Ehitusfoorum

Loll rahvas, muud pole öelda

Ilmselt ei saa seda üldistada kogu rahvale
Aga jah, pikki aastaid võimul olnud sulaselgelt lollid...

Siit saab järeldada, et riigile ja ka eraisikutele (Fermi?)saab kusagilt täiendavat pappi küsida....?

Haakub kenasti minu mõttega, et praegused "taastuvenergeetikute" toetused suunata mujale...
Kasu rohkem...

xxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 12:20

Loll rahvas, muud pole öelda

Ilmselt ei saa seda üldistada kogu rahvale
Aga jah, pikki aastaid võimul olnud sulaselgelt lollid...

Seal korraldati ikka suht rämedat roheterrorit tuumajaamade vastu.
Ja kui ma 15 a tagasi omale sealt gaasikatelt vaatasin (miskipärast meie ärikad korrutasid Junkersi katla hinna 2-ga), siis firmade reklaamid kubisesid hüüdlausetest: Das grüne Gaskessel jne.

Muideks, saklased lajatasid PV inverteriomanikele kohustuliku 70 % piirangu. Muidu ei saada ületootmisega hakkama.

Sakslaste kohta pole muud öelda - las helbivad ise oma suppi...

Wiki konspekt saklaste tuumavastasest heitlusest https://en.wikipedia.org/wiki/Anti-nucl ... in_Germany
Kui seda loed, siis kollektiivne lollus pärines just rahvalt, mitte valitsejatelt.

@ kunn

Lääne eurooplaste kohta võib vabalt kasutada sõna naiivsed ja "heast elust" pimestatud...
Kas otseselt lollid - mine tea...
Vbl Sul õigus...

Urmas kirjutas: 01 Dets 2023, 19:29 Jälle üks huvitav arusaamine jäätmete kogumise organiseerimisest ja taaskasutavate jäätmete võimalikult kiirest kasutusele võtmisest. KOV väitis, et igatsugu jäätmete kogumise tühjendamise graafik ei tohi olla harvem kui 1x kuus, kuid meie majale saadeti leping, et pakendite prügikasti tühjendatakse 1x kvartalis. Möh??? Kumbal on nüüd rohke sõnaõigust või kes kellele midagi dikteerib ehk kas KOV eraettevõtjale(Eesti Keskkonnateenused) või eraettevõtja KOV-le? Eesti Keskonnateenuste suhtumist ma tean ja olen sellest siin juba korduvalt jahunud.
Kas nüüd jälle tahab keegi väita, et kolme kuuga ei lähe vorsti või hakkalihapakendid prügikastis haisema?

See on lihtsalt äri, et leping sõlmitakse 1 kord kvartalis ja kui vahepeal "hais ninna hakkab", siis saab erakorralise tühjenduse tellimise eest ka erakordse arve kirjutada.

Talvel läbikülmunud konteineri, mida ei saa tühjendada, juurde sõidu eest saad nagunii tühisõidu arve.

https://majandus.postimees.ee/7910160/s ... le-hakkame

Praegu läheb 47 protsenti Eesti olmeprügist Iru jäätmejaamas tulle. Jaam võtab rõõmuga vastu kõik jäätmed, mis sinna viiakse, ja maksab nende eest pealegi, nii et jäätmefirmadel polegi erilist tahtmist prügi ümbertöötlemisega jändama hakata.

Samas tekib teema, kui Irule anda põletamiseks vähem, siis see tuleb ju millegagi asendada. Sellest vist ei taheta aru saada. Ehk Euroopa poolt tulenev ringlussevõtu kohustamise jama (eesmärk olemprügist võtta 55 % taaskasutusse) pole kuidagi kooskõlas kohalike oludega.

Niisiis läks eelmisel aastal 47 protsenti jäätmetest tulle, 30 protsenti ümbertöötlemisele ja üheksa protsenti ladestati prügilatesse. Kuna ringlusse peaks minema 55 protsenti prügist, peaks see 25-protsendiline hüpe tulema osalt põletamise ja osalt ladestamise arvelt.

Olmeprügi kütteväärtus olla suurem kui põlevkivil ?

"Minutiloeng: miks me kliima pärast ei muretse?
...
Parku näitavad viimased uuringud, et eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud: iga kolmas inimene ei tunnista kliimakriisi olemasolu. Orkla Grupi juba neljandat aastat läbiviida uuringu järeldustes selgub, et meie oleme kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ning meid huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju.
...
Probleem seisneb selles, et lisaks kliimamutuste põhjustele ei osata näha seoseid enda käitumise, meie kasvule suunatud majandussüsteemi ja keskkonna- või kliimamuutuste vahel. Kas me ikka peame enda edu mõõtma vaid SKP kasvus või rohkemate asjade järgi? Kui kaua saab kasvada piiratud ressursside tingimustes?

Paljud inimesed, riigid ja ettevõtted keskenduvad lühiajalistele eesmärkidele, nagu majanduskasv, rahaline kasu ja mugavus. Seejuures ei näe nad piisavalt põhjust tegutseda, et vältida pikaajalisi tagajärgi."
https://novaator.err.ee/1609182205/minu ... ei-muretse

@ val

Esiteks näitab suurepäraselt, et Sinu mainitud enamusest pole haisugi
Teiseks näitab suurepäraselt, et eelkõige on oluline majanduslik heaolu
Kolmandaks näitab suurepäraselt, et nö "rohelised asjad" pole majanduslikult efektiivsed
Ja on täiesti arusaadav ja enesestmõistetav, et enamus pole nõus tänastest majanduslikust heaolust looduma
Ja mida krd-t ma kogu aeg rääkinud olen...

Just... las teised maksavad.
Araablased tirisid kliimakonverentsi samuti oma õuele selleks, et uusi naftamüügilepinguid sõlmida..

Ma ei mõelnud, et "las teised maksavad"
Äärmustesse / lollustesse ei maksa langeda - ma mõtlen nn "rohepööret" oma diktatuuriga
Ja midagi pole teha (demokraatias / turumajanduses) - lõpuks paneb kõik paika raha so majanduslik efektiivsus
Ja arvata, et inimkond keskmisena lepiks kehvema majandusliku heaoluga nn "kliima päästmiseks" on utoopia

Taastuvenergia- ja muude huvitavate tasude kohta lugu
BORIS KIRT ⟩ Tarbija peab maksma tasu, mis pole tarbimisega tegelikult seotud
https://arvamus.postimees.ee/7910356/bo ... ult-seotud

trebla kirjutas: 02 Dets 2023, 13:30 Olmeprügi kütteväärtus olla suurem kui põlevkivil ?

Kui saad seda lugu lugeda, siis prügist toodetud soojuse hind on 7€ /MWh (mujal loo väitel 80 €/MWh).

kunn24 kirjutas: 02 Dets 2023, 13:28
Samas tekib teema, kui Irule anda põletamiseks vähem, siis see tuleb ju millegagi asendada. Sellest vist ei taheta aru saada. Ehk Euroopa poolt tulenev ringlussevõtu kohustamise jama (eesmärk olemprügist võtta 55 % taaskasutusse) pole kuidagi kooskõlas kohalike oludega.

Iru on nii võimas, et meie jäätmeid ei jätku juba ammu.
Väljamaalt tuuakse juba mitmeid aastaid laevadega juurde.

xxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 17:35 Esiteks näitab suurepäraselt, et Sinu mainitud enamusest pole haisugi

Kas sinu maailmas tähendab "iga kolmas inimene" enamust
Mis puutub kliimakriisi tunnistamist, siis Suur rohepesu käsiraamat lk 28 ütleb järgmist: "Seda et süsihappegaasi hulga- ja sellega kaasneva kliimamuutuse taga on inimtegevus, saab vaidlustada ainult väga kõva pealuuga inimloom."

val kirjutas: 02 Dets 2023, 16:29 "Minutiloeng: miks me kliima pärast ei muretse?
...
Parku näitavad viimased uuringud, et eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud: iga kolmas inimene ei tunnista kliimakriisi olemasolu. Orkla Grupi juba neljandat aastat läbiviida uuringu järeldustes selgub, et meie oleme kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ning meid huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju.
...
Probleem seisneb selles, et lisaks kliimamutuste põhjustele ei osata näha seoseid enda käitumise, meie kasvule suunatud majandussüsteemi ja keskkonna- või kliimamuutuste vahel. Kas me ikka peame enda edu mõõtma vaid SKP kasvus või rohkemate asjade järgi? Kui kaua saab kasvada piiratud ressursside tingimustes?

Paljud inimesed, riigid ja ettevõtted keskenduvad lühiajalistele eesmärkidele, nagu majanduskasv, rahaline kasu ja mugavus. Seejuures ei näe nad piisavalt põhjust tegutseda, et vältida pikaajalisi tagajärgi."
https://novaator.err.ee/1609182205/minu ... ei-muretse

Igati loogiline ju.
Meil puuduvad suurlinnad koos kaasneva saastega, meil peaaegu puudub suurtööstus.
Meil on Euroopa hõredaim inimasustus, vähemalt väljaspool Tallinna.

Minule isiklikult meeldib alati vaadata suuremat pilti aga- hajaasustuse elanikuna ma ei suuda kuidagi ennast samastada Pekingi, Delhi või Mumbai elanikuga ja nende mured ei ole minu mured. Kogu teadus.

rannamees kirjutas: 02 Dets 2023, 21:55 Iru on nii võimas, et meie jäätmeid ei jätku juba ammu.
Väljamaalt tuuakse juba mitmeid aastaid laevadega juurde.

Teoreetliselt võib jaam, kus võetakse ka veeaurust energia välja, põletada niisket kraami ehk biojäätmeid. Siis jääb vajadus neist vaheetapina metaani tegemiseks ära. Kuid see mõte vist ei kõlba.

val kirjutas: 02 Dets 2023, 22:00

xxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 17:35 Esiteks näitab suurepäraselt, et Sinu mainitud enamusest pole haisugi

Kas sinu maailmas tähendab "iga kolmas inimene" enamust
Mis puutub kliimakriisi tunnistamist, siis Suur rohepesu käsiraamat lk 28 ütleb järgmist: "Seda et süsihappegaasi hulga- ja sellega kaasneva kliimamuutuse taga on inimtegevus, saab vaidlustada ainult väga kõva pealuuga inimloom."

33% eitab üleüldse INIMTEKKELIST kliimamuutust
Kui palju on neid, kes suuremal või vähemal määral on nõus INIMTEKKELISE kliimamuutusega kuid pole nõus sellega, et "reguleerimise" juurde käivad lollused ja pole nõus selle nimel "heaolust loobuma"
Eriti kui pole teada palju reaalselt see "reguleerimine" midagi muudab
Ja kui palju on neid, kes on "maa päästmise" nimel ükskõik millega

Pakun, et viimaste osakaal on 10% kandis kui sedagi
Paremat pakkuda ei oska sest SEDA KÜSIMUST POLE KUNAGI KÜSITUD
Küll aga viitavad Sinusugused oma mõtete juures enamusele
Ja see on BS

Ja ma väidaks, et nimetatud raamatu väide on iseenesest "kõva pealuuga inimlooma" juurutatud

rannamees kirjutas: 02 Dets 2023, 22:01 Igati loogiline ju.
Meil puuduvad suurlinnad koos kaasneva saastega, meil peaaegu puudub suurtööstus.
Meil on Euroopa hõredaim inimasustus, vähemalt väljaspool Tallinna.

Minule isiklikult meeldib alati vaadata suuremat pilti aga- hajaasustuse elanikuna ma ei suuda kuidagi ennast samastada Pekingi, Delhi või Mumbai elanikuga ja nende mured ei ole minu mured. Kogu teadus.

Nii see on + meil pole seda mõju nagu väga tunda. Samas võib ka nii olla, et tegu on nagu laviiniga - kui liikuma läheb, siis saad vaid tagajärgi imetleda. Suure rohepesu käsiraamatu järgi on > 2 C mõju on väga keeruline hinnata. Golfi hoovus arvatakse +4 C juures seisma jäävat, aga Gröönimaa lõunaosa jääkilbi murdumine tähendaks +1,8 m meretaseme tõusu loetud tundidega ja see olevat juba vältimatu. Kogu Gröönimaa jääkilp tähendaks +8m meretasemele.

Ja ma väidaks, et nimetatud raamatu väide on iseenesest "kõva pealuuga inimlooma" juurutatud

Viide ka
https://etag.ee/etag-selgitab-suur-rohe ... sjaolusid/

Kõike mida loed peaks natuke analüüsima...
Nt raamatus on tähendus: võtta kapitali omanikult tulu saamise õigus
Jaburus kuubis...
Raamatus on ka normaalseeid "asju"
Aga see pole "püha tõde"

xxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 18:54 Ja midagi pole teha (demokraatias / turumajanduses) - lõpuks paneb kõik paika raha so majanduslik efektiivsus

Kas ikka on nii nagu ütled?

Korporatsioonide iga-aastane toetus “homouhkuse kuule” muudab kehtetuks majandusteooria, mille järgi ettevõtted teenivad eeskätt oma aktsionäride huve.

Teeme veel ühe mõtteeksperimendi ja oletame, et teil oli aktsiaportfelis 1000 Anheuser-Buschi aktsiat. “Tänu” ettevõtet juhtivatele idiootidele kaotasite te just 9460 dollarit. Kujutagem nüüd aga ette olukorda, kus teie pensionifondis oli 10 000 aktsiat. 94 600 dollarit sai ülaltoodud kampaania tõttu teie säästudest hävitatud. Seejärel kujutagem ette, et olete hoopiski varahaldusfirma BlackRock, kellel on Anheuser-Buschis positsioon 100 000 osakuga. Sellisel juhul kaotasite hoobilt 946 000 dollarit. Miks siis BlackRock sponsoreerib Pride’i kuud?

USA endine aserahandusminister: Läänemaailma uueks ebajumalaks ei ole isegi enam raha, vaid anormaalsuse iha

@ Äärenurk

Ma ei tea mida antud näitega tahetakse tõestada
Kuid jah - turumajanduses on ettevõtte "püha kohus" maksimeerida aktsionäride (omanike) tulusid
Selle eelduseks on majanduslik efektiivsus
Muidugi võib "äri püsti panna" analoogselt "taastuvenergeetikutele" ja rajada äri sisuliselt "toetustele"
Siinjuures ei heida ma midagi ette nendele kes jaburat süsteemi oma huvides ära kasutavad - nii peabki
Etteheited lähevad ikka jabura süsteemi "loojatele"

val kirjutas: 02 Dets 2023, 16:29 "Minutiloeng: miks me kliima pärast ei muretse?
...
Parku näitavad viimased uuringud, et eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud: iga kolmas inimene ei tunnista kliimakriisi olemasolu. Orkla Grupi juba neljandat aastat läbiviida uuringu järeldustes selgub, et meie oleme kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ning meid huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju.
...
Probleem seisneb selles, et lisaks kliimamutuste põhjustele ei osata näha seoseid enda käitumise, meie kasvule suunatud majandussüsteemi ja keskkonna- või kliimamuutuste vahel. Kas me ikka peame enda edu mõõtma vaid SKP kasvus või rohkemate asjade järgi? Kui kaua saab kasvada piiratud ressursside tingimustes?

Paljud inimesed, riigid ja ettevõtted keskenduvad lühiajalistele eesmärkidele, nagu majanduskasv, rahaline kasu ja mugavus. Seejuures ei näe nad piisavalt põhjust tegutseda, et vältida pikaajalisi tagajärgi."
https://novaator.err.ee/1609182205/minu ... ei-muretse

Paraku arvestataval määral sedasi ongi jah, et paljud ei näe kaugemale omaenda kasumist ja üle inimpõlvede tuleviku perspektiivi. Oluline on kohe ja praegu enese heaolu, mistõttu võibki asi üsna kehvasti lõpuks välja kujuneda. Kuvab selgelt välja turumajanduse ja demokraatia nõrgad küljed. Täpselt sama asja saab näha ka ukraina sõjaga seonduvas ja selle toetamises, paljud ei suuda aduda pikemaajalisi tagajärgi, kui seda asja seal otsustavalt ja piisavalt ei toetata, et ukraina agressori minema peksta saaks. Paljud tajuvad, et nemad peaksid enda rahakotiga kannatama ja siis pigem hääletavad justkui sellise partei poolt, mis neile endile kohe ja praegu võimalikult hea elu võimaldaks, mitte ei adu suuremat pilti, et hiljem on tagajärjed hoopis hullemad, kui praegu niisama pealt vahtida ja enda taskuid täita. Samal ajal venkud on konkreetselt oma süsteemi antud juhul eelise mängu pannud ja putja on andnud käsu sõjatööstuse täistuuridel tööle panna ning laskemoona toodang ületab lääne tootmismahtu, kuna siinsed turumajandajad ei söanda tehaseid täistuuridel tööle lükata, kuna "ikside" taolised ei ole nõus praeguse heaolu nimel mingeid järeleandmisi tegema. Peab lootma, et nii fossiilide süüdimatu põletamise rindel kui ka sõjarindel päeva lõpuks suudetakse siiski otsustavalt tegutseda pikemas perspektiivis kindlama tuleviku nimel, ent jah, eks näis mis sellest elust siin ilmas päeva lõpuks saab sedasi.