Ehitusfoorum

elektron kirjutas: 30 Apr 2025, 12:04

Kalvis kirjutas: 30 Apr 2025, 08:11 Täpsustus - paukgaas on vesinik ja puugaas CO. Puu põlemisel tekivad mõlemad

Ehk tutvustad valemit, kuidas puu põlemisel vesinik tekib?

Keemitunnist tegid poppi? Tselluloos kooscneb peamiselt C ja H. Põlemise esimeses faasis eraldub peamiselt H - H põlemine ongi pika leegiga. Süte faasis on kõik H ära põlenud.

Veidi vaid vihjeks. Kuidas saadakse grillsüsi...

....puidutükke kuumutatakse spetsiaalses ahjus kõrgel temperatuuril (umbes 400–700°C), kuid ilma otsese õhuga kokkupuuteta, et vältida põlemist.

AI:
Kui söed põlevad lõpuni enne ahjuukse sulgemist, siis nende energiasisaldus on täielikult ära kasutatud, mis võib olla efektiivne viisil, kuidas kuumus jaotub. Kuid kui söed jäetakse lõpuni põlemata ja ahjuuks suletakse, võivad nad edasi hõõguda ja järk-järgult soojust eraldada. See võib tekitada pikema, kuid potentsiaalselt vähem intensiivse soojusülekande.

Samuti tasub meeles pidada, et söe lõpuni põlemata jätmine võib tekitada suuremat tahma või suitsu, mis võib ahju sisekülgi määrida ja pikaajaliselt efektiivsust vähendada.

A23 kirjutas: 30 Apr 2025, 08:29 Kas tead ka mõnda reaalset juhtumit, et "pauku tegev gaas" koldes oleks plahvatanud?

Minu vanas umbkoldega pottahjus selline asi palju aastaid tagasi juhtus.
Põhjuseks olid kuuma (ära küdenud) koldesse saepurubriketi pühkmete viskamine.
Olid seal mõnda aega, siis käis tugev mütakas läbi maja. Õnneks elas ahi tookord selle ehmatuse üle.

Kalvis kirjutas: 01 Mai 2025, 07:27 ... Tselluloos kooscneb peamiselt C ja H.
Põlemise esimeses faasis eraldub peamiselt H - H põlemine ongi pika leegiga.
Süte faasis on kõik H ära põlenud.

madis64 kirjutas: 01 Mai 2025, 10:00 ...
Põhjuseks olid kuuma (ära küdenud) koldesse saepurubriketi pühkmete viskamine.
Olid seal mõnda aega, siis käis tugev mütakas läbi maja.
Õnneks elas ahi tookord selle ehmatuse üle.

Kui väga kuumade koldeseintega ahju, sütele lisatakse uut puitu aga põlemiseks vajalikku õhuhulka vajalikul määral ei suurendata, siis enne puidu süttimist eralduvad soojenevast puidust uttegaasid, mis süttides koldes plahvatavad ja lõhuvad ahju.

See on ka üks põhjus miks suuremal soojavajdusel (väga külma ilma korral) on nõutud ahjujuhendites kütta ahju 2 korda päevas aga mitte pikendada ühte küttekorda puude lisamisega.
Samal põhjusel ei tohi ohutustehnika juhendite järgi, biokatlamajades personal viibida töötava hakkepuidukatla peal ega luukide ees.