Sajad miljonid eurod hiljem: Euroopa Liit avastas, et biokütused teevad kasu asemel hoopis kahju
https://majandus.postimees.ee/7954318/s ... opis-kahju
Euroopa Kontrollikoda avastas, et kuigi Euroopa Liit on paigutanud ligemale pool miljardit eurot biokütuste arendamisse, siis pole sellest seni kasu tõusnud ja pole ka näha, et sellel asjal tulevikku oleks.
Euroopa Kontrollikoja aruanne hoiatab, et kuigi EL on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised ega ka alati keskkonnasõbralikud.
Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles, et biokütuste puhul näeb koda kolme peamist probleemi: esiteks vähene keskkonnasõbralikkus, teiseks biomassi kättesaadavus ja kolmandaks suured tootmiskulud.
Loodetud energiasõltumatuse asemel veel hullem sõltuvus
Kontrollikoja andmetel puudub Euroopa Liidul pikaajaline terviklik kava biokütuste kasutamise tuleviku kohta. «Euroopa Komisjon eeldas, et biokütused suurendavad energiasõltumatust, aga tegelikkuses on sõltuvus teistest riikidest kasvanud, näitena võib tuua kasutatud toiduõli sissetoomise Hiinast ja Malaisiast. Biokütuste sektor konkureerib tooraine pärast teiste, eelkõige toiduainesektori, aga ka kosmeetika-, farmaatsia- ja bioplastisektoriga. Võrreldes fossiilkütustega, ei ole biokütused oma kallima hinna tõttu muutunud ka majanduslikult elujõuliseks,» rääkis Pentus-Rosimannus.
Eriaruandes tuuakse välja, et biokütustest saadavat keskkonnakasu hinnatakse sageli üle. Biokütuseid toodetakse tihti toorainetest, mille kasvatamine tähendab metsade maha võtmist või toidu tootmiseks mõeldud põllumaaga konkureerimist. See tõstatab eetilise küsimuse, kas prioriteediks on toit või kütus.
Pentus-Rosimannuse sõnul puudub ELil biokütuste pikaajaline kava. «Euroopa Liidu biokütuste poliitikat ja prioriteete on tihti muudetud. Selline tuulisus juhtimises mõjutab investorite otsuseid valdkonda raha paigutada,» nentis Pentus-Rosimannus.
Aastate jooksul on muutunud ka poliitika kontekst. «Suur panus elektriautodele ja plaan lõpetada 2035. aastaks uue bensiini- ja diiselmootoriga autode müük võib tähendada, et biokütustel ei olegi ELi maanteetranspordis suurt tulevikku,» nentis ta.
Nende põhjuste koosmõjul on täiustatud biokütuste kasutuselevõtt oodatust aeglasem. Kõik ELi riigid kehtestasid kütusetarnijatele kohustuslikud eesmärgid tagamaks, et taastuvenergia osakaal maantee- ja raudteetranspordis oleks 2020. aastaks vähemalt 10 protsenti ja 2030. aastaks 14 protsenti.
Seitse riiki (Rootsi, Luksemburg, Eesti, Soome, Madalmaad, Malta, Sloveenia) saavutasid oma 10 protsendi eesmärgi ainuüksi biokütuste abil. Enamik ELi riike (sealhulgas Kreeka, Poola, Rumeenia, Prantsusmaa ja Hispaania) 2020. aastaks seatud eesmärke aga ei saavutanud.
Aastatel 2014–2020 eraldas EL ligikaudu 430 miljonit eurot teadusprojektidele ja biokütuse kasutuselevõtu edendamiseks.