Ehitusfoorum

Ei ole kindel pakett - on börsipakett - lihtsalt hind on stabiilselt 0,12 ümber (so minu kWh hind koos kõige sinna juurde kuuluvaga)

Küll on küsimus asjakohane ses mõttes, et mul pole mingit vahet kas börsil on hind 0, -10, +10 (vali ise suvalised numbrid)
Mind huvitab see hind millega mulle äriettevõte on valmis müüma ja garanteerima igal ajal vajaliku koguse

Ja kommetaariks veel niipalju
Ma olen valmis maksma ka rohkem kui 0,12
Peaasi, et hind kujuneks turul (ilma toetusteta) ning nagu "turul kombeks" need kes ei suuda sobivaimat pakkuda "surevad"

Hommegi - öösel odavaim tund 4,50 senti/kWh, päeval kell 13-19 ehk 6 järjestikust tundi sellest odavamad...

Taanlased said sihukese skeemiga maha..

https://www.pv-magazine.com/2021/05/04/ ... e-program/

"....Taastuvenergiajaamad saavad elektri hulgihinna nende toodetava elektri eest ning kui see hind on hankel kokkulepitud täitmishinnast väiksem, maksab vahe valitsus. Kui puhta elektri hulgimüügiturult saadud raha on täitmishinnast suurem, tagastab tootja vahe valitsusele. ..."

Kas võib juhtuda, et hoopis riik hakkab vähempakkumiste pealt teenima ?

Kuna mul on ülearust tootmisvõimsust (kuni 5kw) ja soovin ka lahendada elektrikatkestuse probleemi, siis on selline mõte.
Soetada võimsad Upsid, nt midagi sarnast http://www.profinet.ee/shop/product/smt ... =name+desc, mis peaks kannatama kuni 2kw. Lisada UPSidele täiendavad akupangad eraldi laadijatega. Akupank eraldada Upsist dioodiga. Programmkell lülitaks hommikul upsile toite taha ja ka akupaki laadijale toite taha, õhtul lülitaks need välja.
Upsidest ei läheks läbi kööki minev vool (va valgustus) ja boileritesse minev vool, viimased oleksid ka läbi eraldi programmkellade, ning loomulikult ei läheks sealt läbi ka tööstusvool. Upsidest läheks aga läbi kogu maja valgustus, peenelektroonika vool ja õhksoojuspumbad (need mul alla 1kw) Hiljem annaks mõelda ka, kas läbi upsi saaks tööle päikesepaneelid ka elektrikatkestuse korral, või peab kasutama siiski selleks genekat.

Kui soov imesüsteeme arendada siis loomulikult tee kuidas tahad.
Kuid töökindlamad ja odavamad on eraldi akud, inverter ja tootmine. - st tootmise taga on akud ja akude küljes inverter. Seejuures tasub võtta selline imverter, millel on kas koormuse juhtimine sünkroonis, seejuures oskab ka akupinget vaadata - lühidalt programmeeritav. Siis saad eriti vinge süsteemi.
Kui nüüd ei raatsi sellist keerulist inverterit otsida siis tehakse lihtsamalt on kommuteeritavad relee võrgu pealülitis, mis siis katkestab inverteri nn võrgu suunas ühenduse - st. tarbijad ongi tavaliselt otse inverteri taga ja võrku antakse vaid siis kui akud on täis. Ja kui aku on tühi siis inverter lükkab tarbijad võrku ja katkestab inverteri enda töö.

Kalvis kirjutas: 07 Mai 2021, 13:48 Kui soov imesüsteeme arendada siis loomulikult tee kuidas tahad.
Kuid töökindlamad ja odavamad on eraldi akud, inverter ja tootmine. - st tootmise taga on akud ja akude küljes inverter. Seejuures tasub võtta selline imverter, millel on kas koormuse juhtimine sünkroonis, seejuures oskab ka akupinget vaadata - lühidalt programmeeritav. Siis saad eriti vinge süsteemi.
Kui nüüd ei raatsi sellist keerulist inverterit otsida siis tehakse lihtsamalt on kommuteeritavad relee võrgu pealülitis, mis siis katkestab inverteri nn võrgu suunas ühenduse - st. tarbijad ongi tavaliselt otse inverteri taga ja võrku antakse vaid siis kui akud on täis. Ja kui aku on tühi siis inverter lükkab tarbijad võrku ja katkestab inverteri enda töö.

Minu 10kw tootmisseadmele sobivad järgi panna 500v akud, mis on aga kallid. Ilma käibemaksuta.
LUNA2000-5 - 5 kWh, 2740€
LUNA2000-10 - 10 kWh, 4650€
LUNA2000-15 - 15 kWh, 6510€
Mõtlen odavama lahenduse peale, ka sellise, mis aitaks lahendada elektrikatkestuse olukorra.
Vingeim süsteem oleks see, mis aiataks minimeerida vooluimporti, omatoodetu ja eriti selle ülearuse arvelt.

kunn24 kirjutas: 07 Mai 2021, 15:09 Kogu selle andekuse asemel saad mitu aastat võrgust elektrit osta.

Ardi poolt mainitud akude hinnad panid ka minu pranglimisoskuse proovile. Ei tea küll täpselt Ardi tarbimisharjumisi, kuid arvan, et Ardi saaks selle andekuse eest võrgust osta nii ca 5+ aastat, tavaliselt akutootjad pikemat garantiid ei taha anda. Ja siis alustame jälle otsast peale uute investeeringutega tulevikku. Ardi paneelide, kupatuse vormistamist-liitumist ja muude vidinate maksumust ei ole arvestanud.

Jätke inimene rahule - teil on ka omad hobid...

kunn24 kirjutas: 07 Mai 2021, 15:09 Kogu selle andekuse asemel saad mitu aastat võrgust elektrit osta.

Viimane (aprill) elektriarve oli mul 80 eur. Elektritarbimińe päeval 1/3 ja öine (sh ka nv) 2/3.
Seega me räägime elektri kokkuhoiust ca 40 eur kuus+ varustuskindlus elektrikatkestuste puhuks, mida üks ühele per kwh arvestada ei saa.

Ardi kirjutas: 07 Mai 2021, 13:57odavama lahenduse peale, ka sellise, mis aitaks lahendada elektrikatkestuse olukorra

Kas sul on need katkestused tõesti reaalne probleem või valmistud nö igaks juhuks?

Ardi kirjutas: 07 Mai 2021, 16:26 Seega me räägime elektri kokkuhoiust ca 40 eur kuus+ varustuskindlus elektrikatkestuste puhuks, mida üks ühele per kwh arvestada ei saa.

Täpseks arvutamiseks mul puuduvad teadmised ja püüdsin alevipoja mõtteviisi moodi jälle pranglida laias laastus. Kas see kokkuhoid(40€ kuus) on koos toetustega? Kui jah, siis kui suure osa moodustas toetus? Kui kokkuhoid ilma toetusteta, siis arvestades 10 aasta kokkuhoidu ja 10 kWh aku hinda, siis see teeks nagu enam-vähem 1:1-le? Peale elektrikatkestuste puhuks elektrienergia olemasolu mingit muud efekti ei olegi? Põhivõrgu elektrikatkestuse ajal sa oma põhitööd akude najal vist teha ei saa? Kas täna ostetud akud peavad vastu üle 10 aasta, et ära tasuks?
Ma kuulun vist nende lollide hulka, kes oskavad rohkem küsida kui targad vastata? Aga kui tark ei oska lollile selgeks teha, siis kumb neist on tark, kumb loll?
Ühel VE foorumi kasutajal on postituste all moto stiilis: "Ei ole lolle küsimusi, on lollid vastused".

Urmas kirjutas: 07 Mai 2021, 18:36

Ardi kirjutas: 07 Mai 2021, 16:26 Seega me räägime elektri kokkuhoiust ca 40 eur kuus+ varustuskindlus elektrikatkestuste puhuks, mida üks ühele per kwh arvestada ei saa.

Täpseks arvutamiseks mul puuduvad teadmised ja püüdsin alevipoja mõtteviisi moodi jälle pranglida laias laastus. Kas see kokkuhoid(40€ kuus) on koos toetustega? Kui jah, siis kui suure osa moodustas toetus? Kui kokkuhoid ilma toetusteta, siis arvestades 10 aasta kokkuhoidu ja 10 kWh aku hinda, siis see teeks nagu enam-vähem 1:1-le? Peale elektrikatkestuste puhuks elektrienergia olemasolu mingit muud efekti ei olegi? Põhivõrgu elektrikatkestuse ajal sa oma põhitööd akude najal vist teha ei saa? Kas täna ostetud akud peavad vastu üle 10 aasta, et ära tasuks?
Ma kuulun vist nende lollide hulka, kes oskavad rohkem küsida kui targad vastata? Aga kui tark ei oska lollile selgeks teha, siis kumb neist on tark, kumb loll?
Ühel VE foorumi kasutajal on postituste all moto stiilis: "Ei ole lolle küsimusi, on lollid vastused".

Ma pole mingit toetust saanud. Elektrilevi veel menetleb minu avaldust. Pidin ju uue tegema, kui polnud nõus 8000eur liiniehituseks välja käima. Eleringis on minu tootmisseade registreeritud aastalõpu seisuga. Kuigi tootmisseade on töös ja 1 mw ka aprillis võrku läinud, ei maksa mulle selle eest keegi, taastuvenergia toetusest rääkimata. Võiksin ka ekspordi 0 peale piirata. Aga küsimus on ju ka selles 5 (6) ülearuses kilovatis mida minu 600m 0,4kv liini võrgu poole ei lase.
Tegelikult on mul olemas ka 2,5kw(lühiajaliselt kuni 5kw) inverter 12-230v ja ka keevitustrafost tehtud võimas laadija. Akupakk ka vahele kompunnida ja ehk saab ka nii esialgu hakkama.

Ühes teises teemas ka rääkisin sellest. On silma jäänud selline seade nagu Growatt SPF 5000 ES seade, võib olla sobib sulle. https://pvshop.eu/Growatt-SPF-5000-ES

Ardi kirjutas: 07 Mai 2021, 19:001 mw ka aprillis võrku läinud

Mul hakkab lausa füüsiliselt valus, kui (omaarust) tehnikainimesed tehnikafoorumis sedaviisi kirjutavad.

mõte kirjutas: 07 Mai 2021, 19:06 Ühes teises teemas ka rääkisin sellest. On silma jäänud selline seade nagu Growatt SPF 5000 ES seade, võib olla sobib sulle. https://pvshop.eu/Growatt-SPF-5000-ES

Kahtlaselt kerge kast (12kg) ja pole lubatud töötada temperatuuril alla 0C (talvel kütmata ruumis) ning vist on plastikust korpusega. http://www.eborx.com/download/growatt/e ... -ES_EN.pdf

See, vabajahutusega SPH seeria oma 27kg kaaluga ja töötemperatuuri vahemikuga -25C - +60C paistab töökindlam seade olema. https://pvshop.eu/hybrid-inverters-growatt
Andmeleht: http://www.eborx.com/download/growatt/e ... 0sheet.pdf
Ja saab kasutada ka 48V pliiakusid mahutavusega 50-2000Ah, ning paistab töötavat UPSina.

Alumiiniumkorpuse kaal ja pindala on oluline näitaja vabajahutusega (ilma ventilaatorita seade on töökindlam sest puudub perioodilist puhastamist nõudev, mehaaniline kuluosa) seadme jahutusvõime hindamisel suvekuumuses.

Suvekuumuses üle +60C kuumenev seade hakkab enda võimsust sujuvalt ja märkamatult piirama, et seadme sisetemperatuur ei tõuseks üle lubatud etteantud väärtuse.

Pole vaja nende UPS-dega jännata, sellised muundurid on olemas veel ka Sungrow'l ja vist Froniusel ? ning eks neid tuleb ludinal juurde. Minu kuskil eelpool (oktoobris ?) antud lingil tutvustas Huawei enda omasid, need peaks kah peagi tulema - mõte selles, et hinnavahe tavainverteriga on suht väike - nii paarsada euri vist - ainult akud on kallid veel.
Seega uue süsteemi ehitamisel ise võtaks küll sellise hübriidinverteri ja akudega ootaks.
https://www.europe-solarstore.com/downl ... asheet.pdf
Vaadates aga siiski südatalvist paneelide tootlikkust ei tasu väga optimistiks kätte ära minna.
Tõsise talvetormiga on vabalt ka taevas eelnevalt mitu päeva pime, seega PV elektrit sa sealt akudest küll ei saa.

Vaja on intelligentsemat seadet, mis eri aastaaegadel töötab erinevates rezhiimides.
Ilusa ilmaga käib päeval salvestatud päikeseelektri ületoodangut tipptundidel võrku müümas (ehk aitab oma ostuhinda tagasi teenida), kurjemate ilmade korral aga varub võrguelektrist akud täis ia ootab katkestusi.

Kuigi tootmisseade on töös ja 1 mw ka aprillis võrku läinud, ei maksa mulle selle eest keegi...

Sellise tulemuse saavutamiseks peab miskeid erilisi andeid omama.. respekt.. (ma ei vihja siin ühikuveale)
Mis takistas sul elektritarnijaga müugilepingut teha ?

trebla kirjutas: 07 Mai 2021, 21:52 Ilusa ilmaga käib päeval salvestatud päikeseelektri ületoodangut tipptundidel võrku müümas (ehk aitab oma ostuhinda tagasi teenida), kurjemate ilmade korral aga varub võrguelektrist akud täis ia ootab katkestusi.

Khm, osadel on kurjemate ilmade ja pikemate elektrikatkestuse puhuks sõlmitud kodukindlustus või esitab kahjunõude otse EE-le või EL-le. Tean kahjunõude esitamise juhust ilma kindlustuse vahenduseta, kus veidi pikemaks veninud elektrikatkestuse juhul maksti kompensatsioon sügavkülmas olnud kraami riknemise eest. Pretensioonide esitamine elektroonilisel teel ja kompensatsiooni saamine isiklikule arvedusarvele on vist odavam akude soetamisest igaks juhuks?

no väljendame siis nii nagu xxx - mõnel on see hobi, vaadata , kui palju raha õnnestub igasugu elektrividinatega oma arvele aasta lõikes koguda...
Rahaga saab pärast igasugu asju teha.. näiteks kindlustusi maksta..

muide, kuskil autoteemas jäi silma, et sellised autod, millega linnas elektri järel käia, on juba olemas ..
või sai alles ainult autost autosse laadida..? ärme nüü hakka autosid lahkama, aga tuleviku universaalmuunduril võiks see autost võtmise võimalus olla...

trebla kirjutas: 07 Mai 2021, 21:52 Pole vaja nende UPS-dega jännata, sellised muundurid on olemas veel ka Sungrow'l ja vist Froniusel ? ning eks neid tuleb ludinal juurde. Minu kuskil eelpool (oktoobris ?) antud lingil tutvustas Huawei enda omasid, need peaks kah peagi tulema - mõte selles, et hinnavahe tavainverteriga on suht väike - nii paarsada euri vist - ainult akud on kallid veel.
Seega uue süsteemi ehitamisel ise võtaks küll sellise hübriidinverteri ja akudega ootaks.
https://www.europe-solarstore.com/downl ... asheet.pdf
Vaadates aga siiski südatalvist paneelide tootlikkust ei tasu väga optimistiks kätte ära minna.
Tõsise talvetormiga on vabalt ka taevas eelnevalt mitu päeva pime, seega PV elektrit sa sealt akudest küll ei saa.

Vaja on intelligentsemat seadet, mis eri aastaaegadel töötab erinevates rezhiimides.
Ilusa ilmaga käib päeval salvestatud päikeseelektri ületoodangut tipptundidel võrku müümas (ehk aitab oma ostuhinda tagasi teenida), kurjemate ilmade korral aga varub võrguelektrist akud täis ia ootab katkestusi.

Seadme funktsioon "UPS" - Uninterrupted Power Supply - Katkematu toite allikas, on toiteploki üks töörežiim katkematu toite tagamiseks võrgutoite kadumisel, ja sellise otstarbega toiteseade võib ja tavaliselt eksisteerib iseseisva seadmena.

Kui on vaja, et võrku tootmisele ja elektrihinna optimeerimiseks ehitatud PV hübriidinverter töötaks ka ilma võrgu toeta, siis peab ta omama UPS režiimi.

Ainult võrgu toel, elektri hinna optimeerimiseks ja võrkutootmiseks ehitatud kuitahes nutikas seade ei pruugi omada UPS režziimi ja ei pruugi võrgupinge kadumisel iseseisvalt pinget väljastada.

Urmas kirjutas: 07 Mai 2021, 22:21

trebla kirjutas: 07 Mai 2021, 21:52 Ilusa ilmaga käib päeval salvestatud päikeseelektri ületoodangut tipptundidel võrku müümas (ehk aitab oma ostuhinda tagasi teenida), kurjemate ilmade korral aga varub võrguelektrist akud täis ia ootab katkestusi.

Khm, osadel on kurjemate ilmade ja pikemate elektrikatkestuse puhuks sõlmitud kodukindlustus või esitab kahjunõude otse EE-le või EL-le. Tean kahjunõude esitamise juhust ilma kindlustuse vahenduseta, kus veidi pikemaks veninud elektrikatkestuse juhul maksti kompensatsioon sügavkülmas olnud kraami riknemise eest. Pretensioonide esitamine elektroonilisel teel ja kompensatsiooni saamine isiklikule arvedusarvele on vist odavam akude soetamisest igaks juhuks?

Vett tahaks ikka ka elektrikatkestuse ajal kraanist saada ja tsirkulatsioonipump võiks ka põrandaküttetorustikus vett ringi ajada (kui ma järgmise viisaastakuplaani katla paigaldamise mahutan).

NB! Vee kaevust saamiseks ei pruugi piisata lihtsalt seadmete sildiandmetel oleva nimivõimsuse võrdlemisest.
Pumba elektrimootoril (ja elektrimootoritel üldse) on vaja käivitamisel tugevamat vooluimpulssi.
Tuttav jäi nii jänni ostetud varugeneraatoriga, millest vee saamiseks ikka abi ei olnud.
Ma ei tea, kas asi lahenes lõpuks sujuvkäiviti või sagedusmuunduri lisaksostmisega või jäi üldse lahendamata.

Lahendus: kõik asjad kõvasti üle dimensioneerida... võta maja ümbert rohkem metsa maha, pane rohkem paneele ja võimsam muundur, too alajaam lähemale... jne....

Lõpuks on ju meie autod, majad ja ka kõik muu alati räigelt üledimensioneeritud.
Süüakse liiga palju ja Maksim Gorkil oli ainult üks ülikond....


PS
Ka 50 kWp päikesepark võib anda sombusel talvepäeval kokku välja ainult 1 kWh.
Detsembris kaks nädalat jutti ei ületanud tootlus 3,5 kWh, enamasti alla 3 ja vahel ka alla 1 kWh.
Kolm päeva jutti oli puhas null.

Siinses kliimas talvisel ajal on nagunii vaja veel mõnda aega kütmiseks midagi põletada, seetõttu oleks mingisugune mini koostootmisjaam talvisel ajal, mis kütmisest lisaks peaaegu poolmuidu kõrvalsaadusena elektrit toodaks hea lahendus. Mingi selline nagu seal lingil tundub päris huvitav, hindadega pole kursis ja ilmselt on tegu suhteliselt hinnalise lahendusega https://www.youtube.com/watch?v=2h6VLPS2we0 . Selline lahendus automatiseerida koostöös mingisuguse akupaki/päikesepaneelidega, siis võiks saada aastaringselt stabiilse offgrid lahenduse toimima küll. Seal videos see 3,5kW moodul võiks täiesti piisata, kui akupank ka veel vahel seal koostööd tegemas. Seal küll gaasi peal see element, ent ehk on ka võimalik pelleti või isegi tavapuidu peal, põhimõte jääb samaks laias laastus.

võhik kirjutas: 08 Mai 2021, 08:06 NB! Vee kaevust saamiseks ei pruugi piisata lihtsalt seadmete sildiandmetel oleva nimivõimsuse võrdlemisest.
Pumba elektrimootoril (ja elektrimootoritel üldse) on vaja käivitamisel tugevamat vooluimpulssi.
Tuttav jäi nii jänni ostetud varugeneraatoriga, millest vee saamiseks ikka abi ei olnud.
Ma ei tea, kas asi lahenes lõpuks sujuvkäiviti või sagedusmuunduri lisaksostmisega või jäi üldse lahendamata.

Lahendus: kõik asjad kõvasti üle dimensioneerida... võta maja ümbert rohkem metsa maha, pane rohkem paneele ja võimsam muundur, too alajaam lähemale... jne....

Lõpuks on ju meie autod, majad ja ka kõik muu alati räigelt üledimensioneeritud.
Süüakse liiga palju ja Maksim Gorkil oli ainult üks ülikond....


PS
Ka 50 kWp päikesepark võib anda sombusel talvepäeval kokku välja ainult 1 kWh.
Detsembris kaks nädalat jutti ei ületanud tootlus 3,5 kWh, enamasti alla 3 ja vahel ka alla 1 kWh.
Kolm päeva jutti oli puhas null.

On näha jah, et kui kast õlut või pudel viina on vaja kolme mehe vahel jagada, siis sellega saadakse kenasti hakkama aga elektriarvestused nii lihtsalt ei kulge.
Siinsed näidisarvutused on illustreerivad ja tuleb iga majapidamise jaoks täpsemalt ülearvutada.

Inimesed ei kujuta tavaliselt erinevat mugavuste energiatarvet. Näiteks lamp peldiku laes tarbib 10W aga kui vajutame peldikupoti nupule, vee laskmiseks käivitub veepump võimsusega 1500W ja kui see pump on assünkroonmootoriga (tavaliselt on) siis tema käivitusimpulss on 6 kordne töövool, ehk 9000W.

Kui seda veepumpa toita 10kW generaatori või inverteriga (mille ÜHE faasi väljundvõimsus on 10/3= 3,3kW), siis käivituse hetkel saab inverteri ÜKS faas kolm korda ülekoormatud ja kuna 3f toiteseadet ei tohi niimodi ülekoormata, siis see sureb ära.

Kui kasutada toiteks ÜHE faasilist 5kW generaatorit või inverterit, siis käivituse momendil koormatakse lühiajaliselt toiteseade 2 korda üle ja tavaliselt on 1F seadmetel selline võimsusevaru olemas (tuleb kontroolida iga seadme puhul alati üle) ja saab 1,5kW veepumpa kasutada.

Üledimensioneerimisest:
Nagu näha, siis 1,5kW veepumba toiteks 5kW toiteseadme kasutamine ei ole üledimensioneerimine vaid on piiripealne lahendus.

1,5kW veepumba toiteks 10kW 3f toiteseadme kasutamine on aladimensioneeritud (ei tööta) aga 20kw 3F generaatori või PV inverteri kasutamine on piiripealne lahendus.

Nagu antud juhul näha, et sarnase tulemuse saamine (vee jooksmine kraanist 1,5kW pumbaga) on võimalik nii 1F 5kW inverteriga kui ka 20kW 3F inverteriga (ja see pole üledimensioneerimine) aga nagu võib arvata on 20kW seadme soetushind kordades kõrgem kui 5kW inverteri soetushind ja samavõrra erinev on ka kraanist elektrikatkestuse puhul jooksma hakkava vee hind.

Maailmas on olemas spetsiaalselt PV süsteemiga toitmist võimaldavad, hoopis erineva tööpõhimõttega eramu veevarustuse veepumbad, mis pole tsenrifugaalpumbad.
Grundforsi hinnakirjas on sellised tükihinnaga ca 900eur aga EU turule neid kodulehe andmetel ei pakuta.
AliExpressis on nende hinnad alates 100eur, aga neid on väga erineva toitepingega, võimsuse ja tootlusega, siis tuleb hoolega seadmete tehnilisi andmeid uurida sobiva pumba leidmiseks.

Kui majapidamises on toiteallikaks 1F inverter või generaator ja mõnikord on vaja kasutda 3F voolu mõne töömasina mootori toiteks, siis on majanduslikult otstarbekas osta selleks Alist ca 100eur maksev sagedusmuundur, mis teeb 1F voolust 3F voolu ja võimaldab mootori sujuvkäivitamist et mitte inverterit käivitushetkel ülekoormata.

3F omatarbeks isevalmistatud vool on umbes sama uhke asi nagu 3T tühimassiga maastur, on uhke omada ja teistele näidata aga turule kartulit vedada sellega tohib ikka ainult 10 koti kaupa ja 700kg raskemat haagist vedada ei või.

Paanitsed siin tõenäoliselt üle, mul oli tööbussis 1700W 12V-230V sujuvkäivutusega inverter, täiesti tavaline paarisajaeurine seade. Vedas 1200W mikrolaineahju probleemideta käima, kuigi sealgi sees suur trafo mis lülitushetkel tahab päris suurt voolutõuget. Proovisin ka igasugu ketassaagide ja kõiksugu kättejuhtuvate suurt käivitust nõudvate seadmetega, kõik sain tööle. Ketassaed muidugi sisselülitushetkel suhteliselt aeglaselt võtsid pöörded üles, tõenäoliselt sel hetkel langes inverteri pinge päris madalale ja kui samal ajal oleks veel mingeid tundlikumaid teisi seadmeid inverteriga paralleelselt, siis need tol hetkel näeksid seda kui hetkelist voolukatkestust, samas kindel ka pole, kuna selliselt ei katsetanud, et samal ajal mõni seade veel paralleelselt oleks järgi olnud.