Ehitusfoorum

Tartlane kirjutas:

Külaline kirjutas:Tere,


Kuna teemat on algatatud 3 aastat tagasi siis kas teadjad mehed nimetaksid TOP 5 soojustagastusega ventagregaate aastal 2014?


Tnd!

Flexit uni 3

Praegu on esimesel kohal, kuna 4 vastast puudub

Mis pärast ta siis parim on ?

Passivehus lehel on top 1 Paul Novus 300. Seda siis mõõdetud tulemustel põhinedes. Teine huvitav variant on Air Pohoda iERV niiskustagastusega ja ilma eelkütte vajaduseta (kuni -35kraadi).

kammaijaa kirjutas:Milline tainas paneb eramule sissepuhkega ventilatsiooni? Reostatud keskkonda majaehitanutel on ilmselt tõesti point olemas.

Need panevad, kes ei taha igasse tuppa auku välisseina puurida. Soojustagastusest pole sa ju midagi kuulnud?

Õues on igal juhul päris palju tolmu/sodi. Kuival ajal tolmab igasugune loodus, kevadel on õitetolmu nii jõhkralt, et hakka või aknaid pesema. Sügisel(ja ka kevadel) on kõik kohad satikaid täis. Lihtne filter soojusvahetiga masinas on lihtsalt elementaarne, et juba torusid natukenegi puhtamana hoida. "Tehisõhk" on juhmide inimeste väljamõeldis. Süsteemi mõte on hoida asju kontrollitavana.

Keegi on õhu geniaalselt ära liigitanud - tehisõhk ja looduslik õhk? Järgmiseks tulevad tehistuli ja looduslik tuli

aero kirjutas:Keegi on õhu geniaalselt ära liigitanud - tehisõhk ja looduslik õhk? Järgmiseks tulevad tehistuli ja looduslik tuli

tormituul ja kõhutuul....

Eriline mõnu on kodus hingata läbi masina ja plekktorude liikunud tööstuslikku kontorihoone õhku, mis saabub undamisega.

Niivõrd koonerdis on lausa valus olla, et värske õhu ehk tervise asemel eelistada rõõmu küttekuludelt kokku hoitud piskust.

Ai vabandust jah, mitte tehis vaid tööstuslik.

matin kirjutas:Eriline mõnu on kodus hingata läbi masina ja plekktorude liikunud tööstuslikku kontorihoone õhku, mis saabub undamisega.

Niivõrd koonerdis on lausa valus olla, et värske õhu ehk tervise asemel eelistada rõõmu küttekuludelt kokku hoitud piskust.

Sa siis eelistad läbi freshklapi ja plasttoru vōi hoopis läbi seinapragude tulevat ōhku, mis saabub koos kogu selle helitaustaga, mis hetkel su maja ümber on? Sinu valik. Korralikult projekteeritud Ja teostatud vent on nii vaikne, et ma hetkegi mōtlemata eelistan seda augule seinas, mis kogu välismüra (ja tolmu!) tuppa toob.

Sa tööstuslikku vett ikka tarbid kraanist vōi käid ämbriga kaevust värsket toomas?

matin kirjutas:Eriline mõnu on kodus hingata läbi masina ja plekktorude liikunud tööstuslikku kontorihoone õhku, mis saabub undamisega.

Niivõrd koonerdis on lausa valus olla, et värske õhu ehk tervise asemel eelistada rõõmu küttekuludelt kokku hoitud piskust.

Ma olen kindel, et õhk saab veel seal agregaadis ja torudes halba energiat ja kiiritada........

Õu mai gaad, mihuke terve mõistusega inimene valib oma elukohaks mürarikka keskkonna, et siis hakata seda vaigistama läbi ventilatsiooni...

Kõik terve mõistusega inimesed ei saa või ei taha elada hajaasustuses. Enamik eestimaalasi elab tiheasustuses, millega kaasneb teatud mürafoon - autod, poisikesed võrridel, klähvivad koerad, kassipulmad, naabrite muruniidukid. Mu arust elementaarne ja normaalne, et inimesel on võimalik oma majas olmemürast puhata.

Ehitad ja näed vaeva, et hoone tuult, sooja ja müra peaks. Lõpuks seintesse augud puurida ei tundu kõige loogilisem.

Lihtsalt heietamise mõttes: maanteekohinal ja puude/mere-kohinal ei ole tegelikult väga inimkõrva jaoks vahet. Ja arvaks, et enamus eesti elanikke ei tea, misasi on linnamüra.

enesel oli ootamatu erinevus Õismäelt Nõmmele kolides see, et kui tolles paneelrajoonis oli riiulile kogunenud tolm helehall, siis seal metsaasulas tumehall..

Korstnatest väljuv suits ja tahm? Vabaduse pst autoliikluse toss ja kummitolm?

elukeskkond kirjutas: Korstnatest väljuv suits ja tahm? Vabaduse pst autoliikluse toss ja kummitolm?

õhk lihtsalt niiskem

Võtsin mõnusalt aega ning lugesin teema läbi. Tore ja huvitav...
Ps hooplejatele - telki elama minna ei soovi, st tunnetada otse värsket õhku...

Olen alustamas vana palkmaja (linnas) renoveerimist.
Tööd mis tulevad on standardsed:
1. vahetada katus (koos sarikatega) + korralik soojustus + kivikatus
2. Välisseinte soojustus koos akende vahetustega (150mm korralikult tihendatud palk, min 100mm RKL31 FACADE, aknad/avatäited maksimaalset U1.1) + laudis
3. laagidel põrand välja, seejärel täitematerjal, hüdroisolatsioon + 150 EPS + valupõrand koos kütteveel põhineva põrandakütte torudega + õhuke puitparkett
4. Küttesüsteem - Põhiküte jääks õhk-vesi soojuspumbale (vist), kuid juurde kindlasti pliit + soojamüür ning lisaks ka salvestatav kamin/ahi... (tean, see on liialdamine aga elavat tuld tahaks ka näha/tunda...)
5. Soojsutagastusega vent... vot see viimane on lahtine... kindlasti keskseade ja nii, et väljatõmmatavat õhku saan suunata vajadusel soojuspumba välisagregaadi taha ja seeläbi vajadusel suurendada õhk-vesi soojuspumba COP-i talvel...

Kui loen kokku pinna siis: 1. korrus 100 m2 kubatuur 265 m3 ( originaalis on 3m kõrgused toad...), 2k 67 m2 kubatuur 167m3.
Teisele korrusele jäävad siis kaks lastetuba + väike WC/vannituba.
Seega majas kokku 167m2, 432m3.

Kuna majja hakkab kopikaid ikka hulgi minema siis projekt on kidlasti esikohal, kuid vaja ka natuke mõtiksleda...
Tean, et dimensioneerin kütte üle - liiga palju investeerin erinevatesse lahenditesse (ahi, pliit, pump + soojustagastsega vent), kuid meeldib ahiküte aga seda siis kui meelde tuleb, mitte, et peaksin kogu aeg mõtlema, mis maja soojana hoiab... Võib isegi juhtuda, et soojuspumpa investeerin viimases järjekorras... aga valmiduse teen ikkagi. Seega vent + ahi peaksid töötama ilusti, eriti veel kui perenaine pliidiga süüa teeb... (ahjaa puudel olevad kütteallikad ulatuvad pea igasse ruumi v.a. WC ja vannituba ning 2 korrus)

Seega on minu küsimus pigem selles, et milline seade töötaks koos ahiküttega (seade saaks aru, et majja on vaja rohkem õhku puhuda, kui tõmmata, sest ahi võtab oma ära...)?
Või kuidas lahendada kõige paremini ahjule ja pliidile vajalik põlemiseõhk?

hmm4 kirjutas:... Või kuidas lahendada kõige paremini ahjule ja pliidile vajalik põlemiseõhk?

Õuest kasvõi põranda alt 50 või 75mm torudega lisaõhk eraldi pliidi ja ahju juurde.

Urmas

Pakun, et see maja, sellise lahenduse puhul ei saagi nii õhutihedaks, et oleks vaja eraldi lahendust.
Samas on olemas agregaadid, millel vajutata pulti ja tunniks teeb ruumi ülerõhu, millest piisab.
Eraldi toru toomine on halb lahendus.

Külaline kirjutas:... Eraldi toru toomine on halb lahendus.

Paluks põhjendust või selgitust, miks see eraldi torude toomine on halb lahendus? Torud ei oleks ju kogu aeg avatud asendis, vaid saaks avada ainult vajadusel.

Urmas

Selle asemel, et iga kütmise alguses ja lõpus käpuli v kükakil torude siibreid näppida, eelistaks mina sirge seljaga vendi pulti vajutada. JA mul ei oleks neid kaht siibrit põrandas või ahju-pliidi vundamendis JA kaht resti maja välisseinas. JA kaht toru, mis kunagi ka hoolt vajavad. Seda enam, et ei ole ette teada kas piirded üldse saavad nii tihedaks, et üldse on vaja midagi näppida.

Ma olen ka selle torusüsteemi n.ö. mõtte peast läbi lasknud ning kõige suuremaks puuduseks on see, et sealt tuleb külm õhk ja see otse koldesse suunates jahutab kolde temparatuuri põlemise ajal...
Teine miinus on selles, et miks ma pean veel lisa avasust kuhugi tegema - pigem õhk ühest kohast sisse ja kontrollitult...
Maja piirete õhutihedus on eesmärk oma ette - seega tahan seda ka saavutada.

Seega pigem ikkagi vaja leida ventilatsiooniseade mis suudab ka ahjuga sõber olla.

Milleks tuua eraldi torud kolde juurde Pealegi pole talvel külma õhu juhtimine koldesse üldse tark tegu, las sellest räägivad spetsialistid.
Parem tee siis juba auk kuhugi seina, mille saad lihtsalt sulgeda, milleks soklit lõhkuda ja põrandat toruga jahutada?

hmm4 kirjutas:Ma olen ka selle torusüsteemi n.ö. mõtte peast läbi lasknud ning kõige suuremaks puuduseks on see, et sealt tuleb külm õhk ja see otse koldesse suunates jahutab kolde temparatuuri põlemise ajal...

Kas keegi on kunagi täpselt kindlaks teinud, kui palju see külm õhk ikkagi jahutab kolde temperatuuri?
Saunakeriste kohal ei tee see värske külm õhk midagi ja on lausa soovituslik, aga küttekolde jahutab kohe maha?
Pakkusin seda ühe variandina kuna olen lisaõhu torusid päris mitmete majade juures näinud.

Urmas

Tule jaoks on vaja kolme komponenti: hapnik, põlevmaterjal ja kuumus.
Nüüd mida jahedam on keskkond seda väiksem on põlemise temperatuur ning seda rohkem on vaja ülejäänud komponente et saavutada vajaminevat küttetemperatuuri...

Loogiliselt lähenedes kulub 800+ kraadini vähemenergiat kui alustada +20-st kraadist kui -20,st, Jah protsentuaalselt pole vahe väga suur, kuid tuli on efektiivsem toas, kui lume sees.

Nüüd jah juuksekarva peeneks ajades tekib küsimus, et mis tuleks majanduslikult otstarbekam, kas igakord 5kg puid rohkem kütta või vaadata 500€ kallim ventseade... (muide selle õhutoru rajamine ka maksab midagi...) Seega pigem on otstarbekas see toru rajamise summa investeerida tummisemasse ventilatsiooni seadmesse.

Külaline kirjutas: Kas keegi on kunagi täpselt kindlaks teinud, kui palju see külm õhk ikkagi jahutab kolde temperatuuri?

jaa, füüsika , saad arvuta, kui palju rohkem on vaja koldes põletada, et see energiakadu ületada. Võib juhtuda, et kolle ei ole selleks piisav jne ahgjuehitus ju terve teadus.

kaminal on ilmselt suva va niiapalju, et tekib suurem korstna pigitamise oht kuna korstnasse minev temp ei ole piisav ja tekib rohkem kondentsvett. Ahju eesmärk on maja kütta võimalikult ökonoomselt.

Külaline kirjutas: Saunakeriste kohal ei tee see värske külm õhk midagi ja on lausa soovituslik, aga küttekolde jahutab kohe maha?

saunas jahutab sama palju, füüsika ei muutu, aga sauna eesmärk ei ole maja kütta vaid lihtsalt energiat enda lõbustamiseks raisata

hmm4 kirjutas:... Nüüd jah juuksekarva peeneks ajades tekib küsimus, et mis tuleks majanduslikult otstarbekam, kas igakord 5kg puid rohkem kütta või vaadata 500€ kallim ventseade... (muide selle õhutoru rajamine ka maksab midagi...) Seega pigem on otstarbekas see toru rajamise summa investeerida tummisemasse ventilatsiooni seadmesse.

Eks ta selline kahe otsaga asi ole. Oletame, et 500€ seadme kasutusiga on 15-20 aastat, siis lisaõhu torude kasutusiga on palju? Kindlasti pikem kui elektroonikaseadmel. Ventseadme moraalne vananemine? Arvestaks juurde veel elektroonikaseadme võimsamaks töös hoidmise lisakulu elektri näol. Võib tunduda väike number, aga summaarselt aastate peale?
Ahjusid saab minu teada ehitada ka nii, et lisaõhk ei tule otse koldesse, vaid külgedelt ülesse, kus õhk eelnevalt on soojenenud. Kui suure osa moodustab ahju salvestavast massist kolle? Ei ole vist eriti suur, aga ega ma täpselt ka ei tea
Kokkuvõtteks, sinu maja, sina otsustad, aga ise eelistaks lollikindlamaid variante.

Urmas