Parema ahju radadel...

[kaminahi]

Teadjaga võiks tegeleda veebimeister.

[Keskmine]

Tagasiside kliendilt V-koldest kummutab sinu väite *vana tehnoloogia iganemisest* ! Kasutusmugavus määrab. Peab ju siiski IGA 'meister' kliendiga suheldes selgusele,kokkuleppele jõudma,mida soovitakse ning millise raha eest. Kes soovib kardulaid,liha küpsetada-selge-kas umbkolle või jne.

[kaminahi]

Googel on V- koldeid täis ja vanust mõnel koldel Soomes kohe kindlasti üle sajandi. Ma kordan veelkord ja ei taha enam häirida pildiga, et tellistest ribilise kolde tööpõhimõte tuleb selgeks saada või sellest mitte seada valesi võrdluseid. Sama siis loomulikult ka umbkollete erinevuse kohta.
2.Klient ei tee ahju projekti. Olgugi, et mõned väga püüavad. Rahakott aga määrab nii mõndagi kuid ei määra füüsika- ja keemiaseaduste muutumist.

[Olenüüd]

Kas sa oskad öelda midagi tuhaosakeste keskmise läbimõõdu kohta olenevalt kolde tüübist ?
Olen uuriva iseloomuga ja ei leidnud midagi V kolde kohta puidukütte korral.

[Olenüüd]

Või oskad sa soovitada ,millist valemit kasutada atmosfäärirõhul töötavates kolletes helenduva leegiga põlemisel ?

[Olenüüd]

Äkki keegi oskab !

[kaminahi]

Äkki keegi oskab !

Mina oskan
Oleksid võinud tulle ka SRIK-i loengule kus sellest kõigest rääkis teadlane M.M.
Ma olen saanud temaga ja E. Teinemaaga kokkuleppele, et ta teeb sellise loengu pottseppadele veel veebruaris ja seal siis koos Unibuildi ahju osakeste uuringute tulemustega.
V-kolle ei ole mingi termin siin ilkuda. Mõtle midagi huvitavamat välja ja kui tahad näidata oma teadmisi, seleta, miks see ahjulaboris ehitatud Unibuildi ahju kolle on just selline, nagu meie ehitame. Pottseppade pidus oli see ka üheks soojaks teemaks ja järeldan meelisvaiksaare jutust, et saadi aru, mida seletasin.
Otsivat iseloomu saad rahuldada ka Nunnauuni Kuldse Tule kolde analüüsiga Saksamaa laborites.Sada korda olen sellest küll siin kirjutanud, soovitanud, juhatanud
V-kujuline koldepõhi nüüd ka Tulikivil

[Robi 1]

Ei saa aru...miks mõnedel pole muud teha kui lihtsalt naeruvääristada auväärt foorumit!! Sellist laga ei jaksa lugeda ja ehk oleks jälle targem kolida http://www.ehituspenskarid.com/foorum/viewforum.php?f=8 ? Nii jätkata pole mõtet.Rohkem arengut mõtlemisse http://www.youtube.com/watch?v=naR_uXWTISc

[fanatic]

Tänud kasutajale fanatic lingile viitamisest, kindlasti tutvun! Küsisid minu arvamust kolde ja tuharesti asukoha kohta. See ju rohkem tellija maitse asi. Minu arvamus selline, et tuhaluuki kui sellist pole tänapäeva ahjul vaja! Lisapõlemis õhku saab ju koldesse juhtida teiste võtetega. Tänapäevaste kollete
puhtaks põlemine toimub nii intensiivselt, et tuhka tekib ülivähe. Kõik oleneb muidugi ka küttest ja kui oskuslikult ja kuhu on paigutatud lisapõlemis õhu kanalid!

Palun viita, kus ma küsisin arvamust kolde ja tuharesti asukoha kohta?
Täpsustan küsimust. Mida arvad restkolde nii kõrgest kohast võistupõlemisel, ehk kõrgemast, kui tuhaluugita koldel?
Ole hea, võta aega ja tutvu rahulikult, mis seal toimus, mina ootan seni esireas

[kaminahi]

Kui sind isegi austerlaste pottahi ei meelitanud siis pakun tellisahjude uuringuid sulle hinnata.

http://www.heatkit.com/html/lopez.htm

Testide seeria

http://www.heatkit.com/research/2006/lopezm02.htm

Lisa siis omapoolsed teadmised ja kogemused.

Kui sa Are Teadja-Meerits aga tahad jälle tühja karata nagu oled juba aastaid siin eputanud, siis jõudu sulle. Jääd siia üksinda peeglisse vahtima. Ei midagi isiklikku. Ürita siis selgitada, miks sa iseenda ka maha salgad EDU

[kaminahi]

https://www.google.ee/search?sourceid=n ... rick%22%2C

Seletuskiri juba aasta tagant 2korda2 -lt kaasa

viewtopic.php?f=1&t=39556&p=223474#p223459

[kaminahi]

Ahi, tellisahi, mis ehitatud PTT tellisest väliskestaga ja SA-5 shamotist tellija soovil kuna nimetas, et on hinnatundlik klient. See ahi sai viimased detailid eile, üle poole aasta peale valmimist. Lihtsalt seetõttu eile, et need sobituksid valminud ruumi disainiga.

[Robi 1]

Veidike mõtisklen shamoti teemadel...ja pole vist ainuke kes lõpuni neid asju ei mõista. Ei saa tõesti mina ka aru, kuidas saab olla Saksa shamott korraga väga kerge ( õhuline) ja samas hea salvestaja, millest soovitatakse ehitada ka soemüüri seina? Kollete jaoks on ju parim materjal just pehme koldekivi( mille tihedus jääb 1850...1900 kg m3), sest ta annab enamuse soojusest edasi ja kannatab kiireid temp. kõikumisi. Samas lõõride vooderdamiseks oleks juba mõtet kasutada tihedamat shamotti, mis ka aitaks salvestada.
Vene shamotiga on ka küsimusi olnud aga tellides tehasest serk. on saanud siiski andmete põhjal selgeks, et nii SHA 5 kui ka SAK 5 kõlbavad mõlemad kolde ehituseks, mis on meil poodides enam levinud tähised Vene koldekividele. Kuigi SAK 5 on tiba kõvem( tihedam) ja ise veidike pelgan veel...

[Robi 1]

viewtopic.php?f=1&t=1725
Vaata Looder, mida kirjutad 19 november 16:05
Kas tõesti ahju kasutegur sõltub ainult massis ja ahi saab oma soojuse süside põlemata jäämise arvelt??

[raga]

eino igav siin igatahes ei hakka! Tegelt oleks elu üsna igav, kui inimesed poleks erinevad. Robi enne siin mõtiskles austerlase üle, sama tegin ka isa paar aastat tagasi Võru kodukoldes müügimehega vesteldes. Poorsem+parem salvestaja jäi kummitama....aa erikaal ka vist veel suurem. Egas siin muud ei saa olla, kui need osakesed, millest enamus kivi koosneb on tihedam, kui venkul, sest mille muu arvelt ta sellejuures ka veel poorsem saab olla. Venkude poorsus on muidugi erinev alustel, aga to tolleks. V koldest rääkides, siis endale sai ka ikka V ja ribid ja julgesin isegi kõrgema ukse teha ca 60 kõrgust. Enda harimise mõttes, sai tuhasahtist toodud lisaõhku juurde ka mõlmale kolde küljeseinale 2 punktist ca 40 ca kõrguselt 1,5 cm diam. Mis tõenäoliselt jäid väikseks, oleks võinud teha näiteks 2,5. Aga kolde tagaseinast tuleb ka 2 punktist sarnased kanalid=kuus kohta kolde seintele ära jaotatud. Mis tast täpselt sai, kes seda teab?! aga kütjana igatahes tubli. Tead polegi kaua lõõriseina vaadanud?! Kevade poole, kui korstent puhastan, eks siis ka targem. Uks on veel tegemisel, aga tollel tulevad ka avad nii üles kui alla. Timmimst on, aga võimalusi ka. Nii palju kui villaga olen saanud kütta, siis regulaarse kütmise puhul läheb ca 150-200 kraadi korstnajalast sisse, termoka panin silme kõrgusele korstnasse, eks näis, mis näo ekspert teeb! Ahju ja korstna vahele jääb ca 1,5 m looklev alla poole kitsenev leska...eheh, tegelt algab ahi samamoodi. Suht 100% soojenev, julgen öelda. Poe ümarnurki oleks pidanud tegelt veel rohkem maha raiuma! Kunagi äkki näeb pilte ka.

[Robi 1]

Oleks siis nii, et mingi koolitus annaks täie tõe, sest igaüks proovib tänapeval ikka enda oma kiita ja teisi maha teha. Tõde tuleb osata ikka ridade vahelt lugeda...nagu ka siin foorumis.
Ma olen näiteks kuulnud lugupeetud inimese ( kes ise teeb koolitusi) käest, et Eesti kivi on üldse nii kehva, et sellest ei tohiks midagi ahju juures ehitada. Peenike põhjendus oli ka, et kui valesti on korraldatud juba kivide põletamine tehases ja meie savi nagunii ei kõlba kivide tootmiseks ja liivasisaldus jne. Üldiselt lootusetud oleme
Ma siiski ei ole kindel, kas tahaksin sellist koolitust... aga kui oleks asjalik ja tegelikku elu pegeldavad faktid, mis elu turvalisemaks ja tegelikult tarkusele lähemale viib, siis kindlasti kahe käega, südamest nõus!!
Ja vaadates seda ka, milliseks koolitamine mõne mehe on muutnud siin...siis jah...kurvaks teeb, et inimene peab iga päev kandma oma rasket koormat. Ainult siiras kaastunne sellisele!!

[Robi 1]

Soomes ma avastasin ja kasutasin väga erinevaid shamotkive. Üks osa olid nii keged, justku korgist tehtud ja teised jälle väikeste aukudega ja tugevad nagu klaas...aga samas üllatavalt kaua koldes vastu pidanud ja isegi kriimu peal ei olnud.Omal on üks kolle tehtud ülikõvadest veskikividest ( tööstuslikud veskikivi plaadid), mis pärinevad Tuhatjatulise varudest.
Täna poes, shamotte peale laadides, tegin avastuse, et kaalu poolest on SHAK 5 ja SHA 8 üsna sarnased....kuigi SHA 8 on ju palju suurem kivi...aga järelikult SAK on nii palju tihedam.

[meelisvaiksaar]

Lugupeetavad.
Ükspuha mida keegi väidab...Enne pole mõtet kedagi halvustada,kui ei ole kellelgi mingeid käegakatsutavaid..loetavaid ja tõestatavaid numbreid anda.
Kuna tunnen jagelevaid osapooli isiklikult...Siis minu jaoks ei ole väide,et üks on mats ja teine osapool lihtsalt loll.
Head kolleegid....Mõõtmiste numbrid ja sellest tehtud järeldused on tõsiseltvõetavad asjad.
Kui kellelgi on isu tapelda taplemise pärast(Mõlemal osapoolel) Laske aga heamaitsta...
Kahjuks kellegi teise peedistamisest ise paremaks ei muutu.
Muuseas V kolle on Lugupeetava A Veske raamatus ka sees,nii,et selle ajalugu on tunduvalt kaugemal kui paarkümmend aastat...
Mis puutub erinevate ahjude häädusesse...Eks klient otsustab.Soovitab....Ja veelkorra soovitab. Kas sellep. tasub üksteisel pead katki lüüa...Minul kogemused Loodri ahjudega puuduvad..Ei oska ju sellep. teda ka arvustada.Ja jumal tänatud.
Mis puutub inimese väitesse,et ta juba aastakümmneid teeb nn. standardi koldeid..Siis..Khm.....nn.euromaterjalidest..Khm,khm...Sorry köha)))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))Soomes enamus inimesi kes tegelevad pottsepandusega pole sellest kuulnudki
Kusjuures ka Looder 54 st ei olnud foorumis käivad inimesed kuulnudki enne u. poolt aastat. Ja kui inimesel pole nime( See ju eluaegne) Siis võib ju rääkida..ja peedistada keda iganes...Pole ju reaalset meistrit....Võibolla polegi inimest on matrixi masin,mis teeb arvutipõhiselt järeldusi ja töötleb ja suhtleb))))
Kui meister ei esine oma nime all..Ja ei ole võimeline oma väiteid kaitsma (Ka. tehtud tööde piltidega)..vaid ajab üldist netist loetud teooriaid...Siis kahjuks ma ei saa Teda tõsiselt võtta...Isegi siis kui Tal võib mõnikord õigus olla mõnedes seisukohtades.
Kahju.
Meelis Vaiksaar

[Robi 1]

Tahaks ühest ühest väikesest ahjust rääkida...sest keegi võib sellest kasu saada.
Nimelt ...peale seda kui olin raudahjud läbi katsetanud, oli ikkagi ääretult selge, et toaahi peaks ikka kivist olema. Kuna ahi sai tulla pisut üle 60 cm lai, siis oli raske sinna midagi normaalset nuputada aga lahendasin asja nii, et eest, ukse pealt lõõr üles, järgmine laskuv lõõr koldeni ja tagumine laskuv kolde tagant korstnasse ja laskuvad lõõrid on alt ja pealt omavahel ühenduses ja siiber korstnas, lae all. Ahi toimis normaalselt 10 aastat aga kuna kasutasin kolde ja pealt katmiseks vene shamottplaate ja need ei kannatanud koormuse all mängimist välja, siis tekkisid praod ja tuli ahi lammutada. Nüüd on uus ahi valmis ja toimib jälle. Lõõrisüsteem on sama, ainult väljas on eraldi kest ( servi kivist), mis enne puudus.
Sellise ahju ehituseks pole tegelikult ühtegi plaati vaja, sest pealt saab kividega kokku viia. Väljast jäid mõõdus 2,5 X 4 kivi. Ahju saab ehitada nii, et lõõrstiku osas pole ühtegi kivi lõigata vaja( selleks tuleb lõõristik kuivalt enne maha lapata) ja erinevad lõõrid on omavahel ja välisseinaga eraldatud paisumisvuugi abil. Ise kasutasin ka kohati SHA 8 kive, mis sobisid paremini pikkuse poolest.

[Robi 1]

Hm!
Kas HR. Vaiksaar on see Saku Valla poolt ainus tunnustatud pottsepp?
Tubli ,et võtab sõna parema ahju radade otsingutel.
Hr. Robi aga eksib ,kui väidab ,et vene šamott koormuse all pragunes,ikka temperatuur oli kah vast mängus. Kümme aastat oli siis ahju eluiga?

............................
See on muidugi enesestmõistetav, et temperatuur mõjub ka plaadile( ahju puhul oleks ju imelik kui teda ainult külmalt kasutatakse) aga plaate ei tohi jäigalt kinnitada ja soojus peaks levima ühtlaselt plaadile. Aga üldiselt mulle küll tundub, et vene plaadiga tuleb olla väga ettevaatlik kasutamisel. Edaspidi julgeks vist kasutada ainult leivaahju põranda puhul...aga eks elu näitab, kas üldse isu tekib . Paremaid asju on ju saada.
Eks see ahi oleks kestnud veel...aga kuna plaadil olid praod sees, siis ei pidanud seda turvaliseks ja lammutamisel lagunes käte vahele. Pragusid märkasin paar kuud, peale ahju ehitamist juba. Viiest plaadist kolm olid puru. Kahte terveks jäänud plaati kasutasin ahju lae peal, teise kihina nüüd.

[rokikas]

Mina isiklikult olen igatahes loobunud võitlusest "rahaga" st. nendega kes arvavad et pottseppandus on vaid raha eest tegijatele.
Sitta teiega. Saan ka ilma teieta hakkama aga kuidas foorum hakkama saab .. juu siis saab.

[Robi 1]

Püsides pealkirjas....siis 10 aastat tagasi Koit kirjutas, et hea ahi on selline, kus servi tellis ja sees servi vooder savivuugiga, vardad nurkades ja traadid vahel. Pole tõesti paha...aga tänapäeval me teeme nii, et vardaid nurkades puuduvad ja seevastu on voodri ja kesta vahel kas õhuvahe või vill...see on areng. Kui, aga kasutada väljas servi tellist ( 6,5 cm lai sein siis), kas ei oleks sellesk mõtekas kasutada kvaliteetset ahjupotisegu... Ma igatahes tahan seda katsetada, sest see tundub normaalsem. Võibolla on see ka areng...

[kaminahi]

Püsides pealkirjas....siis 10 aastat tagasi Koit kirjutas, et hea ahi on selline, kus servi tellis ja sees servi vooder savivuugiga, vardad nurkades ja traadid vahel. Pole tõesti paha...aga tänapäeval me teeme nii, et vardaid nurkades puuduvad ja seevastu on voodri ja kesta vahel kas õhuvahe või vill...see on areng. Kui, aga kasutada väljas servi tellist ( 6,5 cm lai sein siis), kas ei oleks sellesk mõtekas kasutada kvaliteetset ahjupotisegu... Ma igatahes tahan seda katsetada, sest see tundub normaalsem. Võibolla on see ka areng...

Kasuta vaid voodri ladumiseks.

[Robi 1]

Seda üldjuhul muidugi...aga vahel tuleb ahi nii pisike, et pole valikuid. Ma tean, et 6,5 sein pole mingi asi...aga hea segu teeb imesid teinekord...nagu oleme juba näind.

[looder54]

Seda üldjuhul muidugi...aga vahel tuleb ahi nii pisike, et pole valikuid. Ma tean, et 6,5 sein pole mingi asi...aga hea segu teeb imesid teinekord...nagu oleme juba näind.

Robi, kui paks on pottahju välisseina paksus?... aga ikkagi neid ehitatakse ja tunduvalt rohkem, kui kiviahjusid.