Ehitusfoorum

Tglt ma tean vastust - lõpeta elektri kasutamine, ela peeruvalgel ja pääsed ka ilma paneelidesse investeerimata. Investeering null, seega tasuvusaeg kah null päeva...

Või siis jääb vastus sinna mikroinverteriga ühe 250 vatise paneeli juurde, sest sellega saad oma läpaka ära laadida ja netis kommenteerida (seda peeruvalgel teha ei saa).

Ka selle keskmise võimsusega pole miskit peale hakata, sest kohvikann ja röster ei tarbi mitte keskmist võimsust tund aega vaid max võimsust paar minutit. Sellel teemal keegi siin juba halas, et ta küll toodab aga võrk näitas sellegipoolest tarbimist. Alternatiiviks ei kõlba ju istuda ja tund aega oodata, et vesi 30 W võimsusega keema läheks või sai pruuniks tõmbaks..

Seega omatarbimise suurendamiseks on sul vaja akusüsteemi ja sealjuures veel võimast, sest peab tagama mitmekilovatise väljundvõimsuse... see tõstab aga kohe hinda.
Ja ikkagi pead hakkama kannu ja röstri lülitamisaegu omavahel blokeeerima... Ja ikka läheb suvine elekter kasutult kaduma, kui sul üldse võrguühendust ei ole.
Ja kui võrguühendus on olemas, siis oleme jälle alguses tagasi - odavam on ise öösel ööelektrit kasutada ja päevane võrku müüa.....

praegu..



PS
Aga kuna huvi näikse olevat, siis võiks just mikroinverteriga ja ühe või max kahe paneeliga proovida... saab pidevalt standby olevad vidinad ära toita - panel 160 €/tk , inverter 100-200 €.. polte-mutreid-kaablit kah juurde...

PS2
Veekeetmiseks ja ka toiduvalmistamiseks päikeseenergia abil on ka elektrita võimalusi - vana satitaldrik peegeldava pinnaga katta ja voilà !

Seda ma küsisingi, et milliseid algandmeid on vaja?
Okei, keskmine tunnitarbimine ei sobi. Arusaadav. Mis sobiks? Tunni peak tarbimise mõõtmine?
Keskmine korrutatuna tamboviga? Mis sel juhul tambov olla võiks?
Hetkel enamus elektrit kulub öösel, eelkõige auto laadimine. Päeval ei saa, siis pole autot kodus.
Küte kah nagu elektri peal (maasoojuspump) ja käib 24/7.

Külaline kirjutas: Aga kuna huvi näikse olevat, siis võiks just mikroinverteriga ja ühe või max kahe paneeliga proovida... saab pidevalt standby olevad vidinad ära toita - panel 160 €/tk , inverter 100-200 €.. polte-mutreid-kaablit kah juurde...

See on alustamiseks tegelikult päris hea combo, mulle tundub. Aga mis see on siis? 250W? Mis see efektiivsus oligi, et palju sealt aastas keskmiselt elektrit tuleb ka? 90%?

laurit kirjutas:Seda ma küsisingi, et milliseid algandmeid on vaja?
Okei, keskmine tunnitarbimine ei sobi. Arusaadav. Mis sobiks? Tunni peak tarbimise mõõtmine?
Keskmine korrutatuna tamboviga? Mis sel juhul tambov olla võiks?
Hetkel enamus elektrit kulub öösel, eelkõige auto laadimine. Päeval ei saa, siis pole autot kodus.
Küte kah nagu elektri peal (maasoojuspump) ja käib 24/7.

Mina foorumi kaudu aidata ei oska.
Praktika on selline, et sissejuhatav esmane vestlus kujuneb tavaliselt 1 - 1,5 TUNDI pikaks telefonikõneks. Iga vastus tekitab uusi küsimusi jne.
Ka eelnev haridus suurt ei muuda.
On ka seda olnud, et helistab haritud mees nädala pärast tagasi ja tunnistab: "Ma ei saanud aru. Kolm ööd mõtlesin, et kuidas see saab nii olla, ja siis hammustasin läbi. Ja nüüd saame edasi rääkida."
ping

anryo kirjutas:

Külaline kirjutas: Aga kuna huvi näikse olevat, siis võiks just mikroinverteriga ja ühe või max kahe paneeliga proovida... ...

See on alustamiseks tegelikult päris hea combo, mulle tundub. Aga mis see on siis? 250W? Mis see efektiivsus oligi, et palju sealt aastas keskmiselt elektrit tuleb ka? 90%?

Kui hästi läheb, siis lageda koha peal saad aastas 250 W paneeliga 250 kWh.
Aga see tuleb enamasti valel ajal- siis kui on valge (valgustada pole niikuinii vaja) ja enamasti siis kui on suht soe (kütta palju pole vaja). Kui suurendad paneelide arvu, siis saad kevadel/sügisel rohkem aga seda enam jääb keskpäeval ja suvel seda rohkem üle.... seega vaja:

1) salvestada - talveks ei saa, ööseks juba saaks aga seadmed seni veel kallid,
2) maha müüa... vaja võrguühendust...

No sooja vett ja põrandakütet kütta saab sellel ajal küll. Sooja vett ongi hea päeval kütta, kuna hommikune dušš on "paagid tühjaks teinud" ja siis on õhtuks jälle soe sees, kui koju tullakse. Seda on vaja siis nii suvel kui talvel.
Põrandaküttega sama asi, et kuna ta viide on mitu tundi, siis ongi ilusti õhtuks soe tuba ja siis hakkab jälle jahtuma peale päikeseloojangut ja on hommikuks taas jahedam. See on nüüd jälle vaid talvel, kuid kuna päike loojub varem, siis ongi öösel jahedam tuba.
Aga kui mitu % aastas meil seda päikest on üldse koguajast? Kindlasti on see number eespool kirjas, aga ma kiiruga ei leidnud.
Kui seda ka teaks, siis saaks arvestada tasuvust üks paneel vs. lihtsalt elektriga kütta.

Sooja vett ja kütet saab mitu korda odavamalt kui kasutada neid päikseküttega soojapaneele. Need on peaaegu isetasuvad, kui saad soodsalt või teed läbimõeldult.
Elektrit on kasulik ikka kasutada külmkappide, telekate jne. käitamiseks.

Kalvis kirjutas:Sooja vett ja kütet saab mitu korda odavamalt kui kasutada neid päikseküttega soojapaneele. Need on peaaegu isetasuvad, kui saad soodsalt või teed läbimõeldult.
Elektrit on kasulik ikka kasutada külmkappide, telekate jne. käitamiseks.

Ma nii huvi pärast küsiks.

Kas oled mõne objekti kohta teinud ka ise reaalsed arvutused (või oled kursis kellegi tehtud võrdlusarvutustega), arvestades objekti energiatarbe olemust? Soetusmaksumust ja jooksevkulusid?
Ja võrrelnud elektripaneelidega kui alginvesteering on sama (näiteks 10 000)?

Või tugineb see väide ajaleheartiklitel?
ping

Reaalsed arvutused on tehtud raamatus "Päikeseküte", Thomson. Nimetatud härra oli mu õpetaja ja kui loed saad ise ka aru.
Olen ise kah algelisi päikesekütte soojaveelahendusi teinud, kuid need olid pigem negatiivsed, kuigi ühtteist oli positiivset (positiivne oli - et sooja vett sai palju, polnud kuskil kasutada - negatiivne - ei olnud piisavalt kõrge temperatuuriga). Veel on kogemus ühelt endiselt tuttavalt, kes ehitas ja katsetas, ka tal on nii positiivset kui negatiivset (probleemid talvel, suvel aga pole sooja vett kuhugi panna).
Kuidas ma tasuvusarvutusi teen, kui mu seadmed on iseehitatud? Samas ma teen alati arvutused enne kui hakkan raha välja käima. Mitte raha väljakäidud projektide kohta võin alati öelda, et minu jaoks olid need tasuvad.

Siin foorumis samas teemas on üks suurkasutaja need teinud (tal on nii elektri kui soojapaneelid), sul oleks tema käest kõige mõtekam küsida.

Koogelmoogel ei tunne sellist raamatut : "Päikeseküte", Thomson.

Aga see: Sir William Thomson (Lord Kelvin) ei ütle kooliajast midagi?
Parimat ja toredat (energia)baasõpet JR

Oma õpetaja nime võiks ikka osata õieti kirjutada. Või on Thompsoni üledoos?

Old Thompson kirjutas:Oma õpetaja nime võiks ikka osata õieti kirjutada. Või on Thompsoni üledoos?

Õigesti, mitte õieti.

laurit kirjutas:Hetkel asi ideetasandil ja tekkisid mõned küsimused... ehk oskab keegi soovitada või midagi.
Kui palju (st millise võimsusega) PV paneele võiks installeerida oma maja katusele, et enamus toodetust ise ära tarbida? Mille järgi seda arvutada? Päeva keskmine tarbimine? Päevase aja tunni keskmine tarbimine?
Üks inverter vs mikroinverterid? 1 faas vs 3 faasi?
Energia salvestamine akudesse?

Tartumaal sai just toetusraha abil uuendatud 2 aastat
töötavat süsteemi mis kasutab inverterit-laadijat- PV kontrollerit ja UPS-i kõik ühes kastis. Seade ühendatakse otse PV paneelidega ja akude ning kas elektrivõrgu või generaatoriga ning tarbijatega. Sõltuvalt päikese valguse intensiivsusest, koormusest ja akude laetusest kasutab seade kas PV paneelide energiat, võrgu energiat või akude energiat. Seade töötab põhimõtteliselt ka ilma PV paneelideta salvestades näiteks ööelektrit akudesse ja võimaldab päevasel ajal salvestatud energiat kasutada. UPS-i funktsioon tagab katkematu elektritoite ka lühiajaliste elektrikatkestuste korral.

Viide seadmele -
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... a-ups.html
Kui on huvi antud teema vastu võiks suhelda - e-mail info@akromex.com

Kalvis kirjutas:Sooja vett ja kütet saab mitu korda odavamalt kui kasutada neid päikseküttega soojapaneele. Need on peaaegu isetasuvad, kui saad soodsalt või teed läbimõeldult.
Elektrit on kasulik ikka kasutada külmkappide, telekate jne. käitamiseks.

Kalvis kirjutas:Reaalsed arvutused on tehtud raamatus "Päikeseküte", Thomson. Nimetatud härra oli mu õpetaja ja kui loed saad ise ka aru.
Olen ise kah algelisi päikesekütte soojaveelahendusi teinud, kuid need olid pigem negatiivsed, kuigi ühtteist oli positiivset (positiivne oli - et sooja vett sai palju, polnud kuskil kasutada - negatiivne - ei olnud piisavalt kõrge temperatuuriga). Veel on kogemus ühelt endiselt tuttavalt, kes ehitas ja katsetas, ka tal on nii positiivset kui negatiivset (probleemid talvel, suvel aga pole sooja vett kuhugi panna).
Kuidas ma tasuvusarvutusi teen, kui mu seadmed on iseehitatud? Samas ma teen alati arvutused enne kui hakkan raha välja käima. Mitte raha väljakäidud projektide kohta võin alati öelda, et minu jaoks olid need tasuvad.

Siin foorumis samas teemas on üks suurkasutaja need teinud (tal on nii elektri kui soojapaneelid), sul oleks tema käest kõige mõtekam küsida.

Ahah, võrdlevaid tasuvusarvutusi pole teinud aga väidad, et veepaneelidest saab energiat soodsamalt?

Seoses uute hoonete energiatõhususe nõuetega on tehtud mitmeid objektipõhiseid (lasteasutused, koolid, spordirajatised) tasuvusarvutusi, et selgitada välja taastuvenergia lahenduste kasutusvõimalused arvestades objekti energiatarbe omapärasid.
Nendest nähtub, et samasuure alginvesteeringu juures, on elektripaneelidest saadav reaalselt kasutatav energiakogus pea poole suurem kui veepaneelidest.

Ma väidaks, et ühest vastust ei ole ja alati tuleb lähtuda antud objekti energiatarbe omapärast.
ping

Võta rahustuseks teadmiseks, et elektri omadel on kasutegur kuskil 15-30%, parema omad on ka 2 x kallimad.
Veepaneelil võib kindlalt väita, et on väga palju parem.

...kirjutatakse, et isegi 5-10 x?

Parimad standard PV paneelid on täna kasuteguriga 20%, v-olla isegi 21 %.
(30%.- sed on heal juhul vast kosmosetööstuses või katsetamisjärgus.)
See tähendab, et ruutmeetrilt saab aastas meil siin 200 kWh , kaugel lõunas ehk 400 kWh elektrit.
Miskid rootslased hõikasid oma páikesekollektori aastatoodanguks kuskil 800 kWh/ruutmeetri kohta aastas - et siis nagu 4-2 korda rohkem.

Samas avaldas miski päikesekollektorite gobaalne assotsiatsioon oma aastase statistika, ja selgus, et globaalne soojaveetoodang päikesepaneeli ruutmeetri kohta jääb PV omale alla, sest seda sooja vett , mida toodetakse, pole suvel kuhugi panna

suvel ületoodetavat kuuma vett polegi kuhugi panna. salvesti ehitamine läheb kümneid kordi kallimaks kui asi väärt. elektri jaoks leiad ikka kasutuse, müü või võrku kui ise tarbida ei oska.

Külaline kirjutas:suvel ületoodetavat kuuma vett polegi kuhugi panna. salvesti ehitamine läheb kümneid kordi kallimaks kui asi väärt. elektri jaoks leiad ikka kasutuse, müü või võrku kui ise tarbida ei oska.

Ilmselt see ongi põhipõhjus, miks "keskmine" kasutegur on elektri omadel suurem. Aga kui seda mitte vaadata ja võrrelda tarbmist mingil kindlal (suvisel?) ajahetkel, puhas füüsika juba ütleb et päike -> elekter -> soe vesi peab olema suuremate kadudega kui päike -> soe vesi. Aga samas, kuna vaid soojaveesüsteemi omahind on väiksem, siis saab teda samavõrra üle dimensioneerida ning ilmselt sellega ka periood ka pikeneb, mil teast rohkme kasu on. No suvel käid ju ise ka rohkem pesemas, eks?

Külaline kirjutas:...........
Kui Tesla hoovipeal ja sellise 20 000eur lillekese kõrvale paned võivad naabrid ikka kadestada küll.
Tavapaneele ei pane enam keegi tähele.
ping

Tõsine rikkur ei liputa oma rahaga kõrgel linna kohal.
Musk teab seda kah väga hästi ja sellise lillekese asemel on tal pakkuda kordi kallim Tesla Roof
https://www.bloomberg.com/news/articles ... oof-coming
Solarstone paneelid näitavad kohe kaugele, et oled vaene... kui aeda miskid harkjalad püsti paned, siis lausa metslane või slummielanik.

Külaline kirjutas:Parimad standard PV paneelid on täna kasuteguriga 20%, v-olla isegi 21 %.
(30%.- sed on heal juhul vast kosmosetööstuses või katsetamisjärgus.)
See tähendab, et ruutmeetrilt saab aastas meil siin 200 kWh , kaugel lõunas ehk 400 kWh elektrit.
Miskid rootslased hõikasid oma páikesekollektori aastatoodanguks kuskil 800 kWh/ruutmeetri kohta aastas - et siis nagu 4-2 korda rohkem.

Samas avaldas miski päikesekollektorite gobaalne assotsiatsioon oma aastase statistika, ja selgus, et globaalne soojaveetoodang päikesepaneeli ruutmeetri kohta jääb PV omale alla, sest seda sooja vett , mida toodetakse, pole suvel kuhugi panna

See kasuteguri number mis on saadud paneeli pindala järgi on küll huvitav number tehnikakaugele inimesele müügijutuks aga tegelikus elus sellega maja katusel midagi suurt teha pole.
(Paneelide kasutegurit arvutavad tootjad ka erinevalt. Osad arvestavad paneeli üldpindala. Osad tootjad aga ainult elementide aktiivset pindala. Valgust läbilaskvate paneelide üldpindala järgi arvestatud kasutegur on veel kuni poole madalam sest neil on elementide vahel läbipaistvad ribad aga kasutegur elementide pindala järgi on sama sest elemendid on samad.)

Paneeli pindala järgi kasuteguri arvutamine on mõttetu sellepärast, et 80m2 katusel on täitsa ükskõik kas tema peal on 7m2 või 70m2 päikseenergiat ümber töötlevaid kollektoreid.
Arvestatavat kasutegurit saab arvutada seadme soetus- ja ekspluatatsioonikulude ja reaalselt kasutuskõlbuliku saadava energiakoguse järgi.
Need numbrid on võimalik rahas väljendada ja saab ka konkreetse tulemuse.

Kui nüüd vaadata maksumuse järgi, siis paistavad samasuure aastase energiatootmisega nii veesoojendus- kui elektritootmise seadmed sama hinnaga olema. Omaette asi on, et kuidas selline kogus soojaenergiat suvepäeval ära tarbida.

Siin on näha 3500kWh aastatoodanguga veepaneeli tootlust ja hinda (ilma torude, kinnitusteta ja paigalduseta): viewtopic.php?f=9&t=53686&start=25
Sama palju energiat aastas annavad 13 PV paneeli + 1 faasiline inverter ja pole vaja muretseda keema minna võiva veesüsteemi pärast. Siin saab näiteks näha orienteeruvat PV süsteemi hinda: http://energogen.ee/
ping

Külaline kirjutas:suvel ületoodetavat kuuma vett polegi kuhugi panna. salvesti ehitamine läheb kümneid kordi kallimaks kui asi väärt. elektri jaoks leiad ikka kasutuse, müü või võrku kui ise tarbida ei oska.

Päikesekollektorite puhul on kasulik kui omad maakütet. Ülearuse ajad maa alla.... abiks seegi..

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:suvel ületoodetavat kuuma vett polegi kuhugi panna. salvesti ehitamine läheb kümneid kordi kallimaks kui asi väärt. elektri jaoks leiad ikka kasutuse, müü või võrku kui ise tarbida ei oska.

Päikesekollektorite puhul on kasulik kui omad maakütet. Ülearuse ajad maa alla.... abiks seegi..

Maaalla ajamine on suht mõttetu tegevus ja energia raiskamine.
Rootslaste testimise tulemusel säilib see "natuke kõrgem temperatuur" toru ümber kuni ööpäeva. Ehk pikemaks perioodiks seda sinna koguda ei saa.
Kui "maaalused-" ja päiksevedelikud on erinevad on nende vahele vaja ka soojusvahetit ja tsirk.pumpasid.
Tsirk.pumbad vajavad enda tööks elektrienergiat.
200w pump mis töötab 8 tundi päevas tarbib kuus 48kWh. Kui on soojusvaheti peab töötama 2 pumpa, kõige kallima elektrihinna ajal. Need erivedelike pumbad maksavad ka 300- 500eur tükk.
ping

....no tänapäevane, 200W tsirk. pump, võtab terve küla küttesüsteemi järele !