Ehitusfoorum

postiljon kirjutas:Hind peaks vägagi konkurentsivõimeline olema ehk umbes sama mis ilma gaasikatlata samal õhk/vesil. u 4600 + km. Googelda "daikin hübriidsoojuspump".

See ongi ainus konkurentsivõime võimalus - lõpuks pole inimesel vaja pumpa vaid X MWh soojusenergiat.
Vahet pole, kuidas see toodetakse, oluline on selle hind. Ja kui elektriliitumine on igaühel enamasti olemas, siis gaasiliitumise peavad paljud alles hankima. Vastupidiseid olukordi on vähem.
Või võib seda ka balloonigaasiga ringi ajada ? Ostad ühe ballooni nurka, ja see läheb käiku nondel krõbedatel öödel vaid?

Mis oleks vaikseim (õhk-vesi) soojuspump 100m2 majja? Ei tahaks müra õue peale endale ega naabritele.

Mina soovitaks kindlasti u 8-9 kW inverter õhk/vett. Sellisel juhul töötaks pump enamus aega osalisel koormusel, seega ka väga vaikselt, kuna ventikas on üks põhilisi asju mis häält teeb. Kõige kõvem ongi soojuspumba hääl kui ta maksimumkoormusega töötab. Lisaks tuleb suurem võimsus kasuks ka külmemate ilmadega, see tähendab, et võtab vähem elektrit appi. Kui võtta 5-6 kw pump, siis võib ostu pealt paarsada eurot säästa kuid tulemus on valjem, ning arved talvekuul suuremad.

postiljon kirjutas:Hind peaks vägagi konkurentsivõimeline olema ehk umbes sama mis ilma gaasikatlata samal õhk/vesil. u 4600 + km. Googelda "daikin hübriidsoojuspump".

Kas seda hübriidpumpa ka siis paigaldada saab, kui gaasiliitumine alles paari aasta kauguses tulevikuplaanis... ? Et seni töötaks õhk-veena?

Külaline kirjutas: Kas seda hübriidpumpa ka siis paigaldada saab, kui gaasiliitumine alles paari aasta kauguses tulevikuplaanis... ? Et seni töötaks õhk-veena?

hea küsimus, ennast huvitas ka kas see toimiks , kui gaas näiteks balloonist . ei viitsi ise neid kuluvaid kuupmeetreid läbi arvutada.

Saab põhimõtteiselt kasutada ka tavalise õhk/vesina, lihtsalt tippude katteks peaks nii kaua ajutise elektriküttekeha panema. Sooja tarbevee tegemist peaks ka ümber mõtlema, kuna selle jaoks on gaasikatla osa mõeldud.

Ma ei tea kas balloongaasiga on mõtet. Oleneb kui palju balloongaasi kuupmeeter maksab. Ma kardan, et see on trassigaarist tunduvalt kallim ning asi kaotab jume.

Balloongaas oli enne punaste balloonide kasutamist kallim kui elektriga, nüüd veelgi enam.
Isegi see suure mahutiga oli väga kallis (pea sama mis elekter), et ei tasu üldse plaanidesse pannagi. Maagaas on teine teema.

Kalvis kirjutas:NPS hindade lugemist tööstusettevõtjad ei pakugi, see on hobielektroonikute rida ning tehtud SP väliste lahendustega.

Boschi pumba juhendis on küll kirjas, et see oskab ise börsil käia..



vt lk. 47
http://www.maakyte.ee/wp-content/upload ... juhend.pdf

juhend ise kohati rootsi keeles...

Huvitav tõesti, tehniliselt on see tõesti nende andmetel võimalik. Esmakordselt kuulen sellest võimalusest.
Niipalju kui ma olen smartgrid tegelastega juttu ajanud on neil pea täis küll hulle lahendusi aga vaid mõni üksik on jõudnud katseeksperimendist kaugemale.

Iseasi on muidugi see, et mida sellise võimalusega praktikas tegelikult peale hakata on.

Võtsin umbes 15 jaanuari hinnad EE piirkonnas.
öösel odavaim 27.02 €, päeval kalleim 45.09 €

Liites siia võrgutasud - öösel 2.4, päeval 5.0 senti tulevad muutuvad elektrihinna muutumise piirid 5.1-9.5 sendi vahele (siit on puudu taastuenergiatasud ja peakaitse jms, mis tarbimisiest ja kellalajast ei sõltu)

ehk siis mänguruum on 4.4 senti.

Samas on pumba COP öösel külmaga madalam - seega toodetava soojuse puhul on päevase ja öise energia hinnaerinevus väiksem

Pealegi sooja tuba on mul vaja töölt tagasi sabudes õhtul...

Efekti saavutamiseks on vaja siis veel suurt akupaaki?
Või ikkagi sisseehitatud arvutit, mis suudaks põranda salvestusvõimet arvesse võttes kütmist optimeerida?

Tegelikult oleksin rahul, kui pump oskaks neid 200 €/MWh erakorralisi tippe vältida...
Enamlevinud tipuaegade vältimiseks peaks pumbal olema lihtsalt temperatuurialandusvõimalus, mida saab juhtida (sisseehitatud) programmkellaga...
Ka erakorraliste tippude vältimiseks võiks küljes miski punane nupp olla...

Tasuvusarvutused.
Ikka ja jälle "elekter kallineb 5% aastas". No ei kalline ju! Minu Excel ütleb üsna üheselt kWh "all included" (turuhinnaga pakett):
2012 - 0,1112
2013 - 0,1359
2014 - 0,1257
2015 - 0,1193 (tänase päevani)
7% kolme aasta peale kokku. Seejuures jääb perioodi sisse turu avamisega kaasnenud erakordne hinnatõus.
Muide, gaasiga on pilt veelgi ilusam (m3 hind "all included": 2012 - 0,5398; 2015 - 0,5150).

See jutt elektrihinna pöörasest kallinemisest tuleneb minevikust, kus energiahinnad kappasid uute KUNSTLIKE lisakoormiste tõttu (aktsiisid, keskkonnatasud, taastuvenergiatasu). Selliste kunstlike tasude järske tõstmisi (või täiesti uute lisandumisi) ei ole praegu ette näha. Vastupidi - hetkel ikka veel puudulike ühendusvõimsuste tõttu on meil endiselt hinnapiike, kus meil hinnad Soomega võrreldes oluliselt kõrgemad. Täiendavad ühendusvõimsused siluvad needki tipud maha.

Raha hind.
Laenu korral saadakse sellest veel mingil määral aru - intress ongi raha hind. Kui aga on "oma raha", siis oh imet - raha hind muutub imeväel olematuks. Minul näitab "oma raha hinda" vägagi ilmutatud kujul eraldi Excel: perioodis 2009 - 2015 on "minu raha hind" aasta kohta keskmiselt 22,6%. Jah, mul on olnud ehk üle keskmise õnne aga samas olen päris kindlasti ka üle keskmise vaeva näinud. 5-10% peaks olema saavutatav üsna elementaarse lähenemisega.

Kõike eelnevat arvestades on "60m2 vaja talvel külmumast hoida" lahenduse jaoks suurt investeeringut nõudva süsteemi soovitamine ikka pisut vildakas. Rokikas tõi juba konkreetseid arve ka. Omalt poolt lisaks veel 1 argumendi radikate kasuks - kui pump üles ütleb, on tegemist märkimisväärse väljaminekuga, mis tuleb teha kiiresti tõenäoliselt rahaliselt kitsamal ajal (kütteperiood). Radika riknemisel võid kas teisi radikaid peale keerata (siseuksed hoiad lahti) või ostad uue radika - hind on suhteliselt köömes.

Kui see vaidlus siin käis siis viskasin tiba pilgu ka "turule" http://www.npspot.com/Market-data1/Elsp ... view=table ja eks hinnatõusu protsendi suurus kipub sõltuma mis ajavahemikku silmas pidada.
Ilmselt kui soomlane 2011 aasta alguses vaatas tagasi viimase 10 aasta hinnatõusule siis oli pilt päris kole. Aga kui täna vaatab tagasi 15 aastat siis polegi seis nii hull. Kui nüüd veel ka inflatsiooni arvestada ....

Veel ühele kunstlikule elektri (õigupoolest küll võrgutasu) hinda kergitavale võttele antakse vihje siin.

täpselt aasta möödas, kulutanud on õhk-vesi pump minul 1805EUR. Eelmise aasta õlikuluga (3834EUR) võrreldes sääst tubli 50%. Ilm oli ehk okt-mai perioodil see aasta keskmiselt kraadi võrra soojem, aga vahe ikkagi mäekõrgune, olen rahul.

...mul aasta keskmine COP 2,67 ja suvine 3,43 (kütab märgasid ruume ja soendab tarbevett el.boilerile ette +32 kraadini)

Hetke parim olla vist see Bosch 6000 vms. Aga kole kallis.
Võtsin selle asemel pea 2 korda odavama Daikini mis töötab kah väidetavalt hästi madalate temperatuuride juures ja COP ka suht heaks reklaamitud.
Eks kevadel saab näha, palju SCOP tuli.

Mis krdi parim? Parimat ei ole reaalselt olemas, kõik on vaid peas kinni. Milline on parim auto või parim pesumasin, telekas, wc-pott...?

Kui kasutegur kriteeriumiks seada, siis võin teile müüa pumba, millele teil kulub 100 kwh elektrit aastas, kuid sooja annab mühinal 10000 kwh aastas... kuid ilmselt te ei taha selle hinda teada.

Külaline kirjutas:Võtsin selle asemel pea 2 korda odavama Daikini mis töötab kah väidetavalt hästi madalate temperatuuride juures ja COP ka suht heaks reklaamitud.

Müüjad võivad vehkida, milliste andmetega tahavad. Eesti oludes kasutades, õ-v uute mudelite omanikega vesteldes on selgunud, et tavapäraste kasutamisharjumuste juures on saavutatav COP ca 3,5-4,0 ja SCOP on 2,5-3,2. Ja kõik muud numbrid on "pulli biomass".

...mis nimetus on pumba poolt tarbitud el.energia ja toodetud soojaenergia suhtel? Ma arvan(sin) et COP.....(?)

pumbal on välisseade ja siseseade... välisosa kaod lähevad õues kaduma, siseosa kaod kütavad sama ruumi kus see paikneb....

kas testides seda ka arvesse võetakse?

parim in my ASS kirjutas:Kui kasutegur kriteeriumiks seada, siis võin teile müüa pumba, millele teil kulub 100 kwh elektrit aastas, kuid sooja annab mühinal 10000 kwh aastas... kuid ilmselt te ei taha selle hinda teada.

Mina tahaks hinda teada, mudelinimi ka huvitaks.

Selline küsimus ka oleks, et kas on miskit vahet ka kui, et kas lasta vesipõranda süsteemi leigem vesi ja hoida kontuurid maksimaalselt lahti, või kütta vesi kuumemaks aga piirata kontuurist vooluhulka?

jeanman kirjutas:
Selline küsimus ka oleks, et kas on miskit vahet ka kui, et kas lasta vesipõranda süsteemi leigem vesi ja hoida kontuurid maksimaalselt lahti, või kütta vesi kuumemaks aga piirata kontuurist vooluhulka?

Ikka leigem vesi ja kontuurid maksimaalselt lahti.
Kui oled vaadanud siis soojuspumba soojustegur antakse erinevatel veetemperatuuridel. Nt 35 C, 50 C...Soojema veega on COP (ja ka SCOP) või ka igamehe poolt saadav soojustegur väiksem.
Vooluhulka võib piirata (reguleerida) st juhtimine võikski toimuda vooluhulga järgi ning kui see ei ole piisav siis alles temperatuuri järgi.

jeanman kirjutas:

parim in my ASS kirjutas:Kui kasutegur kriteeriumiks seada, siis võin teile müüa pumba, millele teil kulub 100 kwh elektrit aastas, kuid sooja annab mühinal 10000 kwh aastas... kuid ilmselt te ei taha selle hinda teada.

Mina tahaks hinda teada, mudelinimi ka huvitaks.?

Mudelinimi on saladus. Hind 100 000 eur, kuid see pole ju tähtid, kasutaja jaoks on kasutegur määrav?

parim in my ASS kirjutas:Kui kasutegur kriteeriumiks seada, siis võin teile müüa pumba, millele teil kulub 100 kwh elektrit aastas, kuid sooja annab mühinal 10000 kwh aastas... kuid ilmselt te ei taha selle hinda teada.

....ilmselt on tegemist sinu tagumiku ja sellega ühenduses oleva seedekulglaga