Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Kui sa üldse millestki oleks aru saanud, siis oleksid pidanud aru saama, et soojuspumba tootja firmast sõltub sama palju kui sõltub külmkapi toimimine külmkapi tootja firmast või Kui tahad firma nime eest xx% rohkem maksta, siis õnneks sulle on see võimalus antud.

Kui nüüd külmkappidest rääkida siis seal on vahe küll.
Vanasti tehti kapi torud vasest ja kapid töötasid aastakümneid ja töötavad suvilates praegugi veel.
Praegu tehakse "odavate" kappide torustikud rauast. Torud roostetavad väljast poolt. Kui nüüd sellist kappi vanade meetoditega sulatada (soojenedes gaasi rõhk tõuseb) siis ei pruugi roostes torud gaasi survele vastu pidada ja hakkavad lekkima. Seade võib mõne aastaga ära lõppeda.
Sellised kapid pole ka remonditavad.
Tänapäeval on jahedasse ruumi sobivad külmikud (kondentsikindlad) haruldus.

Kaasaja turusituatsiooni tingimustes toodavad firmad kõik asjad püüdes saada madalamat omahinda. Nendest mõned toodavad ka paremat (kallimat, paremast materjalist) kaupa, eristada neid brändi järgi on suht võimatu, tuleb hinnata iga mudeli tehnoloogilisi lahendusi eraldi.
Aga tänapäeval jälgib ostja ainult brändi mitte tehnoloogilisi lahendusi.
ping

Soovin soetada oma korterisse (ca 60 m2) õhksoojuspumpa. Valik on äärmiselt keeruiline.

Olen jäänud kahe erineva soojuspumba valiku vahele:

1) http://www.kliimacentrum.ee/tooted/sooj ... -k3dna4fo/

2) http://www.ohk.ee/tooted/ohk-ohk-soojus ... n-ftxls-k/

Okab keegi selgitada, miks on ühe tootja pumba hind teisest pea 2/3 kallim?

Kumb soojuspump oleks õigem valik minu korterisse, kui hind välja jätta?

Võimsuse erinevus on kohe mis silma torkab. Üks on võimsam, mis seletab ka kallimat hinda.
Korteris tuleb jälgida väga müra (ega sa ikka mürases keskkonnas kaua olla ei taha - siit ka põhjus miks õhksoojuspumpi ei sallita)! Jällegi, ühel oluliselt paremad numbrid.
Teine on SCOP aga see peab olema ühe ja sama kliimapiirkonna järgi leitud. Siin tavaliselt kasutatakse mingi Itaalia lõunamapäikse maa reklaami müüginumbreid.

Kas mitsubishi ja Fujitsu pumpasi toodakse sisse otse jaapanist, voi toodetakse neid euroopas ka

Külaline kirjutas:
Okab keegi selgitada, miks on ühe tootja pumba hind teisest pea 2/3 kallim?

2/3 pole ju hinnavahe, sest ühel on vaid seadme hind ja teisel hinnapakkumine koos paigaldusega.
Hinnavahe ka sellest, et GREE on hiinlaste firma (seade toodetud PRC-s), aga Daikin on kliimaseadmete nö "mersugrupis" Jaapani firma (mudel toodetud Tšehhi Vabariigis).

dolbydigital kirjutas:Kas mitsubishi ja Fujitsu pumpasi toodakse sisse otse jaapanist, voi toodetakse neid euroopas ka

Mitsu seadmed toodetakse Taimaal ja meil müüdavad Fujitsud valmivad Hiinas.

Külaline kirjutas:Soovin soetada oma korterisse (ca 60 m2) õhksoojuspumpa. Valik on äärmiselt keeruiline.

Olen jäänud kahe erineva soojuspumba valiku vahele:

1) http://www.kliimacentrum.ee/tooted/sooj ... -k3dna4fo/

2) http://www.ohk.ee/tooted/ohk-ohk-soojus ... n-ftxls-k/

Okab keegi selgitada, miks on ühe tootja pumba hind teisest pea 2/3 kallim?

Kumb soojuspump oleks õigem valik minu korterisse, kui hind välja jätta?

Minul on olnud nüüd alates vara kevadest Daikin FTXLS25K kasutuses. Kütab ja jahutab u 70m2 korterit, mis on kehvasti soojustatud. Soetatud sai teine põhiliselt kevadel ja sügisel kütmiseks ning suvel jahutamiseks.
Esimese ventika kiiruse peale ei kuule antud seadet üldse. Tõesti on väga vaikne, samas ega soojus siis kaugele ei jõua. Kuid jahutuse puhul võib vabalt kasutada esimest kiirust, kuna jahedam õhk vajub alla ning levib paremini läbi ukse avade.
Teise venika kiiruse peal kuuleb hästi õrnalt teise ruumi seadet ning mind isiklikult see öösel ei häiri.
Kolmanda kiiruse astme peal on kuulda korraliku puhumist. Päeval see ei sega aga öösel võib juba häirida.
Neljas ja viies aste on lärmakad.

Kõraval olevates ruumides on sama soovitud temperatuur kui kasutada näiteks 23 kraadi ja teine kiirus või 22 kraadi kolmas kiirus. Ise olen jäänud pigem selle 23 kraadi ning teise kiiruse peale, siis püsib 21-22 kraadi kõrval olevates ruumides.

No väga "tore" siis ju kui 5-st kiiruse astmest saab kasutada kahte. Pole vist ka raske arvata, millisel kiirusel pump reklaamitud võimsust välja anda suudab, kas 2. või 5. kiirusega...

Täpsustan igaks juhuks.
Kolmas aste on täpselt nii lärmakas, et kui TV käib, siis ei pane seda enam tähele.
Lisaks on Daikin üks vaiksemaid hetkel müügis olevatest Õ-Õ pumpadest.

Hetke ilmade juures (+5...10kraadi) on 70m2 kütmiseks kulunud umbes 10-15€ kuus. Olen mõelnud küll, et peaks paneb huvi pärast elektrimõõtja vahele aga no ei ole viitsimist.

Hetke ilmadega mul pole vaja olnud üldse veel kütta.
Elektrikulu saaksid teada, aga saadavat soojust ikka ei saa mõõta.

Hea info vähemalt vahepeal tulnud.
Hea lugeda, mis pump, mida ja kui palju kütab ja reaalsest kulust ka. Muidu ainult nö ümar jutt asjadest. Et igaüks kiidab midagi, aga andmeid kiitmise kohta ei lisa. Mõni täpne info ja võrdlus jne lipsab ka siin teemas sisse. Aga noh, parem nii kui üldse mitte mingit infot ei ole.
Mõtlen veel Daikin 35 varianti. Võimalik, et uuel nädalal tuleb väljaminek ära teha. Hea, kui pumba online moodul ise mingeid andmeid edastaks.
Kui teeb ostu, siis panen ka info üles, mis reaalselt on(st tore lugeda, et ostke pump, odavam reaalne kulu kui elektriga maja küttes aga nö reaalseid numbreid ei leia ehk mida millega võrreldi - pmst puudub exceli stiilis ülevaade). EE neti graafiku pealt on ilusti siis ka näha, kuna tarbimine taga ja palju suureneb - ehk tekib ka statistika. Jah, eelmiste aastatega pole mõtet võrrelda, sest kes see enam mäletab palju külma oli. Sellisel võrdlusel oleks kindlasti vaja ka jälgida nö välistemperatuuri.

...mingi variant küttele kuluva elektri hulga kohta on mõnest külmema talvekuu kulust lahuta soojema suvekuu elektrikulu.

Kui pumpa kasutatakse ka suvel jahtuseks, siis ei saa.

anduke88 kirjutas:....,.................ehk tekib ka statistika. Jah, eelmiste aastatega pole mõtet võrrelda, sest kes see enam mäletab palju külma oli. Sellisel võrdlusel oleks kindlasti vaja ka jälgida nö välistemperatuuri.

Eks statistika tekib siis kui näite üles märgid. Elektrilevi lehelt saad küll laadida viimase aasta tunnitarbimise. Kuskilt ilmajaama lehelt peaks saama temperatuurode ajaloo.

Ise pean mitmeid aastaid juba arvet . Mul kaks õhk-õhk pumpa ja neil arvestid ees. Kahekordne kuubikujuline suht avatud planeeringuga maja. Fail on teises arvutis aga mäletamist mööda võttis esimese korruse pump 3500 ja teise korruse oma 2500 kWh aastas. 3000 kWh läheb aastas ka boileriga sooja vee tegemiseks, see toimub öösel kell 3 - odavaimal tunnil.

On saadaval lihtsad ühe mooduli laiused DIN latile pandavad arvestid juhul kui pump ise tarbimist ei näita.

Välistemperatuuride ajalooga midagi erilist ei tee. Väga palju loevad ka tuul ja päike. +6 tuulevaikse ilmaga on sama mis -1 keskmiselt tugeva tuulega. Ja kui on küll külm, kuid päike paistab ja kütab välisseinud ja akende kaudu tubasid, on ka väga oluline mõju. Põhimõtteliselt ilma saadud soojust arvestamata mingi statistika tegemine on aja raiskamine.

Külaline kirjutas:Välistemperatuuride ajalooga midagi erilist ei tee. Väga palju loevad ka tuul ja päike. +6 tuulevaikse ilmaga on sama mis -1 keskmiselt tugeva tuulega. Ja kui on küll külm, kuid päike paistab ja kütab välisseinud ja akende kaudu tubasid, on ka väga oluline mõju. Põhimõtteliselt ilma saadud soojust arvestamata mingi statistika tegemine on aja raiskamine.

no kui aega on siis võib seda pisut ka raisata tuul (niiskus) mingil temperatuuril mõjutab küll inimese taju temperatuurist, sellest ka mõiste tajutav temperatuur. ÕSP metallijurakas "tunneb" temperatuuri sellisena nagu ta on. soetasin mõni nädal tagasi ÕSP Ei mõista veel režiime õigesti (optimaalselt) kasutada. Vaja nädala programm paika saada, et konkreetselt kodus olles (koju saabudes) piisavalt mõnusalt soe oleks ja magamise ajaks mõned kraadid alla võtta. Vaja katsetada ja õppida. Panin ka toitele koormuslugeja vahele, praeguste ilmadega ca 10kWh ööpäev. Ligikaudset "kasulikkust" annab kindlasti kevadel uurida kui võrrelda eelmiste aastate kuulõikes el. tarbimist tänavusega, miinus küttepuude kulu, miinus mugavus (seni töölt tulles tuba jahe või lausa külm, magamaminnes tuba liig soe)

Lasin samuti õsp paigaldada, Fujitsu 12 seeria kõige kallima mudeli. Pinda majal alla 100 m2, ca 70 sellest loodan õsp abil suurema osa ajast ära kütta. Kuigi lühikest aega alles ja õiget külma pole veel saanud, olen juba rahul. Praeguste +3 kraadidega peaaegu hääletu ja ruumid soojad. +24 saabub väga lihtsalt ikka. Võrreldes ahju või radiaatoriga on soojuse jaotumine ja temperatuuri stabiilsus lausa suurepärased. Ahju lisaks kütmine on külmaga plaanis, kuid suurest ahju orjamisest loodan pääseda

Mõeldud ei olnudki tuule, niiskuse ja päikese mõju soojuspumbale, vaid hoonele. Hoone jaoks on ikka vahe küll, kas näiteks on 0 C ja tuulevaikne või on tugev tuul. Tubadesse paistev päike samuti mõjutab.

Tere

Keegi oskab soovitada kuskohast saab tellida, või kes võiks ehitada õhksoojuspumba välisosale puidust katusega katte? Välisosa mõõdud (l x s x k) 1200 x 580 x 1680 mm
On sellel kattel ka mingeid erinõudeid? Mis nurga all ribid, kaugel seadmest peaks olema vms?

copraonu kirjutas:Tere

Keegi oskab soovitada kuskohast saab tellida, või kes võiks ehitada õhksoojuspumba välisosale puidust katusega katte? Välisosa mõõdud (l x s x k) 1200 x 580 x 1680 mm
On sellel kattel ka mingeid erinõudeid? Mis nurga all ribid, kaugel seadmest peaks olema vms?

Ideede leidmiseks pane google pildiotsingusse "ilmalämpöpumppu kotelo"

Tere. Üks lihtne küsimus. Kui võimas peaks olema 85m2 korteri kütmiseks õhksoojus pump, kui paigaldada se korteri keskel asuvasse koridori mille ümber ülejäänud toad?

rst kirjutas: Minul on olnud nüüd alates vara kevadest Daikin FTXLS25K kasutuses. Kütab ja jahutab u 70m2 korterit, mis on kehvasti soojustatud. Soetatud sai teine põhiliselt kevadel ja sügisel kütmiseks ning suvel jahutamiseks.

palju varakevadel külma oli ja kas s25m on siis piisav või millise asjaolu tõttu peaks juba s35m valima? või see siis selguks talvel alles?

Külaline kirjutas:Tere. Üks lihtne küsimus. Kui võimas peaks olema 85m2 korteri kütmiseks õhksoojus pump, kui paigaldada se korteri keskel asuvasse koridori mille ümber ülejäänud toad?

Ei tea, keegi ei tea seda selle info põhjal öelda.

hambakari kirjutas:

rst kirjutas: Minul on olnud nüüd alates vara kevadest Daikin FTXLS25K kasutuses. Kütab ja jahutab u 70m2 korterit, mis on kehvasti soojustatud. Soetatud sai teine põhiliselt kevadel ja sügisel kütmiseks ning suvel jahutamiseks.

palju varakevadel külma oli ja kas s25m on siis piisav või millise asjaolu tõttu peaks juba s35m valima? või see siis selguks talvel alles?

Hetkel külmemat ilma kui -5 kraadi ei ole näinud antud seadmega, siis küttis antud seada ilusti ära veel.
Minul on õhksoojuspump soetatud lihtsalt elu mugavamaks tegemiseks. Kui temperatuur alla -5 läheb, siis tuleb halupuu katlasse tuli teha. Hetkel on õhksoojuspump laias laastus 4 kuud minu kütteperioodi lühendanud (kevadel 2 kuud ja sügisel 2 kuud).
Lisaks on minu arust positiivne see, et kui ma nädalaks kodus ära lähen, siis ei ole koju tulles talvel toas 10 kraadi või vähem. Naabrimees oli mingi hetk 2 nädalat kodus ära süda talvel ning koju tagasi tulles oli toas +4 kraadi. Pärast kulus 2 ööpäeva, et kivimaja seinad jälle üles saaks köetud.

Külaline kirjutas:

copraonu kirjutas:Tere

Keegi oskab soovitada kuskohast saab tellida, või kes võiks ehitada õhksoojuspumba välisosale puidust katusega katte? Välisosa mõõdud (l x s x k) 1200 x 580 x 1680 mm
On sellel kattel ka mingeid erinõudeid? Mis nurga all ribid, kaugel seadmest peaks olema vms?

Ideede leidmiseks pane google pildiotsingusse "ilmalämpöpumppu kotelo"

Just eile nägin mingit välisosa, mis maja küljes, peal valge ümara perforeeringuga võrk lehtmetall mis painutatud ümber pumba välisosa. Kügedelt ja eest oli ühtlaselt umbes 5 cm (või ka gramm rohkem) vahe. Päris ilus nägi välja, kuna sobitus maja fassaadiga hästi. Kaugelt vaadates ei saanud arugi, et mingi välisosa seina küljes ripub.

Omal pumba paigaldus tulemas, vaatame, mis siis uuel nädalal saama hakkab. Kuidas mürad reaalselt, kuidas kütab jne. Omal tulemas online juhtimisega ehk saan iga kell kontrollida.