Ehitusfoorum

Seal vundamendis on nii palju puitu ja rauda, et betooni poleks enam vaja olnudki.

Näeb välja nagu Tallinna ringtee viadukti ehitus.
Natuke kahju inimesest kes paneb pool elu metsa peldikuaugu ehitamiseks.
Samas kui see tegevus rõõmu ja rahulolu pakub on kõik hästi.
Ma oleks rohkem põnevil kui see oleks tuulegeneraatori masti vundamendi ehitus.

See nagu mul 0-st puitakende ehitus terve talv aga sääst 10x.
Ja igakord kui neid aknaid näen siis

Lauri234 kirjutas: 04 Juul 2020, 07:24 Näeb välja nagu Tallinna ringtee viadukti ehitus.
Natuke kahju inimesest kes paneb pool elu metsa peldikuaugu ehitamiseks.
Samas kui see tegevus rõõmu ja rahulolu pakub on kõik hästi.
Ma oleks rohkem põnevil kui see oleks tuulegeneraatori masti vundamendi ehitus.

See nagu mul 0-st puitakende ehitus terve talv aga sääst 10x.
Ja igakord kui neid aknaid näen siis

Endale ehitamine pakubki rõõmu ja rahulolu ja võtabki kauem aega. Näiteks saalungeid kavatsen peal hoida 4 nädalat, enne kui edasi toimetama hakkan. Põrandaplaadi valan ka ära ja siis läheb jälle 4 nädalat selle järelhoolduseks.
Roheenergia on tegelikult "scam/hoax". Tuulik ei teeni oma eluajal tagasi seda raha, mis tema ehituseks ja käigushoidmiseks kulub.

Küsimus spetsialistidele: kas sellise ruumilise (kast) valu puhul peaks võimalikult vara kasti sisemise raketise eemaldama? Betoon kivistudes/jahtudes/kuivades kahaneb ju, aga sisemine raketis piirab? Küsin, sest kunagi keegi üritas betoonist kandilisi lillekaste valada, sisemine ja välimine vorm metallist, betoon ilma rauata, suurus u. 500x500x500, seina paksus 50. Siis tulid küll praod.

abe kirjutas: 04 Juul 2020, 11:06 Küsimus spetsialistidele: kas sellise ruumilise (kast) valu puhul peaks võimalikult vara kasti sisemise raketise eemaldama? Betoon kivistudes/jahtudes/kuivades kahaneb ju, aga sisemine raketis piirab? Küsin, sest kunagi keegi üritas betoonist kandilisi lillekaste valada, sisemine ja välimine vorm metallist, betoon ilma rauata, suurus u. 500x500x500, seina paksus 50. Siis tulid küll praod.

Hea küsimus, mille peale ma ise ka olen mõelnud.xxx111 ehk oskaks sellele vastata. Mul on sarnane küsimus põrandaplaadi kohta, et kas tohiks valada selle tuugalt vundamendi seinte vahele ilma paisumisvuugita( pehme lint, mis käib ümber perimeetri vundamendi ja põranda vahele). Piltidelt on näha, et mul on jäetud vundamendile hammas sisse, kuhu peale plaat peaks toetuma. Küsimus on minu arvates esialgses faasis, kui betoon kivistuma hakkab ja kõvasti soojeneb. Kui on tuugalt vahel, siis pole tal kuhugi minna, et mis tagajärjed see omakorda kaasa toob- praod, sarruse nake betooniga jne.

abe kirjutas: 04 Juul 2020, 11:06 Küsimus spetsialistidele: kas sellise ruumilise (kast) valu puhul peaks võimalikult vara kasti sisemise raketise eemaldama? Betoon kivistudes/jahtudes/kuivades kahaneb ju, aga sisemine raketis piirab?

Minu loogika arvab, et kui betoon kahaneb, siis kahaneb ta ühtlaselt, mitte ainult sissepoole. Või on mu loogika vale?

Vau, 14 lehekülge arvamusi/kommentaare ühe välipeldiku kogumiskasti ehituse kohta! Meenutab ühte telesaadet, kus Jan Uuspõld arutles ca 10 minutit avalikes tualettides olevates suurest rullist paberi(otsa) kättesaamise probleemist.

Pole küll päris teemasse aga on põhimõtted...

Ilma sarruseta on mahukahanemispraod vältimatud.
Betooni tõmbetugevus on väike.

Mitte ühtegi "ujuvat" põrandaplaati (so plaati mis toetub pinnasele vundamentide vahel) ei tohi valada vundamendile toetuvaks ega vundamendiga siduda. Terves perimeetris tuleb eraldada elastse vuugiga.
Sellises põrandaplaadis ongi sarrus vaid konstruktiivne (ei kanna koormust) so täidab mahukahemispragude vältimise eesmärki (lisaks nt põrandakütte paigaldamise eesmärki).
Arvestada tuleks seda ka uste / akende juures kus ava ulatub põrandani ja põranda viimistluse juures.
Põrand ja vundament vajuvad erinevalt (olenemata sellest, et põranda aluse tihendasite väga hästi).
Kui viimisluseks valida nt ker plaadid siis peaks ka seal olema konkreetne vuuk - kui lasta plaadid üle põrandaplaadi ja vundamendi vahelise vuugi siis need plaadid seal mõranevad - pigem jätta see "mõra" juba vuugi näol ette...

Vundamentidele võib plaat toetuda sel juhul kui on vastavalt arvutatud, valitud paksus ja armeeritud.
St, et põrand on arvutatud nagu vahelagi toetuma ainult vundamentidele (mitte vundamentide vahel pinnasele).
Sellises põrandaplaadis on sarrus arvutuslik (kannab koormust) ja väldib ühtlasi mahukahanemispraod.

xxx111 kirjutas: 05 Juul 2020, 00:10 Mitte ühtegi "ujuvat" põrandaplaati (so plaati mis toetub pinnasele vundamentide vahel) ei tohi valada vundamendile toetuvaks ega vundamendiga siduda. ... jne bla-bla-blaa

Noh, läksid täna õhtul napsitamisega liiale? Sa selle teema esimesed 14 lehekülge ikka läbi lugesid enne plaatimissoovitusi? Või tuli sinu viimane kommentaar ainult teema pealkirja põhjal?

Noh, läksid täna õhtul napsitamisega liiale? Sa selle teema esimesed 14 lehekülge ikka läbi lugesid enne plaatimissoovitusi

Ei läinud liiale... Õieti täiesti kaine...
Parandasin ka postitust lausega, et pole küll päris teemasse...

Kommentaar tuli selle peale

Mul on sarnane küsimus põrandaplaadi kohta, et kas tohiks valada selle tuugalt vundamendi seinte vahele ilma paisumisvuugita( pehme lint, mis käib ümber perimeetri vundamendi ja põranda vahele).

Vundamentidele võib plaat toetuda sel juhul kui on vastavalt arvutatud, valitud paksus ja armeeritud.
St, et põrand on arvutatud nagu vahelagi toetuma ainult vundamentidele (mitte vundamentide vahel pinnasele).
Sellises põrandaplaadis on sarrus arvutuslik (kannab koormust) ja väldib ühtlasi mahukahanemispraod.

Mul tuleb vundamendile toetuv põrandaplaat ehk siis vahelagi. Minu küsimus oli, et kas võib selle äärtest ( astmega vundament, aste on sama kõrge, kui tulevane plaat ca 13 cm) tuugalt vundamendiga kokku valada või peab sinna jätma paisumise tarvis vuugi. Ma kardan betooni esialgses faasis paisumist, kuna betoon soojeneb üpris kõvasti algfaasis või on mu kartus asjatu ehk siis kas on betoon vahetult pärast valamist kõige suurem ruumalalt ja hiljem tahenemise käigus, isegi kui soojeneb, tema mõõtmed vähenevad?

T25 kirjutas: 05 Juul 2020, 00:29 Ma kardan betooni esialgses faasis paisumist, kuna betoon soojeneb üpris kõvasti algfaasis või on mu kartus asjatu ehk siis kas on betoon vahetult pärast valamist kõige suurem ruumalalt ja hiljem tahenemise käigus, isegi kui soojeneb, tema mõõtmed vähenevad?

Nomaeitea? Kas termoreaktsioon on alati seotud paisumisega?
Käisin täna maal ja võtsin ära tulevase katusealuse nelja posti asukoha OSB-st tehtud rakised. Valasin eelmine pühapäev. OSB oli pundunud, põhimõtteliselt nädal aega vihma saanud, kuid ikkagi oli betooni ja rakise vahel mikropragu ehk betooni küljest lahti.

Urmas kirjutas: 05 Juul 2020, 01:21

T25 kirjutas: 05 Juul 2020, 00:29 Ma kardan betooni esialgses faasis paisumist, kuna betoon soojeneb üpris kõvasti algfaasis või on mu kartus asjatu ehk siis kas on betoon vahetult pärast valamist kõige suurem ruumalalt ja hiljem tahenemise käigus, isegi kui soojeneb, tema mõõtmed vähenevad?

Nomaeitea? Kas termoreaktsioon on alati seotud paisumisega?
Käisin täna maal ja võtsin ära tulevase katusealuse nelja posti asukoha OSB-st tehtud rakised. Valasin eelmine pühapäev. OSB oli pundunud, põhimõtteliselt nädal aega vihma saanud, kuid ikkagi oli betooni ja rakise vahel mikropragu ehk betooni küljest lahti.

OSB paisub märgudes rohkem kui betoon, seepärast ka lahti kui raketis väljaspool aga seestpoolt peaks välja lõhkuma.

T25, kas sa teisi postitusi peale enda omasi ei loe? Selgelt ju öeldud et ei tohi tuugalt vastu valada.
PS:Selle raha, mis sa sinna auku matad võiksid parem heategevuseks anda:)

kaimagk kirjutas: 05 Juul 2020, 08:59 T25, kas sa teisi postitusi peale enda omasi ei loe? Selgelt ju öeldud et ei tohi tuugalt vastu valada.
PS:Selle raha, mis sa sinna auku matad võiksid parem heategevuseks anda:)

Lugesin küll, see jutt oli pinnasele toetuva põranda kohta , mis hakkab ujuma ja seetõttu vajab vuuki. Vundamendile toetuv põrand/vahelagi ei hakka ujuma. Minu küsimus oli hoopis selle kohta, et kas betoon paisub esialgses faasis, kui ta soojeneb tahenemise/kivinemise faasis. Esialgne soojenemine on ikka üpris tugev, puidust raketis läheb üpris kuumaks peale valamist. Miks ma üldse küsin, on sellepärast , et kui ma paneks sinna selle vuugilindi, siis pärast jääb sinna kole suur pragu, üle 1cm laiune pragu, kust oleks vaja see lint hiljem välja koukida ja hiljem mingi vuugitäitega ära täita. Kui seda linti ei pane, siis hiljem jääks sinna juuspeen pragu, mida poleks vaja enam viimistleda.
Heategevuse jutust ei saa aga kohe üldse aru. Miks peaks ma loobuma ühest kõige strateegilisemast rajatisest? Saun on olemas, kaev on olemas, puudu ainult veel korralik peldik.

Võib kokku valada kui tegemist on kandva plaadiga so "vahelaega". Reeglina...
Suuremamahuliste hoonete puhul on vajalikud ka deformatsioonivuugid / temperatuurivuugid kuid need konstrueeritakse pisut teisiti.

Urmas kirjutas: 04 Juul 2020, 22:25

abe kirjutas: 04 Juul 2020, 11:06 Küsimus spetsialistidele: kas sellise ruumilise (kast) valu puhul peaks võimalikult vara kasti sisemise raketise eemaldama? Betoon kivistudes/jahtudes/kuivades kahaneb ju, aga sisemine raketis piirab?

Minu loogika arvab, et kui betoon kahaneb, siis kahaneb ta ühtlaselt, mitte ainult sissepoole. Või on mu loogika vale?

Näiteks betoonkast välismõõtudega k x l x s 2000x2000x2000 ,seinapaksus 200. Mahukahanemine näitena 0,1%. Kahanemise järgselt peaks sisemõõt (l x s)minu arvutuste kohaselt olema 1,6mm väiksem? Kui raketis järgi ei anna, siis kuhugi ju praod tulevad? Selline pühapäevaamatööri arutlus.

abe kirjutas: 05 Juul 2020, 10:35

Urmas kirjutas: 04 Juul 2020, 22:25

abe kirjutas: 04 Juul 2020, 11:06 Küsimus spetsialistidele: kas sellise ruumilise (kast) valu puhul peaks võimalikult vara kasti sisemise raketise eemaldama? Betoon kivistudes/jahtudes/kuivades kahaneb ju, aga sisemine raketis piirab?

Minu loogika arvab, et kui betoon kahaneb, siis kahaneb ta ühtlaselt, mitte ainult sissepoole. Või on mu loogika vale?

Näiteks betoonkast välismõõtudega k x l x s 2000x2000x2000 ,seinapaksus 200. Mahukahanemine näitena 0,1%. Kahanemise järgselt peaks sisemõõt (l x s)minu arvutuste kohaselt olema 1,6mm väiksem? Kui raketis järgi ei anna, siis kuhugi ju praod tulevad? Selline pühapäevaamatööri arutlus.

Ju siis tekibki palju peenikesi pragusid siseküljele, mis lõpuks selle 1,6mm kokku annavad. Praod siis jooksevad keskkoha poole ja seal ilmsesti sumbuvad, ei tahaks uskuda, et läbivad praod kohe tekiksid. Suurem vundament näiteks pikkusega 20 m väheneks juba 1,6 cm võrra. Ei ole vähemalt kuulnud ega näinud, et kohe peale valamist kuskile sellise laiusega pragu oleks tekkinud. Seesuur ka veel , et betoon peabki pragunema, et näiteks tõmbearmatuur tööle hakkaks. Näiteks sillus või paneel peavad natuke läbi painduma, et armatuuris tekiks tõmme, aga see tähendab, et silluse või paneeli alumises otsas tekivad mikropraod.

Kas sa oma heietuses selle peale ei tule, et pragude teema on ammu teada ja vajadusel on betooni selleks lisandid, et mahukahanemist ei oleks või vajadusel ka hoopis paisub?

Teoorias tore, aga praktikas igasugune betoon praguneb.

Teiseks sõltub palju betooni järelhooldusest kivinemise faasis. Mis see on, uuri Googlest, kui ei tea.

Tean küll, selleks ekstra mainisingi, et jätan rakise kuuks ajaks peale.

Ja palun ära hakka heietama selles osas, kus kasutatakse eelpingestatud sarruseid või trosse. Kas see on ammu teada võte ja ei teki siis mingeid mikropragusid, mis sind hirmutama peaksid.

Iseehitajad reeglina vast eelpingestusega ei tegele. Ma räägin rohkem iseehitajate vaatenurgast.

Minu tagasihoidlik betoonplaadi valamine õhksoojuspumbale.
Siia auku nüüd kild + liiv + betoon?

Peaaasi, et auk oleks külmumispiirist madalam. Betooni alla piisab ka ainult liiv või ainult kild. Mõlemat ei ole tingimata vaja. Liiv - killu peal - hakkab tasapisi killu vahele vajuma kui kangast vahele ei pane. Ma paneks ainult liiva või ainult killu või siis liiv+kild+betoon. Mingi sarrus ka betoonile. Roostevaba .

Miks peab auk olema külmumispiirist madalamal?
Mis siis juhtuks kui seade paigaldada "otse muru peale" ?
Jätame hetkeks muud argumendid kõrvale ja räägime ainult väitest "peab olema külmumispiirist allpool"

Vaevalt, et selle maja vundament seal kõrval külmumispiirist allpool on.

xxx111 kirjutas: 08 Juul 2020, 12:46 Miks peab auk olema külmumispiirist madalamal?

Võibolla tõesti ei pea. Ma arvan, et õsp toruühendustele ei meeldi kui pakane pumpa maja suhtes kergitab. Samas, ega ma täpselt ei tea millised need ühendused seal on ja kuidas väntsutamist taluvad. Torudele saab tegelikult lookeid sisse teha. See vana vundament kindlasti nii palju ei mängi kui uus väike plaat esimesel külmal talvel.

Ma arvaks, et ei pea olema külmumispiirist allpool
Lihtsaim viis alus ehitada oleks koorida muld / liiva või killustikutäide (mis käepärasem) / betoonkivi
Ja kui kergitab siis vajadusel "kohendad"
Toruühendused ei saa nagunii olla "jäigad"