Ehitusfoorum

Hiid kirjutas: 28 Apr 2025, 07:34 Miks need samad söed kribenad siis umbkoldega ahjus vingu ei erita? Seal piisab vahest järgmisel õhtul söed laiali tõmmata, puud peale laotada ja tikke pole vajagi

@Hiid, Kui ülejäänud tingimused identsed, siis saab olla põhjuseks vaid restkoldel puuduv võimalus uksi-luuke tihedalt sulgeda. Umbkoldel, kui on sirged ja puhtad kontaktpinnad, siis uks sulgub praktiliselt hermeetiliselt, tõmmatakse ühest punktist keskelt, see välistab ka hingede lõtkude mängu tuleku. Teoorias võiks peale ukse sulgemist ka siibri sulgeda, kuna ahjus tekib pigem alarõhk CO2’ks põlenud O2 osa arvelt. Ise olen siiski umbkoldel siibrit nii pool tundi veel 1…1,5 cm avatuna hoidnud.
Kas praegune CO andurite nõue võibki olla seotud restkoldega ahjude laialdasema levikuga?

RaJy kirjutas: 25 Apr 2025, 12:41 Siiamaani lihtsalt jälgisin teemat kuna omal sama olukord - enne oli umbkolle ja sai ahi ja siiber kinni kui söed veel hõõgusid. Restkoldega enam nii ei saanud - ving toas. Põhimõtteliselt teen nii nagu Madis - selle vahega, et süütan puud pealt, Kui järel vaid söed siis sulgen õhu pealemineku ja siibri peaaegu kinni, umbes tunni pärast kui sõed kustunud sulgen siibri lõpuni.

@RaJy, kuidas üldiselt hindad, kas restkolde plussid kaaluvad miinused üles ja soovitaksid?

A23 kirjutas: 29 Apr 2025, 08:48

RaJy kirjutas: 25 Apr 2025, 12:41 Siiamaani lihtsalt jälgisin teemat kuna omal sama olukord - enne oli umbkolle ja sai ahi ja siiber kinni kui söed veel hõõgusid. Restkoldega enam nii ei saanud - ving toas. Põhimõtteliselt teen nii nagu Madis - selle vahega, et süütan puud pealt, Kui järel vaid söed siis sulgen õhu pealemineku ja siibri peaaegu kinni, umbes tunni pärast kui sõed kustunud sulgen siibri lõpuni.

@RaJy, kuidas üldiselt hindad, kas restkolde plussid kaaluvad miinused üles ja soovitaksid?

Sõltub asjaoludest - kui ahju varem ei olnud ja planeerid uue ehitust siis jah. Kui umbkoldega toimiv ahi olemas siis ei. Minul oli vahepealne olukord - umbkoldega olemasolev ahi oli liiga väike ja lootusetult amortiseerunud ja seetõttu ka uus ahi ehitatud sai. Ega ta olemuselt halb ei ole - lihtsalt sooja tootmiseks on ka lihtsamaid meetodeid. Mis CO andurisse puutub siis see on mul olemas juba 15+ aastat ja tööle olen ta ühel korral saanud ja seda pliidiga mitte ahjuga.

Tavalugeja kirjutas: 29 Apr 2025, 06:11

pikk88 kirjutas: 28 Apr 2025, 12:03

Tavalugeja kirjutas: 27 Apr 2025, 18:07 Sellise teguviisi peale annab ikka tulla. Mis sind aitas?

Nüüd sai vist ennast pisut segaselt väljendatud, sest ega ma hõõguvat sütt välja ei võta vaid see kukub aegamisi alla tuharuumi ning hõõgub/põleb seal võiduka lõpuni.

Sa kirjutad, et puhastad resti hõõguvatest sütest, jne.
Lase need söed seal restil lõpuni põleda, saad sooja toa. Minu kolle on loodud selliseks, et igasugune segamine on tarbetu sorkimine. Ja kogu kütus põleb restil soojuseks. Ei ole vaja seda tuharuumi sorkida. Seal käib tuhk, mitte süsi. Ja kui söed restil segamata põlevad, ei kuku sealt tuharuumi muud kui tuhk.

1-3 korda ikka tuleb põleva materjali asukohta kohendada ning mingid pudinad selle käigus paratamatult tuharuumi kukuvad. Kuivõrd kaldpinnad on koldest puudus siis peale puude süttimist kohendan nende asukohta esimest korda, et kõik pinnad süttiksid ja põleksid võimalikult ühtlaselt. Järgmisel korral kohendan jääke. Siis on tavaliselt ikka mõni halg lõpuni põlemata või on põlenud poolikult, sest tagumine ots ei asu restil. Kui kõik on süteks lagunenud siis olen koondanud kogu komplekti restile ja jäänud ootama kuni kõik on kustunud. Viimast korda tsükli jooksul olen kohendanud sütt kui tundub, et kõik on tuhaga kattunud ja see on ehk see mille saaks tegemata jätta. Järgmisel korral proovin ära. Eile mängisin siibritega ning kui tundus, et kõik on kustunud siis sulgesin mõlemad siibrid umbes 2/3 ulatuses ja panin lõplikult kinni rohkem kui pool tundi peale süte kustumist. Ennem avasin siibrid hetkeks veel täies mahus, et lõõre läbi tuulutada. Hetk kestis ehk 10+ sekundit, sest mõttes oli slepesse kogunenud gaaside korstnasse laskmine. Selleks ajaks avasin ka tuharuumi resti ukse. Sellegipoolest oli tulemuseks vinguhais toas. See kadus küll praktiliselt hetkega, kui aknad avasin ja juurde seda ei tekkinud. Järelikult olid lõõrid ikkagi puhtad ja vingu immitses tuppa varem. Ise kahtlustan jätkuvalt tagatoas asuvat tahmatopsi mille kaudu peaks olema võimalik siibrit ja slepet hooldada. Eks peab veel mõned nädalad ära "kannatama" ja kui kütteperiood lõppenud on siis tuleb omanikule pinda käia. Oletan hetkel, et temaga saab kaubale ja ta puhastab vähemasti ahju ning slepe ise ära. Omaalgatuslikult võõrast vara näppima ei taha minna.

kunn24 kirjutas: 29 Apr 2025, 08:21

 juhis korrektseks kütteseadme töö seiskamiseks talitlushäire või ülekütmise korral;

Et siis kuidas? Kas vesi ahju, siiber kinni või mõlemat?

Tootja peabki juhendisse kirjutama, et kui näiteks elektrikatkestuse puhul tsirk pumbad seiskuvad, et kuidas siis ohutult seisata tahkekütuse keskkütte katel.
See on väga vajalik teadmine ja loodetavasti Viadruse omanikud teavad, et kuidas elektrikatkestuse puhul tuleb käituda.
(Olen omanud Viadrust ja mina tean.)

Targutamise asemel oleks abiks tegutsemisjuhis. Kui näiteks peaksin ise põleva ahju leegi "maha tapma" siibrite sulgemisega, oleks tuba vingu täis. Kui sulgeksin vaid pealetuleva õhu, võib ahju koguneda paukgaas ja ahi laiali lennata.

Kui nii nõrgad teadmised siis ilmselt on kõige targem helistada 112.

Juba teisele pean ütlema, et valgustage siis oma kõvasid teadmisi.

Paukgaasi keemilist valemit ikka tead?

kunn24 kirjutas: 29 Apr 2025, 20:40 ... Kui näiteks peaksin ise põleva ahju leegi "maha tapma" ...

Millise ahju?

Fikseerin olukorra, et enda arust targad ei oska küsimustele vastata.

Paukgaas ehk puhas vesinik oli üks väheseid praktilisi katseid minu põhikoolis käimise ajal Saadi seda siis toona soolhappe ja tsingi ühendamisel tsink reageeris happega ja eraldus puhas vesinik, ehk paukgaas. Ahju kütmisega ei olnud midagi ühist -Nimi räägib enda eest - päris korralik litakas käib kui selle reaktsiooni käigus tuld näidata

Puidu põlemisel hapnikuvaeguses tekkib "pauku tegev gaas" ja seda gaasi kasutasid näiteks puugaasiautod paukude tegemiseks mootoris.
Soodsatel tingimustel saab "pauku tegev gaas" tekkida ja pauk tekkida ka koldes.

Täpsustus - paukgaas on vesinik ja puugaas CO. Puu põlemisel tekivad mõlemad

ping kirjutas: 30 Apr 2025, 07:26 Puidu põlemisel hapnikuvaeguses tekkib "pauku tegev gaas" ja seda gaasi kasutasid näiteks puugaasiautod paukude tegemiseks mootoris.
Soodsatel tingimustel saab "pauku tegev gaas" tekkida ja pauk tekkida ka koldes.

Kas tead ka mõnda reaalset juhtumit, et "pauku tegev gaas" koldes oleks plahvatanud? Teor võib-olla võimalik (CO ja metaan). Lisaks kunagistele puugaasimootoritele on puugaas ka praegu täiesti "kasutusel" puugaasikateldes.

Mul lendas Tulikivi ahjul ülemine plaat minema.
Siin on mees olukorra kuidagi suutnud videosse manada (litakas on küll väga tagasihoidlik): https://www.facebook.com/watch/?v=262169284665311
Video juures on kommentaar:

700 kraadi juures tekib puidu kuumutamisel puugaas, mis leegiga kokkupuutel plahvatab. Mida rohkem gaasi seda kõvem pauk.

Jutt on küll "pealtpanemise" kontekstis, kuid see sidumine on meelevaldne. Paugutav gaas tekib ikka siis, kui puugaasi eraldumiseks on tingimused täidetud, tema põlemine häiritud ja gaas on ahjus sees. Sisuliselt võib puuküttel ahju määratleda ka gaasiseadmeks.

Nii, et läheme algse küsimuse juurde uuesti:
Kuidas ohutult kustutada küdevas ahjus tuld, kui selline loll mõte (ja seda juttu ajas veel veel Päästeametnik!) peaks üldse tekkima?

Puugaasigeneraatori WIKI artiklis (p4) ka mööndud, et seda "on raske peatada".
https://et.wikipedia.org/wiki/Puugaasigeneraator

Teise lolli jutu leidsin PA materjalist veel:

juhis korstna tahmapõlengu korral tegutsemiseks

Tavainimene ei adu tavaliselt üldse, et midagi sellist on juhtunud, veel vähem suudaks mingeid juhiseid täita. Ainuke temale toimiv juhis on helista 112, võta oma väärtuslikumad asja ja jookse. Kuid see võiks antud materjalis olla keerutamata välja öeldud.

kunn24 kirjutas: 30 Apr 2025, 08:39 Mul lendas Tulikivi ahjul ülemine plaat minema.
Siin on mees olukorra kuidagi suutnud videosse manada (litakas on küll väga tagasihoidlik): https://www.facebook.com/watch/?v=262169284665311
Video juures on kommentaar:

700 kraadi juures tekib puidu kuumutamisel puugaas, mis leegiga kokkupuutel plahvatab. Mida rohkem gaasi seda kõvem pauk.

Jutt on küll "pealtpanemise" kontekstis, kuid see sidumine on meelevaldne. Paugutav gaas tekib ikka siis, kui puugaasi eraldumiseks on tingimused täidetud, tema põlemine häiritud ja gaas on ahjus sees. Sisuliselt võib puuküttel ahju määratleda ka gaasiseadmeks.

Nii, et läheme algse küsimuse juurde uuesti:
Kuidas ohutult kustutada küdevas ahjus tuld, kui selline loll mõte (ja seda juttu ajas veel veel Päästeametnik!) peaks üldse tekkima?

Teise lolli jutu leidsin PA materjalist veel:

juhis korstna tahmapõlengu korral tegutsemiseks

Tavainimene ei adu tavaliselt üldse, et midagi sellist on juhtunud, veel vähem suudaks mingeid juhiseid täita. Ainuke temale toimiv juhis on helista 112, võta oma väärtuslikumad asja ja jookse. Kuid see võiks antud materjalis olla keerutamata välja öeldud.

Omal on korra tulnud saunaahju "kustutada". Oli kommunikatsioonihäire, ahju vee soojusvaheti torud olid lahti ühendatud. Ilma "juhiseta" ei tekkinud kohe targemat mõtet, kui ämber veega ukse ette, tangidega põlevad halud välja, vette, algul üks ots, siis teine, suitsu ja auru mõnevõrra tuli, aga kustusid üpris hästi. Pärast suuremad söed ka ämbrisse vette. Soojusvaheti sai päästetud, aga saunakord lükkus edasi.

Kütuse eemaldamist võikski lugeda ainukeseks võimaluseks, kuid kas selle eemaldamine ise on ohutu?
Kas see variant sobiks "nisanäpule"?
Kas keegi on kunagi näinud sellist ahju kasutusjuhendit?

A23 kirjutas: 30 Apr 2025, 08:29

ping kirjutas: 30 Apr 2025, 07:26 Puidu põlemisel hapnikuvaeguses tekkib "pauku tegev gaas" ja seda gaasi kasutasid näiteks puugaasiautod paukude tegemiseks mootoris.
Soodsatel tingimustel saab "pauku tegev gaas" tekkida ja pauk tekkida ka koldes.

Kas tead ka mõnda reaalset juhtumit, et "pauku tegev gaas" koldes oleks plahvatanud? Teor võib-olla võimalik (CO ja metaan). Lisaks kunagistele puugaasimootoritele on puugaas ka praegu täiesti "kasutusel" puugaasikateldes.

Kollet küll ei olnud, aga pauku küll, seekord siis metaaniga.
https://pohjarannik.postimees.ee/731790 ... -ei-saanud

Kalvis kirjutas: 30 Apr 2025, 08:11 Täpsustus - paukgaas on vesinik ja puugaas CO. Puu põlemisel tekivad mõlemad

Ehk tutvustad valemit, kuidas puu põlemisel vesinik tekib?

A23 kirjutas: 29 Apr 2025, 08:44

Hiid kirjutas: 28 Apr 2025, 07:34 Miks need samad söed kribenad siis umbkoldega ahjus vingu ei erita? Seal piisab vahest järgmisel õhtul söed laiali tõmmata, puud peale laotada ja tikke pole vajagi

@Hiid, Kui ülejäänud tingimused identsed, siis saab olla põhjuseks vaid restkoldel puuduv võimalus uksi-luuke tihedalt sulgeda. Umbkoldel, kui on sirged ja puhtad kontaktpinnad, siis uks sulgub praktiliselt hermeetiliselt, tõmmatakse ühest punktist keskelt, see välistab ka hingede lõtkude mängu tuleku. Teoorias võiks peale ukse sulgemist ka siibri sulgeda, kuna ahjus tekib pigem alarõhk CO2’ks põlenud O2 osa arvelt. Ise olen siiski umbkoldel siibrit nii pool tundi veel 1…1,5 cm avatuna hoidnud.
Kas praegune CO andurite nõue võibki olla seotud restkoldega ahjude laialdasema levikuga?

Ma võin sulgeda oma umbkolde siibri nii, et ahi on punaseid süsi täis ja tuppa mimgit vingu ei aja, sest kõik põlev on lõpetanud põlemise. Samal ajal ust ei sulge üldse. See kui tihe on uks, ei mängi mingit rolli.

Hiid kirjutas: 30 Apr 2025, 12:36

A23 kirjutas: 29 Apr 2025, 08:44

Hiid kirjutas: 28 Apr 2025, 07:34 Miks need samad söed kribenad siis umbkoldega ahjus vingu ei erita? Seal piisab vahest järgmisel õhtul söed laiali tõmmata, puud peale laotada ja tikke pole vajagi

@Hiid, Kui ülejäänud tingimused identsed, siis saab olla põhjuseks vaid restkoldel puuduv võimalus uksi-luuke tihedalt sulgeda. Umbkoldel, kui on sirged ja puhtad kontaktpinnad, siis uks sulgub praktiliselt hermeetiliselt, tõmmatakse ühest punktist keskelt, see välistab ka hingede lõtkude mängu tuleku. Teoorias võiks peale ukse sulgemist ka siibri sulgeda, kuna ahjus tekib pigem alarõhk CO2’ks põlenud O2 osa arvelt. Ise olen siiski umbkoldel siibrit nii pool tundi veel 1…1,5 cm avatuna hoidnud.
Kas praegune CO andurite nõue võibki olla seotud restkoldega ahjude laialdasema levikuga?

Ma võin sulgeda oma umbkolde siibri nii, et ahi on punaseid süsi täis ja tuppa mimgit vingu ei aja, sest kõik põlev on lõpetanud põlemise. Samal ajal ust ei sulge üldse. See kui tihe on uks, ei mängi mingit rolli.

Et siiber kinni ja ahjuuks lahti?
Kui söed on punased, siis toimub põlemine siiski edasi, muud moodi pole võimalik! Puudest ei eraldu enam gaase, aga söe pinnal toimub nn pinnalpõlemine, tulemus enamasti CO2, aga ka CO, mis siis tuppa tuleb, aga ei erita lõhna.

Hiid kirjutas: 30 Apr 2025, 12:36 ... See kui tihe on uks, ei mängi mingit rolli.

Jah, rolli mängib see, kui tihe on siiber.
Tegelikult ei saa ükski uks olla ees hermeetiliselt. Selleks, et uks ei lükkaks paisudes ahju sisse pragu, peab ta veidi "loksuma". Ukse ja ahju vahel on mingi tulekindel vill, mis ei ole hermeetiline.

Hiid kirjutas: 30 Apr 2025, 12:36Ma võin sulgeda oma umbkolde siibri nii, et ahi on punaseid süsi täis ja tuppa mimgit vingu ei aja

Siis võiks ehk proovida juba põlemise algfaasis siibri sulgemist?

Kuna ahi on gaasigeneraator, siis veel kord hoiatus igasuguste mängude osas.