Ilmselt ei saa seda üldistada kogu rahvaleLoll rahvas, muud pole öelda
Aga jah, pikki aastaid võimul olnud sulaselgelt lollid...
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Ilmselt ei saa seda üldistada kogu rahvaleLoll rahvas, muud pole öelda
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Haakub kenasti minu mõttega, et praegused "taastuvenergeetikute" toetused suunata mujale...Siit saab järeldada, et riigile ja ka eraisikutele (Fermi?)saab kusagilt täiendavat pappi küsida....?
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Seal korraldati ikka suht rämedat roheterrorit tuumajaamade vastu.xxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 12:20Ilmselt ei saa seda üldistada kogu rahvaleLoll rahvas, muud pole öelda
Aga jah, pikki aastaid võimul olnud sulaselgelt lollid...
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Lugemata postitus Postitas ping »
See on lihtsalt äri, et leping sõlmitakse 1 kord kvartalis ja kui vahepeal "hais ninna hakkab", siis saab erakorralise tühjenduse tellimise eest ka erakordse arve kirjutada.Urmas kirjutas: 01 Dets 2023, 19:29 Jälle üks huvitav arusaamine jäätmete kogumise organiseerimisest ja taaskasutavate jäätmete võimalikult kiirest kasutusele võtmisest.KOV väitis, et igatsugu jäätmete kogumise tühjendamise graafik ei tohi olla harvem kui 1x kuus, kuid meie majale saadeti leping, et pakendite prügikasti tühjendatakse 1x kvartalis. Möh???
Kumbal on nüüd rohke sõnaõigust või kes kellele midagi dikteerib ehk kas KOV eraettevõtjale(Eesti Keskkonnateenused) või eraettevõtja KOV-le? Eesti Keskonnateenuste suhtumist ma tean ja olen sellest siin juba korduvalt jahunud.
Kas nüüd jälle tahab keegi väita, et kolme kuuga ei lähe vorsti või hakkalihapakendid prügikastis haisema?
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Samas tekib teema, kui Irule anda põletamiseks vähem, siis see tuleb ju millegagi asendada. Sellest vist ei taheta aru saada. Ehk Euroopa poolt tulenev ringlussevõtu kohustamise jama (eesmärk olemprügist võtta 55 % taaskasutusse) pole kuidagi kooskõlas kohalike oludega.Praegu läheb 47 protsenti Eesti olmeprügist Iru jäätmejaamas tulle. Jaam võtab rõõmuga vastu kõik jäätmed, mis sinna viiakse, ja maksab nende eest pealegi, nii et jäätmefirmadel polegi erilist tahtmist prügi ümbertöötlemisega jändama hakata.
Niisiis läks eelmisel aastal 47 protsenti jäätmetest tulle, 30 protsenti ümbertöötlemisele ja üheksa protsenti ladestati prügilatesse. Kuna ringlusse peaks minema 55 protsenti prügist, peaks see 25-protsendiline hüpe tulema osalt põletamise ja osalt ladestamise arvelt.
Lugemata postitus Postitas trebla »
Lugemata postitus Postitas val »
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Lugemata postitus Postitas trebla »
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Kui saad seda lugu lugeda, siis prügist toodetud soojuse hind on 7€ /MWh (mujal loo väitel 80 €/MWh).
Lugemata postitus Postitas rannamees »
Iru on nii võimas, et meie jäätmeid ei jätku juba ammu.kunn24 kirjutas: 02 Dets 2023, 13:28
Samas tekib teema, kui Irule anda põletamiseks vähem, siis see tuleb ju millegagi asendada. Sellest vist ei taheta aru saada. Ehk Euroopa poolt tulenev ringlussevõtu kohustamise jama (eesmärk olemprügist võtta 55 % taaskasutusse) pole kuidagi kooskõlas kohalike oludega.
Lugemata postitus Postitas val »
Kas sinu maailmas tähendab "iga kolmas inimene" enamustxxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 17:35 Esiteks näitab suurepäraselt, et Sinu mainitud enamusest pole haisugi
Lugemata postitus Postitas rannamees »
Igati loogiline ju.val kirjutas: 02 Dets 2023, 16:29 "Minutiloeng: miks me kliima pärast ei muretse?
...
Parku näitavad viimased uuringud, et eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud: iga kolmas inimene ei tunnista kliimakriisi olemasolu. Orkla Grupi juba neljandat aastat läbiviida uuringu järeldustes selgub, et meie oleme kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ning meid huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju.
...
Probleem seisneb selles, et lisaks kliimamutuste põhjustele ei osata näha seoseid enda käitumise, meie kasvule suunatud majandussüsteemi ja keskkonna- või kliimamuutuste vahel. Kas me ikka peame enda edu mõõtma vaid SKP kasvus või rohkemate asjade järgi? Kui kaua saab kasvada piiratud ressursside tingimustes?
Paljud inimesed, riigid ja ettevõtted keskenduvad lühiajalistele eesmärkidele, nagu majanduskasv, rahaline kasu ja mugavus. Seejuures ei näe nad piisavalt põhjust tegutseda, et vältida pikaajalisi tagajärgi."
https://novaator.err.ee/1609182205/minu ... ei-muretse
Lugemata postitus Postitas kunn24 »
Teoreetliselt võib jaam, kus võetakse ka veeaurust energia välja, põletada niisket kraami ehk biojäätmeid. Siis jääb vajadus neist vaheetapina metaani tegemiseks ära. Kuid see mõte vist ei kõlba.rannamees kirjutas: 02 Dets 2023, 21:55 Iru on nii võimas, et meie jäätmeid ei jätku juba ammu.
Väljamaalt tuuakse juba mitmeid aastaid laevadega juurde.
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
33% eitab üleüldse INIMTEKKELIST kliimamuutustval kirjutas: 02 Dets 2023, 22:00Kas sinu maailmas tähendab "iga kolmas inimene" enamustxxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 17:35 Esiteks näitab suurepäraselt, et Sinu mainitud enamusest pole haisugi![]()
Mis puutub kliimakriisi tunnistamist, siis Suur rohepesu käsiraamat lk 28 ütleb järgmist: "Seda et süsihappegaasi hulga- ja sellega kaasneva kliimamuutuse taga on inimtegevus, saab vaidlustada ainult väga kõva pealuuga inimloom."
Lugemata postitus Postitas val »
Nii see on + meil pole seda mõju nagu väga tunda. Samas võib ka nii olla, et tegu on nagu laviiniga - kui liikuma läheb, siis saad vaid tagajärgi imetleda. Suure rohepesu käsiraamatu järgi on > 2 C mõju on väga keeruline hinnata. Golfi hoovus arvatakse +4 C juures seisma jäävat, aga Gröönimaa lõunaosa jääkilbi murdumine tähendaks +1,8 m meretaseme tõusu loetud tundidega ja see olevat juba vältimatu. Kogu Gröönimaa jääkilp tähendaks +8m meretasemele.rannamees kirjutas: 02 Dets 2023, 22:01 Igati loogiline ju.
Meil puuduvad suurlinnad koos kaasneva saastega, meil peaaegu puudub suurtööstus.
Meil on Euroopa hõredaim inimasustus, vähemalt väljaspool Tallinna.
Minule isiklikult meeldib alati vaadata suuremat pilti aga- hajaasustuse elanikuna ma ei suuda kuidagi ennast samastada Pekingi, Delhi või Mumbai elanikuga ja nende mured ei ole minu mured. Kogu teadus.
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Viide kaJa ma väidaks, et nimetatud raamatu väide on iseenesest "kõva pealuuga inimlooma" juurutatud
Lugemata postitus Postitas Äärenurk »
Kas ikka on nii nagu ütled?xxx111 kirjutas: 02 Dets 2023, 18:54 Ja midagi pole teha (demokraatias / turumajanduses) - lõpuks paneb kõik paika raha so majanduslik efektiivsus
USA endine aserahandusminister: Läänemaailma uueks ebajumalaks ei ole isegi enam raha, vaid anormaalsuse ihaKorporatsioonide iga-aastane toetus “homouhkuse kuule” muudab kehtetuks majandusteooria, mille järgi ettevõtted teenivad eeskätt oma aktsionäride huve.
Teeme veel ühe mõtteeksperimendi ja oletame, et teil oli aktsiaportfelis 1000 Anheuser-Buschi aktsiat. “Tänu” ettevõtet juhtivatele idiootidele kaotasite te just 9460 dollarit. Kujutagem nüüd aga ette olukorda, kus teie pensionifondis oli 10 000 aktsiat. 94 600 dollarit sai ülaltoodud kampaania tõttu teie säästudest hävitatud. Seejärel kujutagem ette, et olete hoopiski varahaldusfirma BlackRock, kellel on Anheuser-Buschis positsioon 100 000 osakuga. Sellisel juhul kaotasite hoobilt 946 000 dollarit. Miks siis BlackRock sponsoreerib Pride’i kuud?
Lugemata postitus Postitas xxx111 »
Lugemata postitus Postitas new1 »
val kirjutas: 02 Dets 2023, 16:29 "Minutiloeng: miks me kliima pärast ei muretse?
...
Parku näitavad viimased uuringud, et eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud: iga kolmas inimene ei tunnista kliimakriisi olemasolu. Orkla Grupi juba neljandat aastat läbiviida uuringu järeldustes selgub, et meie oleme kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ning meid huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju.
...
Probleem seisneb selles, et lisaks kliimamutuste põhjustele ei osata näha seoseid enda käitumise, meie kasvule suunatud majandussüsteemi ja keskkonna- või kliimamuutuste vahel. Kas me ikka peame enda edu mõõtma vaid SKP kasvus või rohkemate asjade järgi? Kui kaua saab kasvada piiratud ressursside tingimustes?
Paljud inimesed, riigid ja ettevõtted keskenduvad lühiajalistele eesmärkidele, nagu majanduskasv, rahaline kasu ja mugavus. Seejuures ei näe nad piisavalt põhjust tegutseda, et vältida pikaajalisi tagajärgi."
https://novaator.err.ee/1609182205/minu ... ei-muretse
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2025