Ehitusfoorum

Külaline kirjutas: Aga kuidas meil siin arengud kulgevad, palju üldse reaalselt projekteeritakse, palju ehitatkse, milline on huvi?

Tean et eestis on õnneks siiski tera rohkem passiivmaja eesmärke silmaspidavaid maju ehitatud kui siinses teemas viidatud aga kuna omanikud hindavad privaatsust siis netist neile eriti infot ei leia. Kõik need millest mina eraviisiliselt kuulnud olen on eraisikute tellitud omale elamiseks ehk ei ühtegi müügimaja. Eks ilmselt ei ole passiivmaja ehitushind hetkel eestis eriti konkurentsivõimeline arvestades "tavamaja" hinda. Arendajale ilmselt see veel erilist müügihitti ja sissetulekut ei tõota. Energiagi veel suht odav ja loomulikult ostjaskonna rahakott üpris õhuke. Eks siis kui energiahinnad tunduvalt tõusevad (vähemalt nii mõningadki tegelased prognoosivad) saab ka passiivmaja kriteeriumitele vastavate hoonete ehitus suurema hoo sisse. Küll raha paneb asjad paika.

Siit http://www.puuinfo.fi/rakentaminen/suun ... a-pientalo saab allalaadida nõuandeid puidust madalaenergiamaja ehitamiseks. Kahjuks soomekeelne. Leiab ka muudki puitehitamise infot.

Paljud uudisrakentajat kaaluvad passiivmaja ehitamine

Paljud kaalub osta eramaja, mis on ehitatud energiatõhusamaid selgelt normirakentamista paremini.

Ehitajatele ja remontoijille läbi viidud küsitlusel vastas kolmandik taloprojektia osalevatest teatas oma kavatsusest võtta passiivmaja ehitamist.

Huvi passiivmaja selgitati Suorakanava Oy: n 13.-19.4.2011, rakendades küsimustikuga SPU tellimusel. Küsitlusele vastas 2696 ehitus-või remontointiprojektia rakendamise eest või neist huvilist soomlast, kes olid registreerunud Suorakanavan Rakentaja.fi-saidi kasutajatele.

Poole (49%) uuringu vastanutest, kes olid kavatsenud, võtmas või juba võtnud ehitusprojekti, ütles tutvunud passiivienergiarakentamiseen. Üks kolmandik (32,1%) taloprojektia osalevatest teatas oma kavatsusest võtta passiivmaja ehitamist.

Passiivmajad on vähe kütteenergiat tarbivaid maju, mis tulid Soome turule rikkalikud paar aastat tagasi. Nende lämmitysenergiantarve on maha arvatud tõhusa suhtlemisdistantsi ja ventilatsiooni regenereerimise nii väikeseks, et kodumasinate ja inimeste toodetud soojuse piisab soojusallikaks suurema osa aastast.

"Energiatõhusus on tarbijate hinnangutest ja valikutes selgelt tugevnenud. Küsitluse tulemusi, vaid see kuvatakse passiivmajade müüginäitajad, kes jätkavad kasvamist. Passiivmajade arv Soomes on juba kolmekohaline, "ütleb mitmeid passiivitalohankkeissa kaasas olnud SPU-i asepresident Janne Jormalainen.

Tarbijad hindavad turvalisust ja isolatsioonivõimet

Küsitluses uuriti, millised soojustamiseks seotud tegurid on ehitajate ja remontoijien arvates kõige olulisemad maja soojustuslahendustega kavandamisel. Peamisteks asjaoludeks, ehitajad ja remontoijat pidasid soojustuslahendustega tervist ohutust, soojusisolatsioonivõimet ja niiskuskindlus. Neid küsimusi pidas oluliseks või väga oluliseks omadustena peaaegu kõik vastajad. Antud vastusevariandid kõige vähem oluliseks pidasid vastajad soojustuslahendustega võrra, ja isolaatorite kättesaadavuse lihtsust ja kiirust.

Paluti vastajatel antud vastusevariandid alusel ka öelda, millised nad kogevad suurimaks takistuseks passiivirakentamisessa. Pooled vastanutest (52,7%) pidas suurimaks takistuseks ebakindlust passiivmaja niiskustehniliselt toimimise. Teiseks peamiseks takistuseks (40,7% vastanutest), ehitajad ja remontoijat pidasid infopuudust.

"Tulemus näitab, et suur osa tarbijatest vajab rohkem teavet selle kohta, kuidas passiivmaja võib võtta ehitust ja tehnilisi omadusi usaldusväärseks", Jormalainen tõlgendab.

Vastajatelt küsiti, mis soojusisolatsioon sobib kõige paremini passiivirakentamiseen. Parimaks võimaluseks ehitajad ja remontoijat pidasid rehv.

Elamumesside Kokkolas saab tutvuda kolme erineva talovalmistajan passiivmaja kus soojustuseks on kasutatud SPU Isolatsioonimaterjale.
Google tõlge http://www.spu.fi/ajankohtaista?id=21896452

Selles http://www.rakennusmaailma.fi/artikkeli ... tyharjussa 2009 aastal ilmunud artiklis jutuks olnud passiivmajast on uues "Rakennusmaailmas" (6/2011) lühike jutuke. Väidetavalt kulus esimesel seeselatud aastal (12 kuud. Seal hulgas ka 2009-2010 a.üpris külm talv) kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee "tekitamiseks" kokku 3100 kwh.
Maja suurus 155 m2. ehk siis 20 kwh.m2.a.
Maja ehitus olevat maksnud koos "tehnika" ja garaažiga 210 000 eurot.

Külaline kirjutas:Tore lugeda, et Soomes on messimajad ja tavainimesele infot rohkem mida saab käega katsuda. Aga kuidas meil siin arengud kulgevad, palju üldse reaalselt projekteeritakse, palju ehitatkse, milline on huvi? Kas keegi üldse mingit ülevaadet omab? Ekspluatatsiooni kulude kohata tagasisidet on meil vist palju tahata?
PHPP2007 tarkvara omavate ettevõtete nimekiri on küll muljetavaldavalt pikk http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=31

Ega eratellija reeglina oma majale reklaami vaja ja keegi pole suuremat ja avalikumat selgitus tööd oma peale ka võtnud. Niikaua kui pole nõudlust pole ka sellist pakkumist ja tutvustamist, nagu Soomes messidel näha.
Kuuldavasti kerkib L-Eestisse esimene null energia maja ja siin http://www.beneficto.ee/vutiarendus/yldinfo arendatakse täitsa viisakaid ridaelamuid.

Need ridaelamud on päris heade näitajatega vist tõesti. Loomulikult kui ka lubatu paika peab. Ainult see hinnanumber (1696 eurot/m2.) on minuarvates eestikohta liiga suur.
Aga eks kui ostetakse ära siis järelikult oli ka õige number.

rokikas kirjutas:Need ridaelamud on päris heade näitajatega vist tõesti. Loomulikult kui ka lubatu paika peab. Ainult see hinnanumber (1696 eurot/m2.) on minuarvates eestikohta liiga suur.
Aga eks kui ostetakse ära siis järelikult oli ka õige number.

Alles hiljuti jäi raadiot kuulates kõrvu reklaam, et Nõmmel müüakse uusi kortereid hinna 1000€/m2. Aga kuhu jääb sellisel juhul selle ridaelamu juures passiivmajade puhul suurelt afišeeritud ainult 5-10% kõrgem hind võrreldes tavamajadega? Milles on küsimus? Ahnus, lubatud minimaalsed kulutused kasutamise käigus, kõrgem ehitusmaksumus või mis ikkagi? Kui ta oleks 5-10% kallim tavamajast, siis need läheksid ju nagu soojad saiad.

urmasr kirjutas:

rokikas kirjutas:Need ridaelamud on päris heade näitajatega vist tõesti. Loomulikult kui ka lubatu paika peab. Ainult see hinnanumber (1696 eurot/m2.) on minuarvates eestikohta liiga suur.
Aga eks kui ostetakse ära siis järelikult oli ka õige number.

Alles hiljuti jäi raadiot kuulates kõrvu reklaam, et Nõmmel müüakse uusi kortereid hinna 1000€/m2. Aga kuhu jääb sellisel juhul selle ridaelamu juures passiivmajade puhul suurelt afišeeritud ainult 5-10% kõrgem hind võrreldes tavamajadega? Milles on küsimus? Ahnus, lubatud minimaalsed kulutused kasutamise käigus, kõrgem ehitusmaksumus või mis ikkagi? Kui ta oleks 5-10% kallim tavamajast, siis need läheksid ju nagu soojad saiad.

Linna keskonnas on keeruline seda m2 hinnata. Siin mängib väga suurt rolli hinna kujundamise asukoht, asukoht ja veelkord asukoht ja ka krundi suurus.

urmasr kirjutas: Milles on küsimus?

rokikas kirjutas:
Aga eks kui ostetakse ära siis järelikult oli ka õige number.

Võiks ju mõista et müügihind ei pruugi anda mingitki infot ehitushinnast.
Müügihind st. hind millega see konkreetne korter/maja ostjale reaalselt maha müüakse annab ainult ettekujutuse sellest et palju hetkel selline "kaup" sellel turul maksab. Ei pruugi olla mingit erilist seost omahinnaga. Kui ostetakse siis järelikult oli õige hind (või liiga odav ). Kui ei siis tuleb hinda korrigeerida või kui rahakott lubab siis oodata kuni tuleb ostja kellele see hind sobib.

lisaks rokikas öeldule tasub tähele panna ka seda, et ühel juhul on tegemist ridaelamuga, teisel juhul korteriga. Keegi ometi ei arva, et nende ruutmeetrid peaksid võrdse hinnaga valmis saama?
1700EUR/m2 võib olla just see hind, millest alates kalkuleeritakse: täiendav raha hind vs. kokkuhoitud küttekulu. Ei viitsi hetkel arvutada, millise laenuintressi/energiahinna juures see ära tasuks (võtame tavamaja hinnaks kasvõi 1000EUR/m2).

Kampaaniatoode: AEROC EcoTerm Plus 500
Soodushind on 35% madalam AEROC EcoTerm Plus 500 keskmisest jaehinnast juunis 2011
http://www.aeroc.ee/index.php?page=1132 ... hitusplokk

Mida arvata? Kas on hea hind,või saab mõnest plokist veel soodsama ja ka soojema seina?

Kui ma peaks hetkel valima millest oma maja seinad teha siis kaaluksi vägagi tõsiselt seda võimalus.

Külaline kirjutas:Kampaaniatoode: AEROC EcoTerm Plus 500
Soodushind on 35% madalam AEROC EcoTerm Plus 500 keskmisest jaehinnast juunis 2011
http://www.aeroc.ee/index.php?page=1132 ... hitusplokk

Mida arvata? Kas on hea hind,või saab mõnest plokist veel soodsama ja ka soojema seina?

Kusjuures Aerocit on mõnus viimistleda, kuivab suhteliselt ruttu.

Eesti maja on elamumessi energiasäästlikem

http://www.ohtuleht.ee/435755

"Õhtuleht" on ......"Õhtuleht".
Suht sisutu nupuke.

2korda2 kirjutas:lisaks rokikas öeldule tasub tähele panna ka seda, et ühel juhul on tegemist ridaelamuga, teisel juhul korteriga. Keegi ometi ei arva, et nende ruutmeetrid peaksid võrdse hinnaga valmis saama?
1700EUR/m2 võib olla just see hind, millest alates kalkuleeritakse: täiendav raha hind vs. kokkuhoitud küttekulu. Ei viitsi hetkel arvutada, millise laenuintressi/energiahinna juures see ära tasuks (võtame tavamaja hinnaks kasvõi 1000EUR/m2).

Austria ja Saksamaa on suured passiivmaja propageerijad ning sealsed uuringud näitavad, et passiivmaja maksumus jääb vahemikku 1000...1500 eur/m². meil on see kallim kuna asume vähe põhja pool (kraadaasta on paarkümmend pügalat suurem). seega see 1700 eur/m² tundub loogiline. siiski ma kaldun arvama, et see on miski ridaelamuboksi hind, eramu on kallim (eramust passiivmaja teha on üldse väga kulukas). mõistlik piir jookseb kuskilt 600m² üles. samuti on oluline hoone pindala ja ruumala suhe, mis passiivmajal peab jääma alla 0,7.
agasid ja aspekte on palju, aga passiivmaja ise on minuarust väga innovaatline ja tulevikku vaatav mõtlemine.
kas pole tore kui 60W hõõgniidiga pirni süütamisel 6m² majast saab vajaliku lisaenergia koguse, et nõutud sisetemperatuur oleks tagatud?

http://www.kv.ee/1765555
"Maja projekteerimisel on lähtutud passiivmaja normatiividest, et tagada võimalikult madalad ekspluatatsioonikulud. Maja on ehitatud Fibo plokkidest (Fibo 3, 250 mm) ja nii vahelagi kui katuslagi on valatud monoliitbetooni. Välisseinad on soojustatud 250 mm vahtpolüsterooliga, mis on kaetud Caparoli isepuhastuva silikoonkrohviga."


250 mm vahtpolüsterooli? Kas on kogemusi sellises mõõdus vahtpolüsterooli kinnitamisel ja mõtekusel?

nagu ka eelnev tekst ütleb on lähtutud passiivmaja normatiividest, tõsi, selline sein annab U arvuks alla 0,12, mis Eesti tingimustes sobib passiivmajale küll. nii palju mõttekusest.
üle 200mm ilma karkassita soojustuse panemine on paras peavalu küll, aga teostatav.

Chef kirjutas: Austria ja Saksamaa on suured passiivmaja propageerijad ning sealsed uuringud näitavad, et passiivmaja maksumus jääb vahemikku 1000...1500 eur/m². meil on see kallim kuna asume vähe põhja pool (kraadaasta on paarkümmend pügalat suurem). seega see 1700 eur/m² tundub loogiline.

Vägev värk. Kas meil ehitusel juba samad palgad nagu Austrias ja Saksamaal . Materjalidki sama kallid.

Chef kirjutas: siiski ma kaldun arvama, et see on miski ridaelamuboksi hind, eramu on kallim (eramust passiivmaja teha on üldse väga kulukas).

Vastad teadmata üldse millest jutt käib. Klikka lingil ja saad teada.
Eramu m2. ehitushind on alati suurem kui ridaelamul või korteril. See jutt et üle 1700 euri.m2. maksab kindlasti passiivmaja ehitus on jama.

Anu kirjutas:

Chef kirjutas: Austria ja Saksamaa on suured passiivmaja propageerijad ning sealsed uuringud näitavad, et passiivmaja maksumus jääb vahemikku 1000...1500 eur/m². meil on see kallim kuna asume vähe põhja pool (kraadaasta on paarkümmend pügalat suurem). seega see 1700 eur/m² tundub loogiline.

Vägev värk. Kas meil ehitusel juba samad palgad nagu Austrias ja Saksamaal . Materjalidki sama kallid.

palgad ehitusel kindlasti oluliselt suuremad kui meil, aga neil toimub pidev passiivtoodete arendamine (omadused samad või paremad, aga hind madalam). kui täna tuleb arvestada Eestis passiivakna hinnaks 500-600 euri/m², siis ~aasta pärast on turule tulemas aken hinnaga ~300 euri/m². kuna austrias on passiivmaja juba standardiks saamas (~25% uusehitustest on passiivmajad), siis on selge, et masstoodangu hind ka madalam kui nende "eksperimentide" hind mida Eestis tehakse.

Chef kirjutas: kui täna tuleb arvestada Eestis passiivakna hinnaks 500-600 euri/m²

Peaks vist ikka juba tunduvalt odavamalt saama.

Külaline kirjutas:http://www.kv.ee/1765555

Tore et tasapisi midagi liigub. m2. hind päris mõistlik aga antud maja paganama suur.
PS. Antud maja müüv maakler ei ole just suhtlemise suurkuju. Üpriski ülbe ja üleoleva suhtlusstiiliga. Vähemalt minul ja kahel mu tuttaval temaga minevikust sellised kogemused.

"Kokkolan Elamumesside energiatõhususe Kataloogimajade on Krahv-majade Merilin
Krahv majade Merilin (objekt 6) on valitud Kokkolan elamumessi energiatõhususe Kataloogimajade. Merilin valikuga püüti tõstatab energiatõhusa ehitamise ja majapidamistehnikat ning taastuvenergia kasutamist. SPU Isolatsioonimaterjalid on suures rollis Merilin konstruktsioonides. Välisseintes on kasutatud 200 mm ja põranda 370 mm SPU Isolatsioonimaterjale.
Puurunkoinen Merilin on energeetilise efektiivsuse klassi A (TE-peatükk 109) - majas on panustatud hea isolatsiooni ja akendele. Maja õhulekkearv (n50 = 0,1) on ennätyspieni - vanemates majades tavalistes õhulekkearv on tavaliselt 4-8.
Hea ilmapitävyyden tänu sisetemperatuur võib pidada madalamaks, õhulekke kaasas ei lähe kaduma ega kütteenergiat majas tundu liitrit. Puitkarkass parandada ka maja materiaalitehokkuutta - selle tootmine on keskkonnasõbralikum kui kivimaja.
Taastuvat energiat õhust ja päikesest
Merilin kasutatakse soojuspumba mitmes suhtes. Ventilatsiooniagregaadi soojusenergiast ära kasutada soojuspumpade ja tulemuseks on peaaegu 90 protsendi kasutegur soojustagasti.
Päälämmitysjärjestelmänä kasutatakse õhk-vesi soojuspump toetatud nestekiertoisilla päikesekollektorid. Proovivõtuotsik toodavad kevadest sügiseni päikest kasulikku soojust. Mõlemad süsteemid on ühendatud samasse 550-liitrine soojendama.
Uued tehnilised lahendused toetavad tervikut
Maja valgustus on täielikult rakendunud, 12-voldine LED-valgustid. Valgustuse toimimine ka elektrikatkestuste ootamatult on tagatud 12-voldine aku, nii et valgustus töötab kogusest sõltuvalt isegi mitmeid tunde ilma võrgutoiteta.
Välis-uste kesklukustus on ühendatud veetrasside pääsulkuun vesivahinkojen vältimiseks. Süsteem, mis annab võimaluse katkestada ka pistorasiasähköt, nii et majas saab vältida tarbetut seadmete elektritarbimist ooterežiimis.
Kokkolan messutalot keskmist energiasäästlikumaks
Kokkola elamumessi tutvustatakse Soome elamuehituse kohale: messutaloista vaid viis on B-klassiga. Territooriumile on ehitatud üha enam ka passiivmajade. Messutalojen energiatõhususe leida kohtades käesoleval olevatest energiamärgis.
Energiatõhususe leida kompaktselt Motiva Energianeuvontaklinikalta, mis asub LVI-talotekniikkateollisuuden paviljonis ulkonäyttelyalueella (Ua11). Energiatõhususe tõstatavad koostöös motiva Oy, keskkonnaministeerium ja Soome elamumessi.
Lisateavet energiatõhusa ehitamise, Energiasäästlik kodu-kampaania:
http://www.energiatehokaskoti.fi"
http://www.spu.fi/ajankohtaista?id=22294031

Väljakutse oskajatele.
"Plaani nollaenergiapientalo elamumessi!
Isover ehitada nollaenergiapientalon Hyvinkää elamumessi 2013. Ainult kava puudub. Konkurss korraldatakse koostöös Soome Arhitektide Liit SAFAn, VTT, Rakennuslehden ja WWF-ga. Osale väljakutseid konkurentsi ja planeeri Soome ja Soome oludest võtavad nollaenergiapientalo. Konkurss on avatud kõigile. Konkursitööde algab 25.5.2011 ja lõpeb 25.10.2011. Loe edasi konkursikava!
Mida nollaenergiatalo tähendab?
Nettonollaenergiatalo, mida siin Konkursi eesmärk on hoone, mis toodab taastuvenergiat kasutamiseks väljaspool maja sama palju kui ta kasutab majja imporditud energiat. Nettonollaenergiatalo võib põhineda kas kasutatava energia või kasutatava primaarenergia. Maja välise kasutamine tähendab energia suunamist näiteks elektrivõrguga, elektriautode laadimiseks või päikeseenergia kasutamist piirnevas hoonetes samas korteriühistutes.
Peaaegu nollaenergiatalo (Ehitiste EPBD EPBD) on hoone, mille energiavajadusest kaetakse oluline osa hoones või selle läheduses toodetud taastuvenergia. Taastuvkütustele põhinev kaugküte arvutatakse hoone läheduses toodetud taastuvatest soojusenergiaks, kuid elektri-ja soojuse koostootmise elektrit ei arvestata uueneva elektrienergiaks. Taastuvaid energiaallikaid on mm. päikese, päikeseenergia, majas või selle läheduses maja vajadustele toodetud tuuleenergia ja maaküttesüsteemid riigist tootma maasoojus.
Planeerimise piirtingimused
Selleks, et hoone saaks toota energiat vastava summa juhul, kui selle iga-aastane tarbimine on, peab see olema tarbimisega väga kitsi. Nii kogu alus nollaenergiatalon filosoofias on kõigepealt vähendada tarbimine, võttes siiski arvesse majanduse ja tehnika tegelikkus ja selle pärast katab vajalik väike energiavajadus taastuvate energiaallikatega põhjal kohapeal. Allpool on toodud nollaenergiapientalon soojuskadude vähendamiseks nõutavaid planeerimise raamtingimusi.
U-väärtused:
Välissein 0,08
Pööninguvahelagi 0,06
Aluspõrand 0,09
Aknad 0,7
Uksed 0,7
Ventilatsiooni soojuse akumuleerimise kasutegur ≥ 80%
Õhulekkearv q50 ≤ 0,4
Näiteid peaaegu nollaenergiatalon ja nettonollaenergiatalon energiaprobleeme
Peaaegu nollaenergiatalo 150m ²
Energiavajadus aastas kokku 10 200 kWh:
Ruumide ja vee soojendamiseks energiavajadus 6 000 kWh, mis kaetakse maasoojuspumba, mille ostosähkön tarbimine on 2 000 kWh
Elektrienergia kasutamine (maasoojuspump, majandus-ja muu kiinteistösähkö kokku): 6 200 kWh kaetakse majas toodetava energia ja elektriliste
Energia tootmine hoones aastas:
Fotogalvaanika: 3 750 kWh ehk 60% kogutarbimisest, umbes 40 m² paneelide pindala. Energia kasutatakse majas.
Nettonollaenergiatalo 150m ²
Energiavajadus aastas kokku 8 250 kWh.
Ruumide ja vee soojendamiseks energiavajadus 4 500kWh, kaetakse maasoojuspumba, mille ostosähkön tarbimine on 1 500kWh.
Elektrienergia kasutamine (maasoojuspump, majandus-ja muu kiinteistösähkö kokku): 5 250 kWh, kaetakse elektriliste.
Energia tootmine hoones aastas:
Fotogalvaanika: 5 250 kWh ehk 100% kokonaissähkön tarbimisest, umbes 55m ² paneelide pindala. Energia sisestatakse kas elektrivõrguga või muu maja välise kasutamiseks."
http://www.isover.fi/suunnittelu/nollaenergia
Google tõlked.

Tiba ka eestikeelset reklaami http://www.isover.ee/default.aspx?intObjectID=15386

http://passiivikivitalot.fi/Passiivikiv ... losta.html
240 m2. pinda. Elektriküte ~10 euri kuus + 4 m3. puid aastas.

rokikas kirjutas:http://www.e24.ee/543536/energiasaastli ... ses-kanda/

"Energiasäästliku maja ehitus võib tõepoolest minna ligi 10-20 protsenti kallimaks, seda peamiselt kvaliteetsemate materjalide tõttu."

Kui vanas rahas 2M maja läheb 400 tuhat kallimaks, siis on väga raske aru saada kus on see võit pikas perspektiivis. Enne amortiseerub see maja ära, kui tasuvus aeg kätte jõuab.

ja millise arvutuse põhjal sa seda väidad. Ehk tood selle arvutuskäigu ka siia nähtavale.
Tegelikult on selles artiklis nii mõndagi kummalist/segast. Aga eks see olegi veel eestis suht tundmatu/keeruline teema. Küll aegamööda saame kõik ka selles vallas targemaks.