Ehitusfoorum

Uuem suurem maja võib vabalt olla ka väiksema kuluga kui 10 000 kwh/aastas. Miks peaks omale valima kehva soojustusega maja siis tampida iga aasta korralik summa kütte alla, ma eelistaksin parema soojustusega ja väiksema energiakuluga maja. Ja kui maja selline ei ole, siis kindlasti annab soojuspumba-süsteemi raha eest e. 10 000-12 000 eur eest midagi olulist ära teha selles suunas.

Külaline kirjutas:Uuem suurem maja võib vabalt olla ka väiksema kuluga kui 10 000 kwh/aastas. Miks peaks omale valima kehva soojustusega maja siis tampida iga aasta korralik summa kütte alla, ma eelistaksin parema soojustusega ja väiksema energiakuluga maja. Ja kui maja selline ei ole, siis kindlasti annab soojuspumba-süsteemi raha eest e. 10 000-12 000 eur eest midagi olulist ära teha selles suunas.

jah kõike võib teha , tõde siis lihtsalt fakti , et need seadmed ei ole sinu vajaduste jaoks sobivad

Külaline kirjutas: jah kõike võib teha , tõde siis lihtsalt fakti , et need seadmed ei ole sinu vajaduste jaoks sobivad

Kuldsed sõnad, tahaks öelda. Kellele on vaja neid teoreetilisi postitusi ( a la teeks väikese maja, kütaks elektriga ja dušši all käiks harva - järelikult kõik toodetavad seadmed on mõttetud)? Vahel tundub, et mõni inimene elabki selleks, et kõiges kokku hoida ja nad ei kujuta ette, et mõned teised elavad selleks, et elada.

Midagi teemasse ka - Rootsis paigaldati Löfbergsi kontorihoonele Hewalexi poolt toodetud päikesekollektorid (õigem oleks vist öelda reaktorid) ja keskmine COP on nüüd 10,6. Süsteemi optimeerimisega tegeletakse edasi ja pole võimatu, et lähiajal saavutatakse jahutamisel COP 15 ja soojendamisel COP 45.

http://www.climatewell.com/news-updates

Läheb juba teemast välja, kuid kui vaatasin klassikalist soojuspumba asja Wikist siis teoreetiline maksimum oli COP 12 ja praegu miski uber-über katseseade oli peaaegu COP 10 välja pigistanud.
Need COP väärtused pole seotud enam soojuspumbaga.

Kalvis kirjutas:Läheb juba teemast välja, kuid kui vaatasin klassikalist soojuspumba asja Wikist siis teoreetiline maksimum oli COP 12 ja praegu miski uber-über katseseade oli peaaegu COP 10 välja pigistanud.
Need COP väärtused pole seotud enam soojuspumbaga.

Need COP-id polnud tõesti enam otseselt seotud soojuspumbaga, vaid kogu jahutus/kütteüsteemiga.

Unkas edastab väga õigeid mõtteid. Just maja kui tervik on oluline.
Olgu lisatud et soojuspumpa ei saa vaadelda eraldi küttesüsteemist.
( automaajuhtimise põhimõtete kohaselt on süsteemiks küttesüsteem (koos soojuspumbaga) ja sealhulgas süsteemi objektiks ehk tarbijaks maja)
Soojuspump võmaldab tõsta madalamal temperatuuril oleva energia kõrgemale temperatuurile.
Olgu küttevesi nt 35 C. Kui nüüd õues on 0 C siis on COP nt "x" kuid lisades süsteemi mingi täiendava nt päikesesoojuse viib soojuspump ka selle kõrgemale temperatuurile. Oletame et külmaaine on 10 C võrra soojem. Siis surub sama kompressor sama aja jooksul suurema koguse külmaainet kõrgemale temperatuurile. (vt kompressorite andmed- elekteritarve jääb praktiliselt samaks kuid toodetav energia suureneb kümneid protsente) ning COP on parem.
ÕV soojuspumba COP testitakse ernevatel välisõhu ja küttevee temperatuuridel kuid lisaks ka erinevatel kompressori pööretel.
On aktiivseid kasutajaid- kodus mõõdetud SCOP ehk aasta jooksul kasutaja poolt mõõdetud COP, see jääb 3 juurde.

Külaline kirjutas: jah kõike võib teha , tõde siis lihtsalt fakti , et need seadmed ei ole sinu vajaduste jaoks sobivad

Eks saamatutelt ja laiskadelt tulebki raha käest ära võtta kui ei viitsi ega oska maja soojapidavusega tegeleda.

Unkas kirjutas:

Kalvis kirjutas:Läheb juba teemast välja, kuid kui vaatasin klassikalist soojuspumba asja Wikist siis teoreetiline maksimum oli COP 12 ja praegu miski uber-über katseseade oli peaaegu COP 10 välja pigistanud.
Need COP väärtused pole seotud enam soojuspumbaga.

Need COP-id polnud tõesti enam otseselt seotud soojuspumbaga, vaid kogu jahutus/kütteüsteemiga.

Samal põhimõttel COPi arvutades on türgi tarbevee soojendajate COP lõpmatult suur.

Tere,
Kas eelistada Daikinit või Fujitsu pumpa ol ol tahkekütte süsteemile lisamiseks?
Eesmärk, et ei peaks pluss kraadidega katelt kütma.

Oled kindel, et on hea mõte sel eesmärgil selline suur summa välja käia, äkki hoopis elektriradikatega kütta kuna plusskraadidega pole ka kulu eriti suur. Sõltub su maja soojusvajadusest. Palju aastaga kütust on kulunud?

Mõnikord võib otseseks elektrikütteks vajalike amprite saamine olla kallim kui soojuspumba soetamine.

kiluwatt kirjutas:Mõnikord võib otseseks elektrikütteks vajalike amprite saamine olla kallim kui soojuspumba soetamine.

See on harvem juhus kui esmapilgul võiks arvata. Lihtsa elektrikütte puhul võib enamasti alati abi saada prioriteedireleest.

Igasuguseid asju "võib" olla, aga õige mees kalkuleerib kõik erinevad variandid täpselt välja, mitte ei hakka huupi mingeid imeseadmeid paigaldama, mida müüjad taevani kiidavad.

Kas kuskilt saab vaadata ka Eesti pakutavate õhk-vesisoojuspumpade võrdlust ( teste ).
Kõik pakkujad kiidavad enda oma nagu see ikka käib.

Hei,

Jagage kogemusi või arvamusi, et kumba seadmetest valiksite?
1. Panasonic KIT-WXC12F9E8
2. ALFEA EXCELLIA TRI 16
3. Bosch - soojuspumba komplekt 9kW (AW-9 välisosa/AWE 5-9 siseosa)

Hind nende vahel erineb ca. 300-400€.

Ette tänades,
Kylaline112

Kas keegi oskaks järgnevate pumpade kohta midagi lisaks kommenteerida? Toshiba neist kõige madalama hinnaga, Fujitsu ja Alpha-innoTec pea sama hinnaga. Lihtsamaid tehnilisi andmeid vaadates tunduvad kõik kolm üsna võrdväärsed, mida eelistada ?

1. Fujitsu HP WSYK160DC9/W0YK112ICT (http://www.abckliima.ee/kaubamargid/fuj ... udelid/869)
2. Alpha-innoTec Split L8 (http://ait-nord.ee/ohk-vesi-soojuspumbad/split-seeria/)
3. Toshiba HWS-1103XWHT9-E / HWS-1103H8-E (http://www.refteh.ee/wp-content/uploads ... smpump.pdf)

Köetavat pinda ca 140 ruutu, 50% põrandaküte, 50% radiaatorid.

Soojuspumpa valides kindlasti küsige müüjalt infot kasutegurite kohta erinevatel temperatuuridel. See dokument on igal müüjal olemas. Hiljuti sai võrreldud palju kiidetud Mitsu Electricu mudeli ühe odava otsa mudeliga. Mis te arvate kas oli vahe ?
Jah oli, odavama kasuks.

Tule taevas appi lihtsameelsust, odaval hiinakal võivad ükskõik millised numbrid sinna kirjutatud olla.

Külaline kirjutas:Tule taevas appi lihtsameelsust, odaval hiinakal võivad ükskõik millised numbrid sinna kirjutatud olla.

Sama on varsti juba 10 aastat väidetud. Kas saaks äkki mingi põhjendatud väite ka esitada.
(teste ei teosta tootja vaid sertifikaati omav labor)
Saab lähtuda ka kasutajate andmetest.
Miks kuskilt ei saa lugeda nt et mõne tuntud tootja telefon või arvuti on "hiinakas"?

Külaline kirjutas:Tule taevas appi lihtsameelsust, odaval hiinakal võivad ükskõik millised numbrid sinna kirjutatud olla.

Ja Mitsul ei ole ??
Mis sa arvad kus Mitsu komponente toodetakse ? Isegi su Iphone 6s on made in china
See on huvitav, et eestlaste jaoks on ainult üks ja õige soojuspump. Huvitav massipsühhoos, aga müts maha mitsu ees, reklaam töötab .

Olen soetamas ca 9kW õhk-vesi soojuspumpa. Kas keegi oskab viidata mõnele värskele sõltumatule võrdlustabelile, kus erinevate tootjate seadmed kõrvuti?

Tänud ette

Kas lisaks Jaapanlastele julgeb keegi Boschi, Viessmanni jms pumpasid samuti soovitada?

Parem kui kirjutad, milleks soojuspumpa vaja on:
- vanem maja , katel, küttesüsteemi uuendamine
- uus maja, küte ja soe vesi

-majas on radiaatorid
-majas on põrandaküte

-automaatika, mida vaja on st kas majas on juba mingi kütteautomaatika olemas?

Kui just Jaapanlast vaja on siis palun saa aru et tegemist on kogu maakera hõlmava turuga ning tuntud tootja toode ei ole alati valmistatud Jaapanis või Saksamaal. Seda saab ka tootele kinniliimitud kleepsult lugeda, millises riigis on seade valmistatud.

Ma ei saa nagu hästi aru sellest päritolumaa värgist. Sisuliselt ju ei ole vahet kus seade tehtud on. Loeb see palju te sellest seadmest kasu saate.

Pane milline pump tahad, reaalsuses eriti vahet ei ole, vahe on reklaamides.