Ehitusfoorum

Hiid kirjutas:Aga küsimus on hoopis selline, et kui seade on puldist välja lülitatud, siis miks ta 100w pidevalt ikka tarbib?

Välisosal on nn. "põrandaküte". Mul sama seade ja samad numbrid.

Nagu ma aru saan siis see põhjasoojenduskaabel ja kompressorisoojendus vits on Fujitsul eraldi külge monteeritud. Aga siis tuleb ju ka COP madalam kuna see 100W tuleb ju lisaks. Või kuidas? Aga miks see tööpiirkond peab olema sisse -3C ja välja +15C. Tegin oma seadmega katse ja võtsin kaabli tagant ära nüüd juba üle nädala ja ei saa küll aru miks see kaabel peab olema töös kui väljas on vahemik 0...+15C. Mõistus aga ütleb, et olen mõteult kulutanud viimasest -5C ilmast millal termostaat rakendus tänase päevani ligikaudu 70kW mõtetut elektrit. Kui keegi oskab siis aidaku mind nõdrameelset. piiks, piiks ja raha läheb!

ISE LEIDSIN end samalt mõttelt.
miks primitiiv-automaatika seda välja ei lülita? Summa on siiski aastatega suhteliselt nii suur, et peaks kaaluma selle ümberehitamist. Voolu kaablisse lihtsalt ei lase enne, kui kraad on miinuses. Peaks olema teostatav ju küll

Ma enda Nocrial ei saa voolu hetke tarbimist jälgida. Kas mul samuti see kaabel pidevalt uugab? Ostetud 2008 jaanuar ABC Kliimast. Kes ja kus selle kaabli sinna üldse paigaldab?

Hiid kirjutas:miks primitiiv-automaatika seda välja ei lülita?

Ma enda seadmel vahepeal võtsin kaabli toite ära (hetkel on tagasi).
Mul on plaanis panna põhjaküttekaabel eraldi lüliti alla st. vean lisa juhtme õue.

susi kirjutas: Mul on plaanis panna põhjaküttekaabel eraldi lüliti alla st. vean lisa juhtme õue.

nii saab ka jahh, aga see ei oleks nii dünaamiline. Näiteks eile langes temperatuur Tartus +1 pealt -8 peale öö jooksul

Nagu aru saan siis on see mure ka teistel. Samas teeb mind tigetaks mõte, et eelmisel talvel maksin lihtsalt väliskeskkona kütmise eest alates oktoobtist ikka väga suure hunniku raha. Kindlasti osa sellest on läinud ka asja ette kuid enamus korstnasse. Lisaks tekkis küsimus kas see kompressori ümber olev vits peab ka olema töös siis kui seade niikuinii koguaeg töötab ja kui voolu pole siis mis kasu sellest ültse on. Kas ma saan õieti aru, et see nn ARCTIC varustus on tegelikult ise kombineeritud ja seepärast siis nii toimipki. Peaks mainima, et päris osavad müügimehed ABC Kliimas ja mina olin lihtsalt kergemeelne. Olid ka Mitsubishi ja Toshiba seadmed salongis väljas kuid nende hind oli kallim kui Fujitsul. Uurisin vähe nüüd netist ja need Mitsubishi ja Toshiba hinnad on tõesti ainult ABC Kliimas kallid :D . Kui nüüd Hr. Pärn suvatseb vastata oleks hea kuulda selgitust. Kindlasti on ka teisi kes on sellest asjast huvitatud. Mina isiklikult olen pettunud kuna keegi pole poole sõnagagi maininud mulle, et kaabli ja kompressori vitsa tarbimine pole seadme tarbmise hulka arvestatud. See pikenda minu jaoks tasuvusaega jne. Ostetud sai aga seade säästmise eesmärgil.

Aga kuidas siis mitsubishi electricul see asi lahendatud.

Kas mitte termostaat ei peaks seda põhjakaablit juhtima.Mul paigaldati eile Mitsu FD35 VAH.Kahel korrusel 110 m2.Alumisel korrusel 23,ülemisel 22 kraadi.18 tunniga on kulunud 8,68 kilovatti.Väljas 0.No kuhu veel ökomaks minna.

Toshiba Daisekai 2006/7 aasta mudelil on eriti naljakalt küttekaabel ja karterisoojendus järgi kaq siis kui pump ise stand by peal.
Tarbimine siis 80 w. Kui Panasonicu HE-9 on stand by peal on tarbimine 7 w. Uurisin ka maaletoojalt selle Toshiba mõtetu karterikütte kohta, öeldi aga see normaalne olevat. Seega teeb see elektri tarbimist lisaks kuus ca 50 kw.

See põhjaküttekaabel võtab jah 85-100w elektrit, vähemalt minu Fujitsul on nii. Selle tarbimisest saab vaid nii lahti kui lülitada esmalt pump puldist välja ja siis hiljem tõmmata ka stepslist välja. Siis lükkad stepsli sisse tagasi ja enam põhjaküttekaabel voolu ei tarbi kuniks pumba sisse lülitad.
Samas ma seda 85-100w kulu ei põe kuna see on ca 1/5 pumba poolt tabitavast koguelektrist. Samas suudab pumba välisosa ka õues valitsevate plusskraadidega vahel härma minna, nii et ka plusskraadidega on arvatavasti sellel kaablil ikka mingisugune mõte sees.
Hea muidugi kui spetsialistid seletaks.

Ilmselt on tegemist Nocriaga. Kui juhe seinast välja tõmmata ja uuesti tagasi panna, siis peaks kaablid 30 minuti pärast uuesti taha lülituma ka ilma seadet käivitamata.
Eks need kaablid on mõeldud töökindluse tagamiseks ja et seadme eluiga pikem oleks.

Huvilistele hoiatuseks.
Täna hommikul siis Tartus õues -15C ja see pump (Fujitsu ASYA09LGC) häälitseb ikka akna taga ikka mega kõvasti.
Kui autodes on 100 km/h juures sisemüra kuskil 70 db, siis pakun et see pumba välisosa teeb mul selle külmaga müra vähemalt 80 db.
Hommikul ärkasingi selle peale kell 5, et pump tegi parasjagu sulatustsükli lõppu ja tegi õhkutõusva lennuki häält
Pidin puldist temperatuuri maha tõmbama 3 kraadi võrra +20C peale, et pump maha rahuneks ja edasi magada saaks.

Huvitav, kas selline müra on normaalne? Kataloogi järgi peaks max müra välisosal sel mudelil olema kuskil 56 db...võimalik et see on antud muidugi mingi +7C juures täisvõimsusega töötades.
Miskit välisosa sees nagu kuskile vastu ei käi, aga korpuse vist võtab kergelt kaasa mürisema see tiivik ning tuppa jõudev müra on uneajal täiesti häiriv. Sellise külmaga on muidugi need kummipuksid ka kõvaks tõmmanud ja vibratsiooni summutamine on seeläbi juba häiritud.
Või on siis see -15C juba selline temperatuur kui peaks selle pumba välja lülitama?

No 30km Tartust lõuna poole on igatahes -25 püsinud miski 6 tundi. Lülitasin oma Nocria juba -15 peal välja, kuna sulatustsükleid hakkas juba miski 10-15 min. järel tegema. Mis tast ikka piinata:-) Müra koha pealt ei oska küll midagi arvata. Minuarust pole miskit vahet

Lugesin just ühe tuttavale tehtud hinnapakkumist soojuspumpade firmast ja tema maja 225m3 küttekulude võrdluses: gaasikütte aastane kulu 31 000EEK ja õhk- vesi soojuspump 13 500EEK aastas. Kust sellised arvud võetakse? Soojuspumbad on head asjad, aga nii suured küll need vahed pole.

Endal ise ehitatud (esimene) puitkarkassmaja 200M2. Kütteks gaasikattel (radikad ja tarbe vesi(2täiskasvanutja 2 last)). Detsembri keskel sai täis 2 aastat küttise alustamisest ja gaasi näit on 2660m3 (1330m3 aastas).

kus te aru saate, millal se sulatustsükkel toimub? Mille järgi?

Hiid kirjutas:kus te aru saate, millal se sulatustsükkel toimub? Mille järgi?

Minu Nocria keerab soojendusrežiimil sulatustsükli alguses kõigepealt oma õhujoa suunaja kõige alumisse asendisse, seejärel peatab ca 10 sek pärast siseosa ventilaatori ja jääb nii vait. Välisosa hakkab seepeale õrnalt undama ja mõnekümne sekundi pärast hakkab siseosast kostuma justkui seda kahisevat häält, mida teeb tavaline veekeetja tiba enne vee keema hakkamist. See heli vaibub mõne aja pärast ja varsti hakkab siseosa jälle tavapäraselt sooja puhuma. Kokku võtab vist ca 8 minutit kogu see värk.

"Sellise külmaga on muidugi need kummipuksid ka kõvaks tõmmanud ja vibratsiooni summutamine on seeläbi juba häiritud"

Mis puksid seal all on? Õiged puksid ei külmu ära.

Urr kirjutas:

Hiid kirjutas:kus te aru saate, millal se sulatustsükkel toimub? Mille järgi?

Minu Nocria keerab soojendusrežiimil sulatustsükli alguses kõigepealt oma õhujoa suunaja kõige alumisse asendisse, seejärel peatab ca 10 sek pärast siseosa ventilaatori ja jääb nii vait. Välisosa hakkab seepeale õrnalt undama ja mõnekümne sekundi pärast hakkab siseosast kostuma justkui seda kahisevat häält, mida teeb tavaline veekeetja tiba enne vee keema hakkamist. See heli vaibub mõne aja pärast ja varsti hakkab siseosa jälle tavapäraselt sooja puhuma. Kokku võtab vist ca 8 minutit kogu see värk.

....veel vilgub keskmine lamp ka aeg-ajalt.

Hiljuti tegime ühe süsteemi, kus panime kütteks ~100kW õhk/vesi pumbad. Novembri küttekulu oli nendega peaaegu 16000.- Varem arvestati päeva küttekuluks 2000 krooni = 60000 kuus. See oli puidu küttega, palgal oli 4 katlakütjat, kelle aastane palgafond oli kokku 250 tuh.
Sõbral asutuses gaasi küte. Tema novembri arve oli 55000, kuigi vajadus peaks olema ~2/3 eelpool mainitud süsteemist. Seega oleks pidand olema siis 55 tuh asemel 11000.-
Ja seda ei tasugi uskuda, kui keegi ütleb soojuspumba aasta kulu sulle sendi täpsusega. Ligikaudse numbri võib öelda, kuid...

Külaline kirjutas:Lugesin just ühe tuttavale tehtud hinnapakkumist soojuspumpade firmast ja tema maja 225m3 küttekulude võrdluses: gaasikütte aastane kulu 31 000EEK ja õhk- vesi soojuspump 13 500EEK aastas. Kust sellised arvud võetakse? Soojuspumbad on head asjad, aga nii suured küll need vahed pole.

Endal ise ehitatud (esimene) puitkarkassmaja 200M2. Kütteks gaasikattel (radikad ja tarbe vesi(2täiskasvanutja 2 last)). Detsembri keskel sai täis 2 aastat küttise alustamisest ja gaasi näit on 2660m3 (1330m3 aastas).

Kus on selle fujitsu loogika kui juba -15C juures sulatab iga 10-15 minuti tagant ja sulatus kestab 8minutit. Arvutades teeb see ju ühes tunnis 36 minutit tööd ja 24 minutit sulatus. Ja muidugi müra on ikka kõva. Naabrimehe välisosa oleks nagu minu akna all :D

Mul ka sama pump Fujitsu ASYA09LGC ka undas natuke, sulatusi ma ei jälginud kuid tarbis 1,19 kw elektri keskmiselt tunnis sellel külmal ööl. Mul mõõtja vahel. Korteri suurus 70 m2 ja toad soojad 22,5 c. Täitsa ökonoomne teine.

mats kirjutas:Kus on selle fujitsu loogika kui juba -15C juures sulatab iga 10-15 minuti tagant ja sulatus kestab 8minutit. Arvutades teeb see ju ühes tunnis 36 minutit tööd ja 24 minutit sulatus. Ja muidugi müra on ikka kõva. Naabrimehe välisosa oleks nagu minu akna all

Fujitsu LGC ei saa teha sulatusi tihedamalt, kui iga 20 minuti tagant. Maksimaalne sulatuste sagedus sõltub õhuniiskusest ja välistemperatuurist.

Tunduvalt efektiivsem on teha sulatusi, kui seade töötab härmas kalorifeeriga. Nii on kasu suurem.

Priit Pärn kirjutas:"Sellise külmaga on muidugi need kummipuksid ka kõvaks tõmmanud ja vibratsiooni summutamine on seeläbi juba häiritud"

Mis puksid seal all on? Õiged puksid ei külmu ära.

Seal on need kõige tavalisemad suht õhukesed kummipuksid, mis Fujitsuga tehasest kaasa tulevad.

Mõtlen, et äkki peaksin need toekamate vastu välja vahetama.
Täna öösel läks ilm plussi ja pump vaiksemaks tagasi. Uurisin veidi neid müügimaterjale ja avastasin, et müüjad annavad reklaammaterjalides vaid minu seadme välisosa mürataseme JAHUTUSREŽIIMIL ning siis on see 45db. Seda ei märgi muidugi keegi materjalidesse, et soojendusreziimil -15C õhutemperatuuri juures on välisosa müratase juba ca 80db, mis on umbes võrdne sellega kui sul auto käiks 1500 rpm juures öö otsa akna all.

Mis puudutab sulatustsükleid, siis minu Fujitsu on neid vist kah max 3 tk tunnis teinud.

Fujitsuga ei tulegi pukse tehasest kaasa. Need tulevad kaasa konsoolidega. Meie tavaliselt soovitame kliendile külmakinldad puksid juurde, kui seade pannakse eramu seina külge. Eriti hästi kandub vibratsioon edasi puitseinaga ja külma ilmaga.

Mis puudutab nii kõrget mürataset, siis see ei ole normaalne. Ma arvan, et seadme sulatusvesi voolas kompressorikambrisse ja jäätas kompressoripuksid ära. Siis on nii, et kui sulaks läheb, läheb viga ise korda tagasi.