka väike kasuteguri kaotus PFC arvelt sinna plokkidesse.

Toiteplokkidele lisatakse filtrid EMC pärast. Muidu TJJA ilma nendeta kõrvaldab seadme kohe müügist ja kasutusest

aero kirjutas: 28 Aug 2022, 11:52 Mingi värvitoon rõvedaks kuulutada … “ilu” on vaataja silmades. Hollandi, Portugali, Kreeka jne sinivalge keraamika. Kreeka, Argentina, Uruguai sinisetriibulised lipud … Täitsa pekkis eksole.

Elumajad, lipud ja keraamika on väga erinevad asjad. Eesti lipulgi on sinine esindatud. Oleneb ka tähendusest. Seda venelaste sinise lugu ikka tead?

Kalvis kirjutas: 28 Aug 2022, 15:54 Toiteplokkidele lisatakse filtrid EMC pärast. Muidu TJJA ilma nendeta kõrvaldab seadme kohe müügist ja kasutusest

PFC pole mingi filter, filtrid on nagunii seal ees olenemata kas PFC on või ei ole plokile lisatud, PFC pigem tekitaks veel häireid lisaks juurde, kuna lisaahel PWM genereerimisel seal vahel lisaks.

Täpsusta, mida sa PFC all mõtlesid. Impulsstoitekates võrguahela juures on filtrid (tavalised konded, poolid) ikka EMC pärast, sest miski muu kõrgemaid harmoonilisi enam kinni ei pea. Trafo peaks aga see on valel pool.
Veelkord - enamus tarbijatel on siinusest suva aga kõrgemaid harmoonilisi kardavad küll. Eriti need transistoridega hakkijad. Kusjuures filter võib kahesuunaline olla - kaitseb võrgust tulevate EMC eest ja piirab võrku saadetavaid harmoonilisi.

PFC ehk power factor correction, googeldades saab täpsemalt selle kohta teada, ent lühidald tegu põhimõtteliselt boost step up konverteriga enne toiteplokki. Tavalisel ilma PFC-ta toiteplokil on peale dioodisilda ja kondekat miski 320 volti alalist seal ,siis peale PFC-d see pinge seal pigem 400V lähedale. Põhimõte iseenesest lihtne, üritab pinget kohe siinuse alguses sinna 400V peale boostida ja seega ronib suht siinuse alguspunktis juba voolutugevus üles ja tarbib seega suhtkoht siinuse täies ulatuses seal elektrienergiat, pigem isegi on justkui pöördvõrdeline takistuslikule koormusele, kõrgemal pingel siinuse tipus võib tarbitav voolutugevus hoopis väiksem olla, erinevalt tavalistest impulssplokkidest, kus siinuse tipp ainsana üldse saabki koormust, ülejäänud osa siinusest seisab niisama tühja põhimõtteliselt. Kui nüüd mõtlema hakata, siis ilmselt on sellisele tipust puudulikule siinusele tavalise generaatoriga lisaenergia nn võrku andmisel generaatori kasutegur kehvem, kuna põhimõtteliselt generaator ka tootes justkui enamuse ajast ei saa koormust ja siis peab siinuse tipupiikide hetkel, mis võrgus olevate impulsstoitekate poolt "ära tarbitud" on sinna sedasi lühiajaliselt terava piigina lisa tootma.

See PF= sama asi, mis cos φ elektrimootoritel ja siis PFC püüab seda ära kaotada?

PFC tarbib lihtsalt siinusest enamvähem stabiilselt igalt poolt, mitte ei ampsa ainult tippusid nagu tavalised SMPS-d. See cos φ seos peaks olema ,et faasid tahavad lihtsalt niiöelda nihkesse joosta sõltuvalt kas ette- või tahapoole mahtuvisliku/induktiivse koormuse korral, ju keegi teab seda paremini seletada, aga PFC seda niisama korrigeerida küll ei oska kuidagi, selleks peaks mingi kõrvaline tagasiside kusagilt tulema.
Ja ise ei viitsinud viitama hakata jah konkreetse google otsingu osas, ju seal neid vasteid võib tõesti igasuguseid leida, ent tööpõhimõtte peaks ikka igast suvalisest allikast selgeks saama kui huvi on.

Ahh ära kuku siin jälle mölisema ja paukuma ning oma "tarkusi" plärtsuma,, alles leht paar tagasi oli selgelt näha kuidas su pastakast imetud protsendid muutusid nii nagu parasjagu sulle endale mugavam tundus, viidetest polnud seal midagi näha peale selle, et kui reaalne viide mingi kasutaja poolt ette visati, siis järgmine vastus oli et ahh ma ei viitsi mingite rohelistega siin seleltada need nagunii nii lollid kõik siin koos blabla, umbes selline möla tuli ainult vastu. Ilmselgelt see lihtlabane passiivne drosseli kondeka kompott ei suuda seal midagi peale häirete filtreerimise suurt korda saata, vastasel juhul ei topiks keegi kurat sinna plokki lisaks seda pooljuhtide kompotti, mis seda koormust ka reaalselt siinuse peale laiali hajutada suudab. Kõik on nagu olemas, skeemid, seletused ja pildidki juures ning reaalselt käigus, masstootmises olevad lahendused ja siis mingi seniilne õppimisvõimetu näss ikka siin ajab et ei ole ja ei ole vaja ja mida kõike veel. Pilt ka nina ette sulle, https://media.monolithicpower.com/wysiwyg/9_11.png selgelt seal pildilt näha selle asjanduse tööpõhimõte ja mismoodi ilma PFC-ta skoormus jaotub ja siis versus PFC-ga.
Seotud võiks see asi olla päikesepaneelide inverterite omaduse/võimekusega võrku tagasi saata siinusekuju parandavat energiat, küsimus oligi esitatud, et kas keegi on sellisest omadusest/võimekusest midagi kuulnud, kuisul midagi peale kibestunud pässi klähvimise kunagi midagi targemat lisada pole, mida üldse siis käid siin plärtsumas, püsi oma liistude juures kui sulle asjad kohale ei jõua enam krat küll ma ütlen.

Lühidalt - kogu see PFC jutt on suht mõtetu - tegu pole üldse siinustarbimisega seotud.
Päiksejaama inverterid on teine teema - kuna võrgu siinus on elektrikvaliteediga täpselt paigas ja genereeritav elekter sellest erineda ei tohi siis peabki inverter seda järgima. Mittejärgimine tähendab kohe kõrgemaid harmoonilisi ja EMC rikkumist.

Sama asja peavad järgima toiteplokid auto laadijatel ja teistel üle kW*A muunduritel/toiteplokkidel põhinevad seadmed.
Esimene koht kus PFC lahendust nägin oli elektrooniline ballast 258 luminofoorlambil 2002 aastal. Just nagu mõtetu kui ühe kauppa võtta. Kui aga terve gümnaassiumi lambid ainult siinuse tippu tarbivad rikub võnksu ära küll.

jyrikg kirjutas: 30 Aug 2022, 11:10 üle kW*A muunduritel/toiteplokkidel

Mida see tähendab?

jyrikg kirjutas: 30 Aug 2022, 11:10PFC lahendust nägin oli elektrooniline ballast 258 luminofoorlambil

Seda nimetatakse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks.