Päikesepaneelide hinnapakkumised

[ping]

Kui mastaapi muuta, siis sisuliselt te rehkendate siin küüni alla ostetava diiselgeneraatori võimsust, kusjuures endal küüni katus ja küünitagune heinamaa päikesepaneele täis ning mererannas ka tuulik püsti ning samal ajal pidev võrguühendus samuti olemas....

Pumphüdro või siis kaabel selleni oleks muidugi palju parem lahendus...

Kõige parem lahendus on kaabel pumphüdroni, mida ei pea üles tagasi pumpama, ehk siis lihtsalt hüdroni.
Lähim arvestatav selline on Lätis, vägevamad Skandinaavia mägedes ja Volgal.
Kui meil jääb elektrit üle, siis keeravad nemad seal kraani lihtsalt kinni ja tarbivad meie oma.
Pärast tarbime meie jälle nende oma.

Pumphürro toimib stabiliseeritud võrgus, sest ka selle käivitamine võtab teatud ajatsükli (kraanide avamise aeg + sünkroniseerimine võrguga).
Kui elektrivõrgus on palju erinevaid generaatoreid, mis küll suudavad mingit piirkonda teatud võimsusega varustada, siis üheks võrguks neid ennem ühendada ei saa kui nende generaatorite sagedus on omavahel sünkroniseeritud. (Ka PV inverteril on teatud sünkroniseerimise aeg pärast sisselülitamist.)

Kui nõukaajal kulus erinevate elektrijaamade käsitsi sünkroniseerimiseks päevi, siis kaasaegse arvutijuhtimisega koostootmisjaama 500kW generaatori sünkroonimisele kulub kuni 5 minutit.

Kui elektrivõrk on "kokkukukkunud" siis ei päästa üle piiri jooksev traat, enne võrgu toimimise taastamist tuleb võrk uuseti töökorda saada (side ruuterite restardid, arvutite restardid, lülitite asendid) sest varutoiteallikas ja võrk ei pruugi äkilist koormuse muutust ka üleelada. (Keegi näiteks täpselt ei tea, et kui suur on kõigi hetkel võrgus olevate impulsstoiteplokkide kondekate ühe perioodi jooksul laadimiseks vajalik vooluimpulss või kui palju mootoreid käivitub pinge taastumisel ühekorraga.)

(Netis on leitavad EE poolt tehtud võrgukatsetuste kirjeldused, kui Rakvere linn jäeti sekundimurdosaks elektrita ja igaüks saab ise arvata, et millised voolu ja pinge kõikumised juhtuks võrgus kui tekkiks üleriigiline 5sek kestvusega võrgukatksetus.)

Väike illustreeriv näide energia akumuleerimisest:
Kui 1kWh salvestamiseks on vaja 12V 300Ah akut, siis 1kg vedelkütust sisaldab ca 10kWh energiat millest saab kätte umbes 3kWh elektrienergiat (generaatori kasutegur).

Kui kanistritäis kütust (30kWh) saab kenasti kuurinurgas talve üleelada, siis võrreldava mahuga (30kWh) akus oleva energiahulga ületalve hoidmine on palju kallim (ka soetusmaksumuselt).

[Kalvis]

Suure katla üleskütmine võtab KAKS ööpäeva ja kuidas seda päiksevalguse rütmiga siduda?
Ehk kui suur katel seisab "soojas reservis" on kasutegur miinusmärgiga (kütus põleb + püsikulud) aga kasulikku energiat ei tule vaid köetakse ainult ilma soojaks.

Suurtel kateldel hoitakse pidevküttes ja 50-100% nimivõimsuse vahel on vabalt reguleeritavad.
Suvel aga ongi OFF, sest - kõigil kipub elektrit üle jääma ja saab vajadusel kasvõi Norrast reguleervõimsust osta. Selleks Narvast hoida katelt tühijooksus on puhas mõrv rahakotile. Jämedalt on pisi DG sama - gene on hästi reguleeritav 50-100% vahemikus samamoodi.

[new1]

1kWh siiski 12V ja ca 83Ah.

[ping]

Suure katla üleskütmine võtab KAKS ööpäeva ja kuidas seda päiksevalguse rütmiga siduda?
Ehk kui suur katel seisab "soojas reservis" on kasutegur miinusmärgiga (kütus põleb + püsikulud) aga kasulikku energiat ei tule vaid köetakse ainult ilma soojaks.

Suurtel kateldel hoitakse pidevküttes ja 50-100% nimivõimsuse vahel on vabalt reguleeritavad.
Suvel aga ongi OFF, sest - kõigil kipub elektrit üle jääma ja saab vajadusel kasvõi Norrast reguleervõimsust osta. Selleks Narvast hoida katelt tühijooksus on puhas mõrv rahakotile. Jämedalt on pisi DG sama - gene on hästi reguleeritav 50-100% vahemikus samamoodi.

Katlad on kas "tööst väljas" (külmad), "soojas reservis" (tarvitab kütust) või "töös".
Katla peatamise ja jahutamise aeg võib olla isegi 3 korda pikem kui üleskütmise aeg, sest temperatuuri ja võimsuse muutmise kiirus on seadme tootja poolt etteantud.

Selleks, et kiiresti reageerida koormuse muutustele hoitakse vajalikke katlaid pidevalt töös ja isegi kui võrgus energiatarvet üldse hetkel pole, siis aururõhk on alati olemas ja kasutamata soojusenergiaga köetakse ilma.
(Iru elektrijaamade jahutustornid auravad ju suve läbi, sest kui linna küttevajadus väheneb, siis see sama ülejääv soojushulk eraldatakse jahutustornide kaudu atmosfäri.)

Auruveduri aurukatel oli väheke erineva konstruktsiooniga mis võimaldas kiiremat reguleerimist aga suuremad aurukatlad (ka laevad) on pikema vinnaga.

[xxx111]

https://www.err.ee/1608223492/omavalits ... te-tulvaga

[Kalvis]

Suure katla üleskütmine võtab KAKS ööpäeva ja kuidas seda päiksevalguse rütmiga siduda?
Ehk kui suur katel seisab "soojas reservis" on kasutegur miinusmärgiga (kütus põleb + püsikulud) aga kasulikku energiat ei tule vaid köetakse ainult ilma soojaks.

Suurtel kateldel hoitakse pidevküttes ja 50-100% nimivõimsuse vahel on vabalt reguleeritavad.
Suvel aga ongi OFF, sest - kõigil kipub elektrit üle jääma ja saab vajadusel kasvõi Norrast reguleervõimsust osta. Selleks Narvast hoida katelt tühijooksus on puhas mõrv rahakotile. Jämedalt on pisi DG sama - gene on hästi reguleeritav 50-100% vahemikus samamoodi.

Katlad on kas "tööst väljas" (külmad), "soojas reservis" (tarvitab kütust) või "töös".
Katla peatamise ja jahutamise aeg võib olla isegi 3 korda pikem kui üleskütmise aeg, sest temperatuuri ja võimsuse muutmise kiirus on seadme tootja poolt etteantud.

Selleks, et kiiresti reageerida koormuse muutustele hoitakse vajalikke katlaid pidevalt töös ja isegi kui võrgus energiatarvet üldse hetkel pole, siis aururõhk on alati olemas ja kasutamata soojusenergiaga köetakse ilma.
(Iru elektrijaamade jahutustornid auravad ju suve läbi, sest kui linna küttevajadus väheneb, siis see sama ülejääv soojushulk eraldatakse jahutustornide kaudu atmosfäri.)

NPS hinnapoliitikaga üldiselt soojas reservis hoidmisega kaugele ei jõua. On kaks äärmust, katlad on töös (vahemikus 50-100%) või on tööst väljas.
Jahutustornidel Irus on teine funktsioon - suvel sooja ei vajata niipalju kuid prügi ja sealt saadav toetus paneb tornid tööle.

[trebla]

Ega neid parke mujale ei saa panna, kus pole liine...

NPS hinnapoliitikaga üldiselt soojas reservis hoidmisega kaugele ei jõua....

Selleks Narvast hoida katelt tühijooksus on puhas mõrv rahakotile. Jämedalt on pisi DG sama ...

Sellele ma siin kogu aeg vihjangi, meie oma elektrijaam , olgu ta siis tuuma või põlevkivi pealt käiv, on ilma tugevate välisühendusteta igal juhul kalli elektri allikas. Ja neid tugevaid välisühendusi ei vaja mitte Eesti üksi vaid kogu Balti-Soome mull...
Ideaaljuhul võiks ehk teha kuni 3 ühegigavatist kaablit Rootsi juurde aga niiehknaa peab alustama kuskil esimesest.
Nordpooli hinnaalasse on ilmunud ka Poola ja see on üllatavalt kallis kant. CO2 kulud ? .
Samas on nad otsustanud söejaamad asendada tuumajaamadega, mis on samuti sigakallis ja ka jube aeganõudev ettevõtmine.
Teisalt sellise hinnatasemega tuleb ilmselt kohe praegu neil seal päikesepaneelide paigaldusbuum...
või õigemini- see käibki juba. Aastaga kolmekordistus:
https://www.reuters.com/article/poland- ... SL5N2L03W9
Kui meil on täna iga inimese kohta üks keskmine korralik 350 W päikesepaneel, siis poolakatel üks 100-vatine paneeliräbal.

[Kalvis]

Poola on imelik kant - kuigi nad ei liitunud EL CO2 kvoodindusega ja neile kägistusvõtted ei toimi siis on neil vanad elektrijaamad ja NPS hindadega on nad suvel käpuli. Poola söeelekter on enamust ajast kallim kui NPS hind. Lisaks ajab Poola valitsus isepäist poliitikat - seal ei kehti tavalised turureeglid. Valitsus käseb seal palju.

[ping]

Suure katla üleskütmine võtab KAKS ööpäeva ja kuidas seda päiksevalguse rütmiga siduda?
Ehk kui suur katel seisab "soojas reservis" on kasutegur miinusmärgiga (kütus põleb + püsikulud) aga kasulikku energiat ei tule vaid köetakse ainult ilma soojaks.

Suurtel kateldel hoitakse pidevküttes ja 50-100% nimivõimsuse vahel on vabalt reguleeritavad.
Suvel aga ongi OFF, sest - kõigil kipub elektrit üle jääma ja saab vajadusel kasvõi Norrast reguleervõimsust osta. Selleks Narvast hoida katelt tühijooksus on puhas mõrv rahakotile. Jämedalt on pisi DG sama - gene on hästi reguleeritav 50-100% vahemikus samamoodi.

Katlad on kas "tööst väljas" (külmad), "soojas reservis" (tarvitab kütust) või "töös".
Katla peatamise ja jahutamise aeg võib olla isegi 3 korda pikem kui üleskütmise aeg, sest temperatuuri ja võimsuse muutmise kiirus on seadme tootja poolt etteantud.

Selleks, et kiiresti reageerida koormuse muutustele hoitakse vajalikke katlaid pidevalt töös ja isegi kui võrgus energiatarvet üldse hetkel pole, siis aururõhk on alati olemas ja kasutamata soojusenergiaga köetakse ilma.
(Iru elektrijaamade jahutustornid auravad ju suve läbi, sest kui linna küttevajadus väheneb, siis see sama ülejääv soojushulk eraldatakse jahutustornide kaudu atmosfäri.)

NPS hinnapoliitikaga üldiselt soojas reservis hoidmisega kaugele ei jõua. On kaks äärmust, katlad on töös (vahemikus 50-100%) või on tööst väljas.
Jahutustornidel Irus on teine funktsioon - suvel sooja ei vajata niipalju kuid prügi ja sealt saadav toetus paneb tornid tööle.

Kui kirjutad oma unenägudest ja fantaasiatest, siis lisa see ka juurde.

Mina kirjutan reaalsest olukorrast soojusjaamades (ka tuumajaam töötab auruga ja on aurumasin oma kasuteguriga aga tuumakütusel).
Kes kunagi on ise mõnda aurukatelt käivitanud ei räägiks et seda saaks hetkega käivitada, sest aurukatel pole veekatel.

[Kalvis]

Pead vist peeglisse vaatama, kes ajab rohkem fantaasiat välja. Kui jaam on soojas küttes aga elektrit ei tooda siis kõik see soojaks hoidmise kulu on puhas pealemaksmine.
NPS maksab jaamale vaid toodetud elektri eest varem kokkulepitud hinnas.

[ping]

Pead vist peeglisse vaatama, kes ajab rohkem fantaasiat välja. Kui jaam on soojas küttes aga elektrit ei tooda siis kõik see soojaks hoidmise kulu on puhas pealemaksmine.
NPS maksab jaamale vaid toodetud elektri eest varem kokkulepitud hinnas.

Jah, ja ongi nii, et tarbija maksab soojuselektrijaamade energiavalmisoleku kinni, koos selle kütuse põletamisega ka sellel ajal kui ise elektrit ega sooja ei tarbi.
On nii olnud aegade algusest ja seni kuni neid kasutatakse, et kõik kulud sisalduvad elektri hinnas.
Täpselt samamoodi kui poes leiba ostev klient maksab kinni nii poe ehitamise kui ka poe katusel öösel põleva reklaamtulikirja.
(Plaanilised energiaplokkide väljalülitamised seadmete hoolduseks on omaette teema.)
Sellepärast joonisel 5.1.1 lähebki graafik väikse koormusega järsult üles lõpmatusse, et väikse koormusega on kütusekulu suhteliselt toodetud energia kohta suurem kui nominaalkoormusel.


Tuumajaam on veel pikema inertsiga ja sellepärast on ka SosnovõiBori kõrval töös kivisöejaam, sest seda saab kiiremini juhtida, et öise tarbimise languse ajal ei peaks vardaid reaktorisse laskma ja Riia veehoidlal olevat elektrijaama kasutati nende kahe veel kiiremaks kompenseerimiseks.
(On ju loogiline, et kui tuumajaam suudab talvel piirkonna elektrivarustuse tagada, et siis suvise väiksema koormusega ajaks võiks söejaamad täitsa seisata, aga seda ei tehta sest olemasolev tuumajaam pole nii kiiresti juhitav kui ööpäevase tarbimise muutumise kompenseerimiseks vaja.)

Kuigi Eesti energiatarbe võiks katta Jõgeva linna suurune 1 paneelidepõld, siis seda ilma uue liinivõrguta veel ei tehta sest kui selle väiksel alal asuva põllu varjutab äkitsi 1 pilv ei suuda seisev soojusjaam seda tootmisvõimsuse äkilist muutust ilma võrguhäireta kompenseerida.
Ka meie uus seisev reservkompenseerimisjaam vajab käivitumisest elektritootmise alguseni õige mitu minutit aega.
(Võrk "kukkub kokku" ja saabub "pimedus" kuni tootmisseadmete sünkroniseerimiseni.)
Sellepärast on ka (hetkel)vajalik PV tootmisseadmete hajali paiknemine ja kaugloetavad voolumõõtjad, et täpsemini prognoosida piirkonna energiatarbimist.

[Kalvis]

Tuumajaamaga on lihtne - see töötab 24/7 täisvõimsusel, poole koormusel on kulu toodangule täpselt sama mis täisvõimsusel, seega muud varianti polegi kui olla töös täisvõimsusel.
Pole täitsa nii. Kui katel on soe siis on kulud aga raha tootja EI SAA. Ei maksa mitte keegi! Kui NPS tuleb tellimus pakutava hinnale vastav arv MWh siis saab tootja selle hinna. Ainus võimalus - SEJ omanik peab omahinnale juurde keevitama ka katla soojakskütmise hinna. Kui seda tehakse kord aastas kannatab ära, mõned sendid. Kui teha igapäevaselt siis 20h juurdekeevitamine lõpeb mitte konkurentsivõimelise hinnaga ja SEJ kallist elektrit ei taha keegi. Lühidalt - SEJ langeb konkurentsist välja. Kui SEJ hoiab katla 50% peal siis MWh hind on enam vähem sama mis täisvõimsusel ja SEJ suudab konkurentsivõimelist hinda pakkuda ning katelt soojas hoida. See on isegi reguleervõimsuseks piisav - 3 MW min on piisavalt kiire kui vaja särtsu juurde.
Nii ongi eestis juhtunud - Narva seisab kevad-suvi-sügis Siis on EL turul pakkujaid piisavalt ja ükski tarbija EI ole nõus Narvale maksma ei katelde üleskütmise hinda ega isegi kallimat SEJ tavalist MWh hinda. Talvel aga on suur defitsiit - nüüd ollakse maksma kasvõi 200 € MWh eest - see katab isegi katelde üleskütmise kulu.

Arvatavasti kedagi ei huvitagi kuidas SEJ käib katla juhtimine.

[trebla]

hetkel on aga täna- homme meil hinnad hommikuti ja õhtuti 80 - 90 € , päeval 50 ja öösel 40 ja Narvat ei tasu ikka käima panna, ehkki omal ajal oli aastakeskmine 35...

[ping]

... Arvatavasti kedagi ei huvitagi kuidas SEJ käib katla juhtimine.

Puuduliku arusaamist saab kenast peita lause taha: "Need viinamarjad on hapud".
Ja moodne solvujate käitumismall: "mina tahan et peab olema nii, nagu mina usun".
Iga rullnokkki teab, et sõiduauto kiirendab paremini kui veoauto ja veoauto paremini kui naftatanker merel.

[trebla]

Austraallased on usinad päikeseelektri kasutuselevõtjad, kuigi ka neil on probleemid.
https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... gn=Network
samas peame silmas pidama, et neid põhjapoolkerale ümber projitseerides satuksid nad kuhugi Maroko kanti...


Et postitus teemasse haakuks, siis kust saab praegu Eestis kõige soodsamaid PVpaneele nii 10 kWp jagu?

[Viki2]

Austraallased on usinad päikeseelektri kasutuselevõtjad, kuigi ka neil on probleemid.
https://www.pv-magazine-australia.com/2 ... gn=Network
samas peame silmas pidama, et neid põhjapoolkerale ümber projitseerides satuksid nad kuhugi Maroko kanti...


Et postitus teemasse haakuks, siis kust saab praegu Eestis kõige soodsamaid PVpaneele nii 10 kWp jagu?

-----------------------------
Vaata näiteks:
https://www.pesatron.ee/hinnakiri/
https://www.akromex.com/eshop/category. ... gory=6&p=2
https://energogen.ee/paikeseenergia/naidislahendused/

[Ardi]

Mina sain lõpuks oma Elektrileviga lepingu tehtud. Nüüd peaks hakkama ka mulle taastuveergia toetus arvele tiksuma. Täna läks võrku 80kwh, seega ca 4 eur.

[trebla]

...seega ca 4 eur

ei pruugi saada nii palju.... sõltub palju ise paralleelselt samadel tundidel võrgust tarbisid.
Makstakse ju saldeeritud koguse pealt.
Võrku antud elektri pealt makstav kuu keskmine toetus on olnud sõltuvalt kuust minul
4,44 ; 4,90 ; 4,25 ; 0,12 ; 2,84 ; 4,33 ja 4,45 s/kWh.

Homme on saksas hind jälle negatiivne, meid päästab vist ikka miski kaablihooldus, muidu peaksid hoopis äkki ise peale maksma.....

PS
nõudlikumad esteedid saavad nüüd enesele ka valget värvi paneele paigaldada.
pruunid ja rohelised olid juba varem olemas..
https://www.bisol.com/premium
https://dl.bisol.com/files/Datasheets%2 ... _M6_EN.pdf

ja mäletate.. ma ennustasin, et paneelidest saab moekaup, vahetatakse välja kui uuel hooajal tulevad triibuliste asemel moodi ruudulised...
https://dl.bisol.com/files/Datasheets%2 ... _G1_EN.pdf

[Ardi]

...seega ca 4 eur

ei pruugi saada nii palju.... sõltub palju ise paralleelselt samadel tundidel võrgust tarbisid.
Makstakse ju saldeeritud koguse pealt.
Võrku antud elektri pealt makstav kuu keskmine toetus on olnud sõltuvalt kuust minul
4,44 ; 4,90 ; 4,25 ; 0,12 ; 2,84 ; 4,33 ja 4,45 s/kWh.

Homme on saksas hind jälle negatiivne, meid päästab vist ikka miski kaablihooldus, muidu peaksid hoopis äkki ise peale maksma.....

PS
nõudlikumad esteedid saavad nüüd enesele ka valget värvi paneele paigaldada.
pruunid ja rohelised olid juba varem olemas..
https://www.bisol.com/premium
https://dl.bisol.com/files/Datasheets%2 ... _M6_EN.pdf

ja mäletate.. ma ennustasin, et paneelidest saab moekaup, vahetatakse välja kui uuel hooajal tulevad triibuliste asemel moodi ruudulised...
https://dl.bisol.com/files/Datasheets%2 ... _G1_EN.pdf

Minule anti teada, et taastuvenergia toetuse määr on 53,7eur Mwh. Lisaks veel elektri enda hind.
Huawei energiameeter näitab nii eksporti, importi kui ka omatarbitud elektrit. Värvid graafikus on ka erinevad, import punane, eksport roheline ja omatarve sinine.

[ping]

... Minule anti teada, et taastuvenergia toetuse määr on 53,7eur Mwh. Lisaks veel elektri enda hind.
Huawei energiameeter näitab nii eksporti, importi kui ka omatarbitud elektrit. Värvid graafikus on ka erinevad, import punane, eksport roheline ja omatarve sinine.

Tavalised energiameetrid näitavad erinevatel faasidel toimunud elektriliikumiste summat ajahetkel, aga toetuse arvestusel saldeeritud arvestuse alusel arvestatakse kõik faasid eraldi ja hiljem tulemused liidetakse ning sellest tekkivad arvestuse erinevused.
Ehk energiameetrid on omatarbeks indikaatorina kasutatavad ega ole aluseks rahalistele tehingutele.

[ping]

FB´s Päikseenergia grupis toimunud päevatootlustegraafikute võrdlemisel avaldus, et päiksevarjutus, mis silmaga polnud isegi märgata, vähendas päeva tootlust vähemalt 4% ja max inverteri väljundvõimsuse langus oli mõnel isegi üle 20%.
Ja kogu Eesti peale võis jääda saamata kuni 10MWh elektrienergiat.
https://www.facebook.com/photo?fbid=424 ... 9152717327
https://www.facebook.com/groups/solaarenergia

[trebla]

....vähemalt 4%.....
Ja kogu Eesti peale võis jääda saamata kuni 10MWh elektrienergiat.

Et siis Eesti sellepäevane PV toodang eeldatakse 250 MWh peale ?
Et arvatav 500 MW toodab ilusal juuni suvepäeval 250 MWh ehk minu 10 kWp paigaldis peaks andma päevaga 5 kWh ?
Praegu olen küll rohkem saanud...

Minul kadusid need võimalikud päikesevarjutuse augud igasuguste muude varjude lohkude vahele nii ära, et peab spetsiaalselt otsima ..

[võhik]

Kuivõrd reaalne on rajada ise hüdroakumulatsioonijaam?

Vesine maatükk, mida vaja kuivendada, aga samas ei saa kuivenduskraavi otse jõkke juhtida. Vaja näiteks 2 m ülespoole pumbata.
Pumpaks siis päikeseelektriga juba 4 m, rajaks tiigi ja pilves/öösel oma tarbimise katteks laseks veel alla voolata ?
Väike mõtteharjutus - kui salvestuse kasutegur oleks näit. 30%, millised peaksid olema mahud?

[võhik]

salvestamine ei paista tasuv, kuid kui 1 kWh abil saab 100 m³ vett kinnistult minema, siis sellisel kuivendamisel on küll jumet.
1 päikesepaneel paistab mul andvat 300 kWh aastas - panen selle paneeli oma muunduri jadasse lisaks ja 30 000 kanti vett on aastaga kohe lännu. See on siis tiik 100 x 100 ja 3 meetrit sügav.

[ping]

380W mootoriga kastmispump veab minul umbes 3m sügavuselt 600 liitrit vett tunnis välja ja pritsib selle ca 8m kaugusele.