Ehitusfoorum

On ütlus, et igale kaubale leidub ostja.
Eestis arvestatakse (peetakse arvet) nii ehituse, kui ka kinnisvara müügi keskmine hinna üle. See kõigub, vastavalt turule.
Kui rääkida majast koos krundiga- siis siin ei saagi olla "tavapärst" võrdlusmomenti, kuna määravaks saab ka krundi asukoht ja muud hüved, mis on olemas või ei ole.

aero kirjutas:Justnimelt - me ei tea, kui palju kasumit sisaldab see hind, millest algab kauplemine. Oleks naiivne arvata, et praeguses turuseisus sõlmitakse reaalne tehing alghinnaga. Ja ega kõik see, mis seal piltidelt paistab, pole ka just päris Harju keskmine siseviimistlus. Rainmakeri dušš, kallis wc-pott jne.

"Poole kallim", mõtled +50%? Pakud huupi või oskad öelda, mis maksab täna spoonparketi paigaldus, põrandate-seinte plaatimine, santehnika paigaldamine? Tüüpiline elektriinstall? Ma mõtlen "võtmed kätte" varianti ilma materjalide maksumuseta (mis on nii subjektiivne.)

Aga prooviks teistpidi - kui palju maksab täna siseviimistluseta betoonmaja või kergplokk-maja kinnise karbi m2 koos kõigi tehnosüsteemidega ja kommudega (küte, vent, elekter, vesi, kanal, side), penovooder ja välisviimistlus krohv, sees kruntvärv seinas? Mina ei tea... Aga kujutan elavalt ette kuidas ehitusjärelevalve ja tellija peavad keskmisel Eesti ehitajal pidevalt ora tagumikus hoidma ja vigade parandusi nõudma.

"Rainmakeri dušš, kallis wc-pott jne." Nojaa, mitu % see maja hinnast
teeb? Need on mikroskoopilised numbrid selle Jõelähtme maja puhul. Ja eksnii nn läikivate asjade peale õnge minnakse.

Aga ok, kirjeldan paari lähedalt näinud kogu ehitus maksmust, ka projektid.
Kui tellija ei seisa käed taskus, oskab arvutada, kaubelda, ei torma pea ees poodi või salongi,(antud juhul telliti vent, maapump ja veel nipet näpet mujalt, hinnavahe oli siinsete kaupustega kuni 45%) vaid vaatab ka ilmas ringi, on teemale silmavaadet, nõus aega kulutama ja teeb natukene projektijuhi tööd, siis tuleb maja m2 hinnaks võtmed kätte (sama sisustus tase ja aste mis Jõelähtmel) maksimaalselt 950 euri. Just sellise hinnaga on valminud hiljuti nii mõnedki kahekorruselised umbes 150m2 netopinnaga funk majad, millede põranda ja lae U- 0.1, seina U-0.15 ja akende keskmine U-0.9. Kivimaja, vahelagi betoon, väljast krohv, maaküte, üks konditsioneer, sooja tagastav vent, kahel korrusel põranda küte, kamin, saun kahe kerisega, osaliselt köök, lisaks kuur ja auto varjualune. Maapumbad koos boileriga paigaldati 5-6kw, ehk siis kõige väiksemad mida tootjad pakuvad. Jah, need numbrid on küll kaugel passiivmaja normidest, aga samas tublisti paremad, kui tänane Eesti keskmine.
Kuna see 10% hinnavahe erinevus meil Eestis ei ole reaalselt ega praktiliselt tõestust leidnud, siis küsiks palju maksab Eestis passiivmaja m2 ehitus, või siis millisest numbrist võib hakata rääkima võtmed kätte lahenduse puhul?

Pole küll pasiivmaja aga hind poole odavam sealsamas Jõelähtmel.
http://varad.ee/et/kinnisvara/harjumaa- ... gru-tee-51

Külaline kirjutas:...maksimaalselt 950 euri. Just sellise hinnaga on valminud hiljuti nii mõnedki kahekorruselised umbes 150m2 netopinnaga funk majad, millede põranda ja lae U- 0.1, seina U-0.15 ja akende keskmine U-0.9. Kivimaja...

Pikk kirjeldus aga võrdlusmaterjaliks ei kõlba. Madalenergia.ee lubab 1000€/m2 eest ehitada kinnise, väljast viimistletud funk-karbi koos kõigi vajalike tehnosüsteemidega. Küttekuluga 20 kWh/m2/a.

Passiivmajanäitus Rotermannis
http://www.youtube.com/watch?v=a98rUXRi ... re=related

ekspert ?
Palju huvitavaid ekspertarvamusi.
Imelik.

Külaline kirjutas:ekspert ?
Palju huvitavaid ekspertarvamusi.
Imelik.

Nojah, teooriat ja teadmisi juba nii palju, et võib uusi turge minna oma usuga vallutama. See pole iseenesest ju paha, aga samas arvan, et enne peaks ja võiks kodus mõne objekti reaalselt valmis ehitada. Maksumuse ja ülalpidamiskulud avalikustama. See oleks parim kinnitus oma sõnadele ja ka tohutu reklaam, välja hõigatud 6-10% hinnavahele ehitusmaksumuses.
Kas on mingi reaalne ja argumenteeritud põhjendus ka, miks seda ei teha? Hõisati, et Valga lasteaed, kui ka Jõelähtme (rahastas seda vist kena.ee) maja kulud saavad avaliku ligipääsu. Nüüd ei taheta sellest midagi kuulda. Miks?

Jõelähtmel on väga ilmekalt ja ka pimedale näha palju maksab tavamaja ja mitte päris passiivmaja. Miks on hinnaerinevus nii tohutu?

Jääb selline mulje, et nüüd läheme seda usku ka ida ja lõuna poole viima.

Lõuna poole peale Baltikumi pole seda teadmist kuhugi viia... Eestis toimunud koolitused ja infopäevad, mida on korraldanud(juhtinud) nii Sveits, kui ka Austria, Saksamaa - on selgelt öelnud (teema käigus välja tulnud), et 10% kallim hind on kellegi roosa unistus. See 10 % on meil siin ise välja mõeldud. Usutavasti on meie (Eesti) propageerija, ehk spetsialist näinud soojustusmaterjalide hindu, osakb seda ruutmeetripõhisena arvutada, kuid konstruktsiooni (ja palju muud veel) on unustanud teadmatusest ehitushinnale juurde lisada.
Muud maad (nimetatud pioneer maad) suudavad mõjutada oma elanikke näidates neile reaalset olukorda, mis on ökonoomsus. Samuti on seal elanikud õige natuke ehk rohkem arenenud ja suudavad mõelda ja ARU SAADA, milleks seda kõike vaja on.. Ikka pikemas perspektiivis.
Meil tahetakse ka ju head propageerida, kuid seda hakatakse tegema nagu natuke valest otsast.

aero kirjutas: Lugesin kogu 10 lk läbi. .....
Soomlaste lahendused on kõik (?) sõrestiku ja villa baasil (rokika lingid.) .....
Villaga sõrestik peaks ju odavam olema, kui soomlased kõik seda usku on?

Tiba liiga hoogsalt lugesid vist sest täitsa leidub ka piisavalt linke muudele lahendustele kui vaid vill + sõrestik. SPU toodang on näiteks päris "tegija" selles valdkonnas.
Selle "wolf-thermo" "sugulastele" siingi viidatud.

Külaline kirjutas: Igaüks võib nüüd ise edasi arvutada, palju tuleb m², kas see ikka on 10% kallim tavaehitusest.

Külaline kirjutas: Jõelähtmel on väga ilmekalt ja ka pimedale näha palju maksab tavamaja ja mitte päris passiivmaja. Miks on hinnaerinevus nii tohutu?

Et kuna müüakse kallilt siis oli kindlasti ka ehitada kallis. Inimene kes ei suuda aru saada et müügihind ei pruugi mitte teragi peegeldada omahinda ei peaks oma nina toppima nii kallile elualale nagu seda ehitamine on.

Külaline kirjutas:ekspert ?
Palju huvitavaid ekspertarvamusi.
Imelik.

Noh igatahes selle üle võivad need eesti "spetsialistid" küll uhked olla et neil on õnnestunud avalikkuse eest väga tõhusalt varjata oma suurepäraseid ja laialdasi teadmisi ning kogemusi.

Eestikinnisvara kirjutas: Eestis toimunud koolitused ja infopäevad, mida on korraldanud(juhtinud) nii Sveits, kui ka Austria, Saksamaa - on selgelt öelnud (teema käigus välja tulnud), et 10% kallim hind on kellegi roosa unistus. See 10 % on meil siin ise välja mõeldud. Usutavasti on meie (Eesti) propageerija, ehk spetsialist näinud soojustusmaterjalide hindu, osakb seda ruutmeetripõhisena arvutada, kuid konstruktsiooni (ja palju muud veel) on unustanud teadmatusest ehitushinnale juurde lisada.

Väidan siiski et see suurusjärk soomes üldjoontes kehtib. Enne kui üritada seda protsenti mujalegi laiendada tuleb omale aru anda et sarnase tulemusega "finišisse ´"jõudmiseks tuleb startida samalt kauguselt.

rokikas, väga õige tähelepanek. Tulebki startida samalt kauguselt, siis ehk on võimalik. Aga niikaua, kui inimene otsib odavaimat, mitte optimaalseimat lahendust, on Eesti stardipakk kõvasti taga pool.

Aga mis see Soome standart siis on (millised U arvud, milline küttevõimsus) mille juurest nn startides saab öelda, et see 10% hinnaerinevus on reaalne? Siin Eestis 10% kuulutajad võiks arvestada ikka keskmisi Eesti olusid, mitte tooma Soomest ühe numbri ja seda siin tõepähe kuulutama. Ja ei kiputa ka seda müstilist 10% kuidagi lahti seletama, et millest see on tuletatud

Minu arusaama kohaselt on erinevus Soomega meil selles, et soomlane planeerib oma nö. tava majja sisse juba: ökonoomse küttesüsteemi, ökonoomse ventilastioonisüsteemi, kasutab paremaid avatäiteid (kvaliteetsemad) + julgen arvata, et ehitus (sh. ehitustegevus) on lõppkokkuvõttes kvaliteetsem, kui meie eesti keskmine.
Niikaua, kui meie, eestlased, otsime odavaimat küttesüsteemi, loobume ventilatsioonist (kuna see maksab raha), kasutame odavamaid avatäiteid, mis turul saada + lubame (kas teadlikult või teadmatusest) ehitada ehitusprojektist (kui see üldse eestlasel olemas on) mööda - niikaua ei olegi meil mõtet rääkida 10%..

Eestikinnisvara kirjutas:Minu arusaama kohaselt on erinevus Soomega meil selles, et soomlane planeerib oma nö. tava majja sisse juba: ökonoomse küttesüsteemi, ökonoomse ventilastioonisüsteemi, kasutab paremaid avatäiteid (kvaliteetsemad) + julgen arvata, et ehitus (sh. ehitustegevus) on lõppkokkuvõttes kvaliteetsem, kui meie eesti keskmine.
Niikaua, kui meie, eestlased, otsime odavaimat küttesüsteemi, loobume ventilatsioonist (kuna see maksab raha), kasutame odavamaid avatäiteid, mis turul saada + lubame (kas teadlikult või teadmatusest) ehitada ehitusprojektist (kui see üldse eestlasel olemas on) mööda - niikaua ei olegi meil mõtet rääkida 10%..

Siis võiks jutu teemat alustada hoopis sellest, et mitu % on eelpool kirjeldatud meie ehitus maksumis odavam Soome tava omast. Aga nii aina jaburamaks see % teema kisub ja ei vii kuhugi välja.

Mingid suurusjärgud oleks võibolla võimalik ju tuletada ka Eestis, kuid minu isiklik arvamus on, et see oleks mitte midagi ütlev arv. Nii nagu meil on must miljan erinevat projekti on meil ka inimesi, kellel on hoopis erinevad standardid välja kujunenud- see aga tähendab siiski personaalset hinda, mis ALGAB siiski projektist ja tellija seatud standarditest.

Keegi võiks võtta ühe meil müüdava kataloogimaja, mille hind teada ja projekteerida see nn.passiivmajaks ja sealt hakata tuletama ehitushindasid. Äkki saab sealt mingi hinnavahe % kätte?

Kataloogmajadel on ka suur vahe, ehk millistest arvväärtusest on algselt lähtutud
Näituseks toon sulle ebavõrdsuse: suurim soome majatootja ja väike eesti majatootja. Neid küll saab võrrelda, kuid kui laskud detailidesse siis näed, et pointless tegevus. Üks on kallim ja ületab oma kindluse, kvaliteedi ja läbimõeldud projektiga (reeglina) teist suuresti.

fanatic kirjutas:Aga mis see Soome standart siis on

http://www.energiatehokaskoti.fi/perust ... ohjearvoja Tõlkima pead ise.
Mõni aasta tagasi oli keskmine soome eramuehituse hind ~1500 eurot/m2.

fanatic kirjutas: Siin Eestis 10% kuulutajad võiks arvestada ikka keskmisi Eesti olusid, mitte tooma Soomest ühe numbri ja seda siin tõepähe kuulutama. Ja ei kiputa ka seda müstilist 10% kuidagi lahti seletama, et millest see on tuletatud

Kui sa ka siin teemas kirjutatut loeks ja ka toodud linke uuriks võiksid avastada nii mõnegi seda hinnaerinevust lahti seletava jutu. Tõsi, need küll enamuses soomest pärit.

Tera kummastav ja vahest ka vihastav on lugeda neid nõudmisi et keegi kuskilt peab tulema ja täpselt siin seletama kuidas ja mis hinnaga see võimalik ikka on. Kui on huvi siis tuleb ise samuti tiba vaeva näha ja omale selgeks teha mis on mis. Mis pagana huvi on kellelgi teisel siin tõestada et kindlasti saab ja just selle X % hinnatõusuga.
Kui ei usu/huvitu siis ela ja ehita nagu varemaltki.

rokikas kirjutas:..Tera kummastav ja vahest ka vihastav on lugeda neid nõudmisi et keegi kuskilt peab tulema ja täpselt siin seletama kuidas ja mis hinnaga see võimalik ikka on. Kui on huvi siis tuleb ise samuti tiba vaeva näha ja omale selgeks teha mis on mis. Mis pagana huvi on kellelgi teisel siin tõestada et kindlasti saab ja just selle X % hinnatõusuga...

No minu arvates võiks mõni ikka mingid konkreetsemad arvud ka kirja panna, mis ja palju konkreetselt maksab kui soovitatakse seda nn. passiivmaja. Soomes on Soome hinnad ja Soome palgad ning neid üksüheselt ei saa kahjuks siia üle kanda. Hea näide on Aeroci lehel, kuigi vist juba aegunud numbrid (pole seal ammu käinud ja võin eksida), aga seal saab juba ise üle arvutada need numbrid kui tõsisem huvi, kuid selle passiivmaja suhtes ainult ümmargune 10%. Selleks, et tekiks huvi, peaks vist tiba konkreetsem olema, et ka potentsiaalne klient saaks enda jaoks selgeks teha, kas tasub või mitte.
Kas tõesti on nii, et lähen projekteerija juurde, selgitan oma nägemuse kahe maja (ühesuguste m2-te ja plaaniga) soovist, lasen projekteerida ühe tavalise ja passiivmaja, lasen ühel ja samal firmal valmis ehitada ning nende kahe maja hinnavahe on tõesti ainult 10%? Siseviimistluseks nn. valge karp ehk krundini, aga kõik need aknad-uksed, kommunikatsioonid, soojustused, konstruktsioonide erisõlmed jne jne., mis kõik pidi olema teistmoodi praeguste passiivmajade propageerijate sõnul. Kas ehitaja ikka on nõus paigaldama 200-st peno 100-se hinnaga jne ülejäänud keerukamad asjad?
Mul oleneb ju samuti m2 hind töömahukusest. No kohe mitte kuidagi ei ole seina tavaline rulliga värvimine sama hinnaga, mis pintsliga värvimine, kuigi mõlema puhul on tegemist värvimisega.
Solvu või vihasta, aga mina jään esialgu veel skeptikuks ja seda seni, kuni keegi ei ole välja toonud siin ehitatud passiivmaja konkreetsed rahalised numbrid kasvõi selleks, et saaks omakorda selle projekti põhjal tuletada praeguste normide järgi ehitatava maja eelarve.
Urmasr

rokikas kirjutas:

fanatic kirjutas:Aga mis see Soome standart siis on

http://www.energiatehokaskoti.fi/perust ... ohjearvoja Tõlkima pead ise.
Mõni aasta tagasi oli keskmine soome eramuehituse hind ~1500 eurot/m2.

fanatic kirjutas: Siin Eestis 10% kuulutajad võiks arvestada ikka keskmisi Eesti olusid, mitte tooma Soomest ühe numbri ja seda siin tõepähe kuulutama. Ja ei kiputa ka seda müstilist 10% kuidagi lahti seletama, et millest see on tuletatud

Kui sa ka siin teemas kirjutatut loeks ja ka toodud linke uuriks võiksid avastada nii mõnegi seda hinnaerinevust lahti seletava jutu. Tõsi, need küll enamuses soomest pärit.

Tera kummastav ja vahest ka vihastav on lugeda neid nõudmisi et keegi kuskilt peab tulema ja täpselt siin seletama kuidas ja mis hinnaga see võimalik ikka on. Kui on huvi siis tuleb ise samuti tiba vaeva näha ja omale selgeks teha mis on mis. Mis pagana huvi on kellelgi teisel siin tõestada et kindlasti saab ja just selle X % hinnatõusuga.
Kui ei usu/huvitu siis ela ja ehita nagu varemaltki.

Kas seda on palju tahetud, et siin kohalikud 10% kuulutajad avaldaksid veel mõne numbri, millest see on tuletatud ja argumenteeriks seda ehitusmaksumuse poolt ja avalikult nagu seda 10% ja ikka Eesti olude ja turu jaoks.
Olen seda ühe 10% kuulutaja käest ka küsinud, aga peale selle numbri ja teadusliku jutu ei tulnud sealt midagi. See avaldamine ja selgitamine oleks nende endi huvides.
Ega siis kõiki Soomes kirjutatud ja kuuldud ehitus maksumusi saa kohe automaatselt Eestisse üle kanda.
Siin on juba mitu lk selle numbri kallal lokku löödud

Riiklik kompetentsikeskus Kliima- ja Energiaagentuur
http://www.kena.ee/?page_id=292
"Miks KENA passiivmaja ehitust jälgib?

Eelkõige soovime näidata, et sellise energiasäästliku maja ehitamiseks vajalik rahahulk pole oluliselt erinev sellest, kui ehitada nii-öelda tavaline maja. Ehitamise käigus saame ülevaate miks just nii ehitatakse ja kuidas see parandab eluruumide sisekliimat ning tagab energiasäästu."

Ilus jutt. Maksumaksja raha eest ehitatud maja on nüüd müügis, aga miks me ei näe seda ehitamiseks vajalikku rahahulka?
Kui see on juba nn riiklikult tähtis ülesanne ja on loodud eraldi agentuur, siis kas on keeruline teha üks avalikkusele avatud näidismaja, kus oleks kirjas nii maksumused, kui materjalid, ülalpidamise kulud, graafikud ala 10-15 aasta peale, muu tutvustav materjal, ja kus osatakse vastata lihtsamatele küsimustele, mitte ei korrutataks seda 10% Väga lihtsustades lahti seletada mida võimaldab PHPP http://www.passivehouse.ee/index.php?id=22 See oleks nendele 10% kuulutajatele tohutu reklaam ja lihtsale maja ehitajale tellijale arusaadav lahendus enne otsuste tegemiseks. Sellise näidis majaga tutvumine ja enda harimine enne otsuste tegemist, võiks olla piltlikult öeldes kohustuslik, nagu on energiamärgis

PS.
Eesti Energia 3D kodu https://www.energia.ee/home/saveenergy/model

Hooldage boilerit korrapäraselt – katlakivita boileriga hoiate vee soojendamise arvelt kuni 20% kokku.

Viimaselt lingilt.

Kui meil ei oleks neid kriitikuid, siis ma ei kujuta ette, mis paska meile võidakse pähe määrida sundkorras ja seda riiklikul tasemel. Õnneks needsamad kriitikud sunnivad idee autoreid asju vaatama ka teise külje pealt. Kiikasin seda KENA (http://www.kena.ee/?page_id=292) ideed ja tekkis paar küsimust maksumuse kohta.
"Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud."
Palju maksab passivmaja “piisavalt läbi mõeldud” korralik projekt rohkem võrreldes “vähem mõtlemist vajava” projektiga?
"Antud maja puhul kasutatakse vaid paremaid soojaisolatsoonimaterjale, soojapidavamaid aknaid ja uksi, rajatakse soe vundament ning paigutatakse soojust majja tagasitoov ventilatsioonisüsteem."
Praegu müüdavate soojaisolatsioonimaterjalide,akende-uste ja soojust tagastava ventsüsteemi hind on enam-vähem teada.
Vaatasin Kalesy kodulehele passivmaja akende hindasid ja hopsti, lugesin välja sellise asja: "Kui standardsete HTP-1 akende hind 150 m² maja puhul on u 100 000 krooni, siis Kalesy passiivaknad HTP-10 puhul kujuneb investeeringu suuruseks u 130 000 krooni". Minu peastarvutamine annab %-ks mitte 10, vaid 30.
"Kasutatav vahtplast, milles on ka grafiiditerakesi, mis peegeldavad soojuskiirgust, hoides nii talvel soojust siseruumides kui suvist kuumust hoonest eemal."
Kui palju maksvad vaid paremad eelnevalt tehases valmistatud vahtplastelemendid, mille vahele valatakse betoon.
Vaatasin Reideni kodulehele ja seal oli tõesti Termoploki ja Termoplokk Silver hinnavaheks ca 10%. Aga ülejäänud elemendid Termoplokk Silverist? Neid kas ei tehtagi või kui tehakse eritellimusel, siis, kas nende hinnavaheks tuleb samuti 10%?
Kas passivmaja eelistuste väljatoomiseks on piisav ainult vahtpolüstüroolist tehtavast? Peaks nagu välja tooma ka teisi materjale konstruktsiooni püstitamiseks ja hinnavahed.
Tsitaat Aeroci kodulehelt: "200 mm ja paksema soojustuskihi paigaldamine ja viimistlemine on üsnagi komplitseeritud. Kui suure osa seina paksusest moodustab juba soojustusmaterjal, on raske aknaid ja uksi paigaldada – neid ei saa kinnitada soojustusmaterjali külge, vaid nende ümber tuleb ehitada kandev konstruktsioon. See aga põhjustab joonkülmasildade tekkimist ja halvendab kogu piirde soojapidavust."
Nagu eelmiseski postituses, sooviks näitena kuulda mõne ehitaja arvamust, kas 100mm ja 200mm paksuse soojustuse paigaldamine on sama hinnaga, hinnavahe 10% või kallim? Ei soovi teada konkreetseid numbreid eurodes, vaid %-des võrreldes 100mm paigaldusega.
"Et energiakulu oleks väiksem, paigaldatakse jälgitavasse majja valgustid, milles valgus pärineb vagusdioodidest".
Kui palju maksavad need parimad valgusdioodid? Väga palju, võrreldes kasvõi kvaliteetsete säästupirnidega ja kindlasti on see tunduvalt suurem kui 10%.
Miks peab asjast huvitatu välja pinnima nagu partisanilt sõjasaladust kogu seda majanduslikku poolt ja selle 10% hämamise asemel vastaku konkreetsete numbritega.
Millegipärast arvan, et paljud asjad/lahendused, mis praegusel hetkel on "parimad, üliökonoomnsed jne.", aga paraku ka kallimad kaotavad oma tasuvusaja lõpuks mõtte. Miks? Ikka sellepärast, et 10 aasta pärast on kindlasti uued materjalid, mis on omakorda "parimad, üliökonoomsed jne.". Surnud ring nagu või jäädki ökonoosuse eest maksma, mis läheb kallimaks kui kokkuhoid nimetatud asjadelt.
Ei ole minu postituse eesmärk jahutada või nullida kellegi optimismi, vaid selgemat pilti tahaks tegelikust rahakulust passiivmaja ehitusele kuluvast rahast. Kui endal kunagi tuleb võimalus, siis kindlasti ehitan Aeroc375 või 500-st sooja pidava maja.
See võib olla totakas näide, aga võrrelge Toyota tavalise pereauto ja hübriidi Prius hinnaerinevust!

urmasr kirjutas: Praegu müüdavate soojaisolatsioonimaterjalide,akende-uste ja soojust tagastava ventsüsteemi hind on enam-vähem teada.

Postitatud 19.05.2010.

rokikas kirjutas:Üritan seda rahalist poolt veelkorra arvestada.
Võtaks aluseks 200 m2. maja ja üritaks teada saada kui palju see passiivmaja maksab rohkem kui tavamaja.
Tavamaja
1. korruse põranda soojustus 100m2.* 0,2 * 600 eek/m3 = 12 000 eek.
Välisseina soojustus 240 m2.* 0,25 * 500 eek/m3. = 30 000 eek.
Katuslae soojustus 100 m2. * 0,4 * 500 eek/m3. = 20 000 eek.
Avatäited 48 m2. (20% välisseinast)* 2500 eek/m2 = 120 000 eek.
Vent. agrekaat 20 000 eek.
Küttesüsteem 200 000 eek.

Kokku - 402 000 eek.

Arvestaks passiivmaja soojustuse kulu topelt võrreldes tavamajaga - 124 000 eek.
Avatäidetega sama lugu ( räägitakse küll et passiivmaja aknad on kolmandiku kallimad võrreldes tavapärastega) - 240 000 eek
Vent agrekaat koos sisse ehitatud soojuspumbaga (http://www.enervent.fi/unit.asp?menuid= ... 0&langid=1) - 130 000 eek.
Seina paksusest tingitud lisapuit ja kinnitusvahendid - 10 000 eek.
Lisatööd arvestaks umbes 200h * 200 eek/h = 40 000 eek.

Kokku - 544 000 eek.

Hetkel tuli vahe 544 000 - 402 000 = 142 000 eek.

Tundub kuidagi väga tühine number kogu maja eelarvet vaadates .

Paluks kriitikutel see spekulatsioon ümber lükata ja näidata rahanumbritega et asi on tegelikuses kümneid kordi kallim.

urmasr kirjutas: Nagu eelmiseski postituses, sooviks näitena kuulda mõne ehitaja arvamust, kas 100mm ja 200mm paksuse soojustuse paigaldamine on sama hinnaga, hinnavahe 10% või kallim?

Olen ehitaja/ettevõtja ja mina küll ei tea miks ma saaksin/peaksin tellijalt rohkem raha küsima paigalduse eest kui soojustust tuleb 1 kiht. Kui tuleb paigaldada näiteks 2 * 100 mm. siis läheb see loomulikult tellijale pea topelt kallimaks aga selle mõju maja lõpphinnale on protsentuaalselt üpriski tühine.

Külaline kirjutas:No kohe mitte kuidagi ei ole seina tavaline rulliga värvimine sama hinnaga, mis pintsliga värvimine, kuigi mõlema puhul on tegemist värvimisega.

Palju võiks olla passiivmaja seina värvimine kallim võrreldes "tavamajaga" ja miks.

urmasr kirjutas: See võib olla totakas näide, aga võrrelge Toyota tavalise pereauto ja hübriidi Prius hinnaerinevust!

Näide täitsa eluline ja hea aga kui tanklas kütuse hinnal komakohta nihutada siis võib juhtuda et odav pereauto ei olegi enam nii odav. Annaks jumal et nii ei juhtu veel lähikümnendil.

fanatic kirjutas: Siin Eestis 10% kuulutajad võiks arvestada ikka keskmisi Eesti olusid, mitte tooma Soomest ühe numbri ja seda siin tõepähe kuulutama. Ja ei kiputa ka seda müstilist 10% kuidagi lahti seletama, et millest see on tuletatud

Ok. Ole kena ja too siin välja oma planeeritava/ehitatava maja näitajad ja eelarve. Siis ehk saab ka mingigi põhja et millest üldse jutt käib.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:No kohe mitte kuidagi ei ole seina tavaline rulliga värvimine sama hinnaga, mis pintsliga värvimine, kuigi mõlema puhul on tegemist värvimisega.

Palju võiks olla passiivmaja seina värvimine kallim võrreldes "tavamajaga" ja miks.

Rokikas, sa said selle näite varal minust valesti aru. Küsin teistmoodi- kui passiivmaja projekteerija väidavad, et igasugused eri sõlmed/lahendused on keerukamad, siis , kas nende keerukamate sõlmede/lahenduste reaalne ehitus võtab ka ajaliselt natuke kauem aega?
Urmasr

Külaline kirjutas: Rokikas, sa said selle näite varal minust valesti aru.
Urmasr

Ehk siiski mõistsin mõtet aga üritasin viidata et passiivmaja ehitusel on ilmselt enamused tööd siiski samas hinnasuurusjärgus nagu tavamajalgi. Ei näe erilist põhjust/võimalust et torumees/maaler/elektrik/jne. peaks/saaks palju tavapärasest rohkem küsida.

Külaline kirjutas: kas nende keerukamate sõlmede/lahenduste reaalne ehitus võtab ka ajaliselt natuke kauem aega?

Kindlasti. Oletan et suurem ajakulu tuleneb pigem nõutava kvaliteedi tagamisest mitte niivõrd sõlmede keerukusest.

Mille kuradi pärast peab keegi teine hakkama tõestama tõepähe välja öeldut 10% tõesust? Absurd! Seda las tõestavad selle väljaütlejad ja täna pole nad Eesti oludes seda suutnud teha. Ärme Soomet siia mängu toome.Punkt. Nii mõnelgi seminaril on seda küsides neil suud vett täis ja juhivad teema kõrvale. Miks? Sest see on Eesti oludes JAMA ja VALE. Ja kui rääkida näiteks 20-30% kallinemisest, siis ei võetaks neid enam tõsiselt ja huvi kaoks. Rokika seina näide ei kõlba, sest peno liimimist seina pole mõtet võrrelda, sellega passiivmaja seina ei ehita. Ei liimita 300mm peno seina. Seina materjal on teine ja sealt tulenevalt ka kallim. Lihtne näide, aga neid on ka teisi passiivmaja ehitamisel, enamus akna firmasid pole näiteks akende teibiga ette panemisest kuulnudki, ei tea teibi maksumust, vaatavad seda videolt kui ilmaimet. Neid nüansse on piisavalt palju, alustades juba projekteerimisest, need kõik maksavad ja kokku lüües mitte vähe. Niimodi soojustuse hinda kahega korrutades tõeni ei jõua ja see on väga primitiivne võrrand. Rokikas on siin vist ainuke kes usub, et Jõelähtme passiivmaja on ainult sellepärast poole kallim teistest kõrval olevatest samasugustest majadest, et arendaja tahab tänasel päeval 50% kasumit saada. Palju Õnne!

"Üks KENA väheseid käegakatsutavaid ettevõtmisi oli Manniva külla ehitatud passiivmaja, millega tutvustati keskkonnasõbralikke ehitusviise."
Roheliste KENA pidu lõpeb
http://www.postimees.ee/419600/rohelist ... idu-lopeb/
http://www.postimees.ee/338990/juhtkiri ... iigimehed/